Obsah (7)

§ 101§ 116§ 97§ 96§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.06.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-123876 Tsiviil

§ 101

lõikega 1 kostja alaealiste laste kasuks välja mõista edasiulatuvalt igakuine elatis ning kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust kohaselt kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise nõue kostja vastu on 270 eurot kuus iga lapse kohta (kokku 540 eurot kuus), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad paluvad: - kohustada E Bi tasuma alaealisele lapsele A Bile edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest 30.08.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxx, kandes elatise üle iga kuu

1. kuupäevaks V Bi arvelduskontole XXX selgitusega „elatis lapsele A“; - kohustada E Bi tasuma alaealisele lapsele K Bile edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest 30.08.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxx, kandes elatise üle iga kuu
2. kuupäevaks V Bi arvelduskontole XXX selgitusega „elatis lapsele K“. - jätta menetluskulud kostja kanda.
3. 13.11.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.
4. 11.03.2020 vastuses esitasid hagejad kulude nimekirja, millest nähtuvalt on A Bi igakuiste kulude suuruseks kokku 526 eurot ja K Bi igakuiste kulude suuruseks 535 eurot. Hagejate seadusliku esindaja keskmised igakuised kulud on kokku 364 eurot. Laste ema sissetulek koosneb: tööpalgast (töötab ½ töökohaga OÜ-s xxx) ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud peretoetusest jne (aasta ringi võttes) ca kokku summas 6351 eurot. Kostja vastuväited
5. Kostja 28.11.2019 vastuses hagile hagi õigeks ei võtnud. Kostja ei hoidu kõrvale alaealiste laste A Bi ja K Bi ülalpidamisest ning maksab regulaarselt 300 kuni 500 eurot kuus. Lähtudes materiaalsest olukorrast ei ole kostjal võimalust maksta seadusega kehtestatud miinimumi, st 270 eurot igale lapsele kuus. Kostja sissetulek seisneb tema töötasus, mis moodustab keskmiselt 1200 eurot. Nimetatud summast maksab kostja: rendikorteri eest (renditasu ja kommunaalmaksed) 350-390 eurot kuus, elektri eest 12,40 eurot ja sidekulud 29 eurot. Pärast abielu lahutust võttis kostja endale kohustuse kustutada ühiselt V Biga võetud laene. Peale ühiselt võetud laene, mida kostja kustutab, on kostjal ka isiklikud laenud. Seega laenukohustuste täitmiseks maksab kostja igakuiselt 660 eurot. Viimased kaks kuud maksis kostja laste ülalpidamiseks 300 eurot, enne seda maksis kostja 450-500 eurot. Seega kulutab kostja 1400 eurot igakuistele kohustuslikele maksetele (laenude kustutamine, igakuine elatis, korter, kommunaalteenused, elekter, telefoni eest). Peale seda peab kostja ostma toitu, hügieenivahendeid, ostma riideid. Kuna kostja töötab linnast väljas, siis ta on sunnitud kasutama sõidukit ja seoses sellega kulub raha ka kütte ostmiseks. Ka siis, kui kostjal puudus sissetulek, püüdis ta leida raha, et maksta lastele ülalpidamiseks elatist (võttis laenu). Kostja võtab võimalusel lisatööd, et täita oma ülalpidamiskohustusi laste ees. Kostja omandis ei ole kinnistuid. Kostjal on olemas sõiduk xxx, selle turumaksumus on 2000 eurot. Sõiduk on talle väga vajalik, kuna ta töötab linnast väljas, sõit ühistranspordiga on väga kallis ja võtab kaua aega ning töötamisel teises vahetuses ei jõua kostja viimase bussi peale. Kui hagejad jäävad selle juurde, et igakuised kulud lastele moodustavad 270 eurot, siis palub kostja, et nad esitaksid tõendid nimetatud kulude kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole kostjal võimalust maksta igakuiselt iga lapse ülalpidamiseks 270 eurot ja kostja palub vähendada igakuist elatist igale lapsele alla kehtestatud miinimumi. Kostjal on võimalik maksta igakuiselt iga lapse ülalpidamiseks 115 eurot. Pärast laenukohustuste täitmist on kostja valmis suurendama igakuist elatist laste ülalpidamiseks kuni seadusega kehtestatud miinimumini. Kostja palub kummagi hageja kasuks välja mõista elatise summas 115 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3
6. 26.02.2020 esitas kostja kohtule laenulepingute koopiad. Kohtuotsuse põhjendused
7. Kohus arutas asja kahel istungil, selgitas pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
8. Pooled ei vaidle, et hagejad A B, kes on sündinud xxx ja K B, kes on sündinud xxx kostja ja V Bi kooselust, elavad koos emaga V Biga.
9. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejatele ülalpidamist anda. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 30.08.2019 igakuise elatise miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on taotlenud miinimumsummast vähem elatise maksmist seoses oma halva varandusliku olukorraga.
2. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejatele elatist maksma.
3. Riigikohus on leidnud, et elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11;
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
8. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hagejate ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 20.02.2020 toimunud eelistungil palus kohus laste emal esitada andmed hagejate igakuiste kulutuste kohta kummagi hageja kohta eraldi ja tõendid kulude kohta. 11.03.2020 seisukohas esitasid hagejad kohtule seisukoha ja tõendid laste vajaduste kohta. Hageja A Bi vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - eluase (sh elekter, üür)= 130 eurot; - kulutused toidule= 150 eurot; 4 - kulutused tervishoiule= 15 eurot; - kulutused hügieenitarvetele= 10 eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele= 50 eurot; - kulutused vabale ajale= 15 eurot; - kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale= 7 eurot; - kulutused kodutehnikale= 7 eurot; - kulutused lasteasutusele= 72 eurot; - transpordikulud= 30 eurot; - muud märkimata jäänud kulud= 40 eurot. Kokku on hageja A Bi vajadused ühes kuus 526 eurot. Hageja K Bi vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - eluase (sh elekter, üür)= 130 eurot; - kulutused toidule= 150 eurot; - kulutused tervishoiule= 15 eurot; - kulutused hügieenitarvetele= 10 eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele= 40 eurot; - kulutused vabale ajale= 15 eurot; - kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale= 7 eurot; - kulutused kodutehnikale= 7 eurot; - kulutused lasteasutusele= 71 eurot; - transpordikulud= 30 eurot; - muud märkimata jäänud kulud= 60 eurot. Kokku on hageja K Bi vajadused ühes kuus 535 eurot. 20.05.2020 toimunud kohtuistungil esitas kostja vastuväited järgmiste hagejate kulutuste osas: toit, tervishoid ja transport. Mis puudutab kulutusi toidule, tervishoiule ja transpordile, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvueas lapsed, leiab kohus, et hagejate toidukulu kummalegi lapsele summas 150 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 15 eurot kummalegi hagejale. Transpordikulu osas on kostja märkinud, et lasteaed on kodu kõrval. Kostja ei tea, kus hagejate seaduslik esindaja käib, et mõlema lapse peale kulub transpordile 30 eurot kuus. Lasteaed on 2 km kaugusel, lasteaiast koju ja kodust lasteaeda autoga ei käida. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et autot kasutatakse ainult koos lastega. Sõidetakse lastehaiglasse, käiakse parkides jalutamas, bussipeatuseni on kauge minna ja kui on vaja poest toitu osta, tuleb kasutada autot. Ilusa ilmaga üritavad nad jala käia ja jalutada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kulutused transpordile. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna lasteaed on 2 km kaugusel, siis lasteaeda minekuks ja tulekuks ei pea kasutama autot. Kohus leiab, et hagejatel on võimalik kasutada Tallinnas liiklemiseks ühistransporti, mis on tallinlastele tasuta. Samuti ei pea eelkooliealised lapsed omama ühiskaarti. Hügieenitarvete, riiete ja jalanõude, vaba aja, majapidamistarvete ja kodukeemia, kodutehnika, lasteaia ja muude kulude osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Eeltoodud kulutused hagejatele loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja A Bi kulud moodustavad 496 eurot (130 + 150 + 15 + 10 + 50 + 15 + 7 + 7 + 72 + 40). Hageja K Bi kulud moodustavad 505 eurot (130 + 150 + 15 + 10 + 40 + 15 + 7 + 7 + 71 + 60). 5

1. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. 28.11.2019 seisukohas märkis kostja, et tema sissetulek seisneb tema töötasust, mis moodustab keskmiselt 1200 eurot. Antud summast maksab kostja 350-390 eurot rendikorteri eest (renditasu ja kommunaalmaksed), elektri eest 12,40 eurot, sidekulud 29 eurot. Lisaks peab kostja ostma toitu, hügieenivahendeid, riideid. Kuna kostja töötab linnast väljas, siis on ta sunnitud kasutama sõidukit ja seoses sellega kulub raha ka kütte ostmiseks. Kostja omandis ei ole kinnistuid. Ka siis, kui kostjal sissetulek puudus, püüdis ta leida raha, et maksta laste ülalpidamiseks elatist (võttis laenu). Kostjal kulub laenukohustuste täitmiseks igakuiselt 660 eurot. Pärast abielu lahutust võttis kostja endale kohustuse kustutada ühiselt V Biga võetud laene: - õppelaen, milles hagejate seaduslik esindaja on käendaja, kogusummas 2038,39 eurot. Koos seadusliku esindajaga võtsid laenu pulma pidamiseks. Sel ajal elasid juba koos. Igakuine makse moodustab 72,86 eurot. Ajavahemik 23.03.2020-23.06.
2. - Laen summas 442,05 eurot, mis oli võetud kauplusest xxx sülearvuti ostmiseks V Bi jaoks, mis on tema kasutuses. Kuna pank ei tahtnud temale laenu anda, siis oli laen vormistatud kostja nimele ja tema üksinda kustutab nimetatud laenu. Igakuine makse moodustab 18,38 eurot. Viimase makse tähtaeg on 12.01.
3. - TF Bank-ist võetud laen summas 3262,68 eurot on ühiselt võetud laen, vajadusel kulutasid nad igapäevaeluga seotud vajadustele. Sel ajal oli neil juba tütar A ja nad elasid koos. Igakuised maksed on 135,83 eurot. Viimase makse tähtaeg on 10.10.
4. - Laen summas 2238,50 eurot oli võetud Inbank-ist (autolaenu lepingu nr xxx) mootorratta ostmiseks. Sel ajal elasid pooled koos ja neil oli ühine majapidamine ja oli ühine eelarve. Igakuine makse on 49,74 eurot. Viimase makse tähtaeg on 15.11.
5. Peale ühiselt võetud laene, mida kostja kustutab, on kostjal ka isiklikud laenud: - Laen summas 6876,91 eurot Inbank-ist (väikelaenu lepingu nr xxx). Igakuised maksed moodustavad 134,73 eurot. Viimase makse tähtaeg on 15.05.
6. - Laen summas 3320,28 eurot Inbank-ist (autolaenu lepingu nr xxx). Igakuine makse on 127,66 eurot. Viimase makse tähtaeg on 15.04.
7. - Laen xxx, summas 3480,77 eurot. Laenuliin oli avatud kooselu jooksul ja oli kasutatud kooselu jooksul perekonna vajadustele, samuti igakuise elatise väljamaksmiseks ajal, mil kostjal puudus sissetulek või kui sissetulek oli väike. Igakuine makse moodustab 101,22 eurot. Viimase makse tähtaeg on 15.10.
8. Kostjal kulub 1400 eurot igakuistele kohustuslikele maksetele. 20.02.2020 toimunud eelistungil selgitas kostja, et viimase kolme kuu jooksul ei ületa tema sissetulek 800-900 eurot kuus (neto). Palk vähenes, kuna vähenes töömaht, kostjal puudub võimalus lisatöö tegemiseks. Kostja on pulbrimaaler. 20.05.2020 kohtuistungil täpsustas kostja, et tema operatsioon oli veebruaris ning olukorrast tulenevalt on tööd vähe. Töötukassast ei ole ta midagi saanud, lisatöö puudumisel on palk oluliselt vähenenud. Veebruarikuus oli kostja haiguslehel ja märtsis läks tööle. Palk on vähenenud 300-400 euro võrra. Kostja palk on 1100 eurot (neto). Hetkel ei ole kostjal ühtegi autot ja ta võtab auto tuttavatelt. 100 eurot transpordile on bensiiniraha. 25 eurot maksab kostja iga kuu motoklubi eest (liikmemaks) ja mootorratast tal ei ole. Lisaks märkis kostja, et mootorratta ostmiseks võetud laen on läbi. Antud hetkel ei saa kostja maksta rohkem kui 230 eurot kahe lapse peale kokku. Hagejate seaduslik esindaja selgitas 20.02.2020 toimunud eelistungil, et tema sissetulek on keskmiselt 500 eurot. Kindel töötasu on 300-400 eurot. Ta töötab poole kohaga, sest lapsed käivad lasteaias, lapsed on tihti haiged ning hagejate seaduslikule esindajale sobib see töökoht, sest saab siis kolleegidega aegu vahetada laste haigestumise korral. Hagejate seadusliku esindaja vanemad toetavad neid. Korteris elatakse kolmekesi- hagejate seaduslik esindaja ja hagejad. Lisaks märkis hagejate seaduslik esindaja, et tema ema tasub korteri eest pangalaenu keskmiselt 300 eurot kuus 6 (eluasemelaen). Hagejate seaduslik esindaja elab üürikorteris aadressil xxx. xxx korter on tema oma, aga ema maksab laenu ja ema elab selles korteris. Hagejate seaduslikul esindajal vallasvara, kaasa arvatud sõidukeid, ei ole. 11.03.2020 esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule seisukoha, millest nähtuvalt koosneb laste ema sissetulek: tööpalgast (töötab ½ töökohaga OÜ-s xxx), Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud peretoetusest jne (aasta ringi võttes) ca kokku summas 6351 eurot. Laste ema kohta igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses (aasta ringi võttes) kokku on 364 eurot, sh eluase (sh elekter, üür) 130 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, kulutused kodutehnikale 7 eurot ja transpordikulud 30 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on leidnud tõendamist, et hagejate vajadused on miinimumist väiksemad. Samas ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatise 115 eurot kummalegi lapsele.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Mis puudutab kostja poolt erinevate laenukohustuste võtmist, siis selles osas märgib kohus järgmist. Iga võetud laen on finantskohustus, mille võtmisel tuleb isikul hinnata, kas ta on võimeline laenu teenindama ilma, et temast endast saaks abivajav isik. Täiendavalt avaldas kostja 20.05.2020 toimunud kohtuistungil, et kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel puudus kokkulepe, et kostja maksab laene ja elatist ei maksa. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks otsinud mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Lisaks ei viibi hagejad kostja kui lahus elava vanema juures olulise osa ajast.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud võrdselt.
2. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja A Bi kasuks välja igakuise elatise summas 248 eurot ning K Bi kasuks 252,50 eurot alates 30.08.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
3. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata TsMS § 164 lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Osundatud normi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole asjas esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad erandlikud asjaolud (TsMS § 164 lg 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (so ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (TsMS § 163 lg 1), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8