Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (
Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (
Kostja ei ole vaidlustanud, et korterelamu rõdud olid ohtlikus seisundis (seda tõendab ka korteriühistu juhatuse liikme tegevus, kus ta palus peale õnnetust sündmuskohale saabunud päästjatel ka ülejäänud rõdud hoonelt eemaldada) ja kujutasid endast ohtu hoone läheduses viibivatele isikutele ja nende varale. Samuti tõendavad rõdude ohtlikku seisundit PPA 23.07.2018 tõend (tl 12), PPA 16.10.2019 teatis (tl 72), Päästeameti 17.10.2019 teatis koos lisadega (tl 74-79) ja Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti 30.10.2019 vastus koos lisadega (tl 89-113) ning tunnistaja A. N.i ütlustega, kes kinnitas, et 12.04.2018 oli tema auto pargitud hageja auto lähedusse ja sai samuti lagunenud rõdult alla kukkunud betoontükkidest kahjustada. Korteriühistu kohustuseks on kaasomandi eseme tavapärane korrahoid ja remont, mis tagab korteriomanike huvide kaitse aga ka kaasomandi eseme tavapärase ohutuse. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud kostja tegevusetuse ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg.4). Kui kostja oleks vajaliku hoolsusega korras hoidnud ja remontinud kaasomandi eset (sh rõdusid), ei oleks rõdu lagunemise tulemusena sealt alla kukkunud betoontükid hageja sõiduautot kahjustanud. Põhjendamatu on kostja seadusliku esindaja vastuväide, et kahju on tekkinud vääramatu jõu (tugevast tuulest tingitud purjeefekti) tulemusena. Hoone on ehitatud 50-ndatel aastatel, seega nimetatud purjeefekt pidanuks ilmnema juba varaematel aastatel. Kuna tegemist oli betoonist rõdudega, siis tuule mõjumine rõdu purunemise põhjusena on vähetõenäoline. Kostja vastuväite kohaselt välistab kostja süü see, et hageja parkis oma sõiduauto valesse kohta (lähemale kui 4 meetrit majast). 5 Maakohus selle väitega ei nõustu. Ekslik on kostja viide Tuleohutusseaduse ja selle alamaktidele. Kostja arvates tuleks hageja sõidukit käsitleda põlevmaterjalina. Põlevmaterjali mõiste on sätestatud Tuleohutuse seaduse § 2 lg.3 ja sõiduauto käsitlemine põlevainena on meelevaldne. Viide Põlevamaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuete määruse (RT I 2010, 63, 468) § 3 l2 ja 3 ei ole asjakohane. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et sõiduautode parkimine hoone (korterelamu Lehale tn xx Kohtla-Järvel) ümbruses sh kohas, kus õnnetuse hetkel asus ka hagejale kuuluv sõiduk oli tavapärane ja seal puudus regulatsioon, mis keelanuks sinna sõiduautode parkimise. Tegemist oli asfalteeritud platsiga, mis kuulub Kohtla-Järve linna omandusse (tl 33-35, 64). Maakohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, et hagi rahuldamise hagis nõutud ulatuses välistab see, et auto taastamise kulud ületavad auto tänase turuväärtuse. Hageja väidab, et auto tänaseks turu väärtuseks on 806,66 eurot (hageja tugines hagi esitamise seisuga esitatud auto24.ee andmetele. Kostja tugines samuti auto24.ee andmetele, kuid vastuse esitamise seisuga ja leidis, et auto turuväärtuseks on 499 eurot, kuid arvestades seda, et auto on osalenud kahjujuhtumis, siis on jääkväärtuseks 250 eurot. Maakohus on seisukohal, et hagejal auto omanikuna võib olla selle esemega tugev emotsionaalne side, so talle kuuluv vara omab omanikule emotsionaalset väärtust, mille hinda ei ole võimalik määrata. Hageja põhistas sõiduki emotsionaalset väärtust sellega, et ta osales selle autoga liiklusõnnetuses ja tänu auto töökindlusele pääses tema kui ka auto suuremate vigastusteta. Vaidlust ei ole selle üle, et Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt tehtud kalkulatsiooni järgi on hageja sõiduki taastusremondi maksumus 907,86 euro (lisa 5). Maakohus on seisukohal, et kahju väljamõistmisel tuleb arvestada kahjustatud vara emotsionaalset väärtust hagejale (mistõttu hageja soov just seda autot taastada on põhjendatud). Samas arvestab maakohus ka seda, et taastamise maksumus jääb suhteliselt auto tänase turuväärtuse piiresse (hagi esitamisel oli müügil olevate sama tüüpi ja sama vanusega autode müügihindadeks 620 eurot, 800 eurot ja 1000 eurot (tl 116121) ning kostja vastuse esitamise ajal oli sama automüügi portaali andmetele sama tüüpi ja sama vanusega autode müügi hindadeks 499 ja 950 eurot (137-139)! Asjaolu, et Liikluskindlustuse fondi koduleheküljel puudub info hageja sõidukiga 2014 toimunud liikluskindlustusjuhtumi kohta, ei tõenda seda, et hageja poolt kirjeldatud õnnetusjuhtumit ei toimud. Hageja ise põhistas seda sellega, et ta võis eksida õnnetusjuhtumi toimumise aastaga (2013-2014). Samas hagiavaldusest tuleneb, et liiklusõnnetuse tulemusena oli tema sõiduauto korras ja kahju sai vaid põrkeraud. Ei ole välistatud, et liiklusõnnetuse pooled said kokkuleppele ja ei pöördunud avaldusega Liikluskindlustusfondi poole. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (
lg 1,
lg 2).
Hageja esitas 10.07.2019 hagiavalduses kohtule menetluskulude nimekirja, et välja mõista kostjalt 475 eurot koos käibemaksuga sh tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 300 eurot so hagiavalduse koostamine 2,5 h tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Hagiavaldus on koostatud vandeadvokaat Roman Golovenko poolt. Menetluse käigus so kohtuistungitel ei ole hagejal esindajat olnud. 6 Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ning tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et esindaja poolt hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg 2,5 h on põhjendatud ja vajalik. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostjalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga, s.o 300 eurot. Hagihinnalt kuni 1000 eurot tuli tasuda riigilõivu 175 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja tuleb kostjalt välja mõista.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 475 eurot so tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindaja õigusabikulu 300 eurot koos käibemaksuga ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.