3. Süüdi mõista Artur Erm
4. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 12.05.2020 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud: Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 24.04.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB1605327 kohaselt juhtis Artur Erm 23.04.2020 kella 23.32 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Xxx 42 juures mootorsõidukit Mercedes Benz, r/n xxx, selliselt, et ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ning tagurdas otsa pargitud sõidukile. Artur Erm põhjustas oma tegevusega varalise kahju R Gle, mis on fikseeritud fotodega. Samuti tarvitas Artur Erm alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Artur Erm rikkus
lg 1; § 169 lg 7 nõudeid ning pani toime
Rvad väärteod. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 12.05.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,20,006000, määrati Artur Ermile karistuseks
lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, so 360,00 eurot;
lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420,00 eurot;
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja leiab, et väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada ja järgmiste asjaolude tõttu: - - ta ei lahkunud tahtlikult oma mootorsõiduki juurest teadmisega, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse; juhul, kui ta oleks vähimalgi määral aru saanud, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, ei oleks ta rahulikult siirdunud oma elukohta, jättes väidetavalt avarii põhjustanud mootorsõiduki samasse kohta, väidetavale kahjukAtajale ja politseile leidmiseks. Lisaks ei ole tema sõidukil avarii märke, millised oli kahjukAtaja autol; jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja seisukoht, et oli tarvitanud alkoholi peale liiklusõnnetust tahtlikult, et varjata ilmse eesmärgiga eelnevalt toimepandud süülist tegu ja ise oma mootorsõiduki juurde tagasi tulla; Kaebuse kohaselt toimus sündmus tegelikult nii, et ta parkis oma mootorsõiduki Xxx tn. 42 maja juurde. Liiklusõnnetust ta ei põhjustanud vaid läks koju, kus tarvitas alkoholi. Tal ei olnud kavatsust oma mootorsõiduki juurde tagasi pöörduda hilisõhtul, alkoholi tarvitanuna - selleks puudus põhjus. Ta läks auto juurde tagasi, sest ta tahtis suitsetada, kuid ei leidnud kodust tulemasinat. Auto juurde jõudes leidis ta sealt eest politsei ja väidetava kahjukAtaja. Ta oli šokis ja tunnistas seetõttu oma süüd, hiljem järele mõeldes leiab ta, et ta ei ole tegu toime pannud. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Artur Ermi poolt toime pandud rikkumine täielikult tõendamist leidnud ja seda tunnistaja A B ütlustega ning sõidukitel tuvastatud vigastustega, mis on fikseeritud LÕ aktis ning fototabelis. Arvestades tunnistaja A B ja R G ütluseid ning sõidukitel tuvastatud vigastuste ulatust ja suurust kogumis, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et sõidukite vaheline kontakt nimetatud ajal ja kohas toimus. Samuti pidi kontakt olema menetlusalusele isikule selgelt tajutav, mistõttu ei saa käesolevas asjas rääkida võimalusest, et Artur Erm ei saanud aru, et oli põhjustanud liiklusõnnetuse. Menetlusalune isik on esmalt oma süüd ka möönnud, kuid kaebuses seda eitama hakanud põhjendades seda asjaoluga, et oli šokiseisundis. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa rääkida šokiseisundist, kui isik kuulati üle alles järgmisel päeval, mil oli möödunud enam kui 11 tundi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isiku taoline põhjendus ennast õigustav ja ajendatud soovist vabaneda vastutusest. Samuti, kuna menetlusalune isik oli põhjustanud liiklusõnnetuse, siis ei oleks ta tohtinud tarvitada alkoholi ning sellega rikkus ta
lg 7 nõudeid ning on tõenäoline, et taolise tegevusega püüdis ta varjata mõnda muud eelnevat toimepandud liiklusalast rikkumist. Eeltoodut arvestades on isikule etteheidetavad teod täielikult tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Menetluse käigus ei ole menetlusnorme rikutud ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Leiab, et karistuse kandmine peab olema isikule tuntav ega tohigi olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunneta isik, et teda on karistatud ja seega ei tee ka vajalikke järeldusi oma käitumises, et edaspidi seaduskuulekalt käituda. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegude raskust on kohtuväline menetleja määranud karistuse, mis vastab täielikult kaebaja süü suurusele ja on vajalik, et kaitsta teisi liiklejaid. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
lg 1 näeb ette mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt toime pandud liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 näeb ette vastutust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust. Kohus märgib, et antud asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja parkis 23.04.2020 kella 23.32 ajal Xxx tn. 42 juurde sõiduauto MB XXX, r/n xxx. Vaidlus on selles, kas menetlusalune isik põhjustas nimetatud ajal ja kohas avarii, sõites otsa seal parkinud Opel Corsa-E, r/n xxx. Menetlusaluse isiku seletused antud asjaolu kohta on olnud erinevad. Esmalt on ta oma süüd toimunus tunnistanud. Hiljem aga eitanud ning märkinud, et tunnistas algselt süüd, kuna oli šokiseisundis ning sellises olukorras hakkab inimene endas kahtlema, eriti siis kui on alkoholi tarbinud ning politsei süüdistab teda liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et menetlusaluse isik andis eeluurimisel ütluseid olles šokiseisundis. Šokiseisund on faas, mis saabub vahetult kriisi vallandanud sündmuse järel (vt. https://peaasi.ee/psuhholoogiline-kriis/#1515446364138-ab7e8239-eb7d). Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut kuulati üle järgmisel päeval, mil toimunust oli möödunud juba ca 12 tundi ning isiku näol on tegemist täisealise inimesega, siis ei ole usutav, et parkimisel tekkinud riive teise auto vastu tekitab sellises ulatuses šokiseisundi, mis kestab veel järgmisel päeval. Kohtu hinnangul oli ülekuulamise ajaks Artur Ermil piisavalt aega mõelda, rahuneda ning anda adekvaatseid ütluseid. Tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik püüab pigem kaebuses kirjeldatuga oma olukorda ilustada ning süüst vabastada. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku Artur Ermile süüksarvatav tegu
lg 1 järgi tõendamist leidnud ja seda järgmiste tõenditega: Tunnistaja A B ütlustega selle kohta, et tema olles 23.04.2020 kodus, aadressil xxx, vaatas aknast välja ning nägi, kuidas Xxx 46 maja ees valget värvi sõiduauto r/n xxx tagurdas ja hakkas parkima keelatud kohta, s.o Xxx 42 keskmise trepikoja ette ning sõitis sõiduki r/n xxx vasakpoolsele stangele vastu. Seejärel väljus sõiduki r/n xxx juhiistmelt meesterahvas, kellel ta märkas koordinatsioonihäired ning häiritud olekut. Kuulis, et isik karjus midagi ning tema käitumine ei olnud adekvaatne. Hüüdis meesterahvale, et oli sõiduautole otsa sõitnud, kuid sellele isik ei reageerinud. Seejärel helistas 112 ning läks õue politseid ootama. Hiljem tuli sündmuskohale ka sama isik, kes oli põhjustanud avarii. Politseiametnikud pidasid isiku kinni. Tunnistaja R G ütlustega selle koha, et 24.04.2020 kella 00.40 ajal helistati talle politseist ja teavitati, et tema sõidukile on tagant sisse sõidetud. Sündmuskohale jõudes märkas, et tema sõiduki vasakpoolsel küljel olid kraapsud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sinna juurde kuuluva skeemi ning fototabeliga, milles on kajastatud Xxx tn 42 juures olevate sõiduautode Mercedes-Benz XXX, r/n xxx ning Opel Corsa-E, r/n xxx asetus ning vigastused. Nähtub, kuidas sõiduauto Mercedes-Benz xxx D r/n xxx (skeemil tähis A) on pargitud sõidutee parempoolsesse serva, sõidusuunaga Linnamäe tee poole ning sõiduauto Opel Corsa-E r/n xxx (skeemil tähis B) on pargitud samuto sõidutee parempoolsesse serva, kuid sõidusuunaga Xxx tn poole. Sündmuskohal on võetud nullpunktiks (skeemil tähis 0) Xxx tn 42 hoone, Xxx tn 46 ning Xxx tn poolne nurk. Nullpunktist 13,3m Xxx tn poole asub sõiduauto Mercedes-Benz xxx D r/n xxx parempoolne esimene rehv. Sõiduauto Mercedes-Benz XXX r/n xxx vasakpoolne esimene rehv asub Xxx tn 42 esise sõidutee vasakpoolsest servast 4,7m kaugusel. Nullpunktist 16,2m Xxx tn poole asub sõiduauto Mercedes-Benz XXX D r/n xxx parempoolne tagumine rehv. Sõiduauto Mercedes-Benz XXX r/n xxx vasakpoolne tagumine rehv asub Xxx tn 42 esise sõidutee vasakpoolsest servast 4,8m kaugusel. Nullpunktist 18,5m Xxx tn poole asub sõiduauto Opel Corsa-E r/n xxx vasakpoolne tagumine rehv. Sõiduauto Opel Corsa-E r/n xxx parempoolne tagumine rehv asub Xxx tn 42 esise sõidutee vasakpoolsest servast 4,1m kaugusel. Nullpunktist 21m Xxx tn poole asub sõiduauto Opel Corsa-E r/n xxx vasakpoolne esimene rehv. Sõiduauto Opel Corsa-E r/n xxx parempoolne esimene rehv asub Xxx tn 42 esise sõidutee vasakpoolsest servast 4m kaugusel. Tuvastamist on leidnud sõiduautode vigastused, s.o Mercedes-Benz XXX, r/n xxx vasakpoolse taganurga vigastus ning sõiduauto Opel Corsa-E, r/n xxx vasakpoolne taganurga vigastus. Kohus märgib, et asjas kogutud materjalide, so sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli, skeemi ning tunnistaja A B ütluste, põhjal on võimalik jõuda järeldusele, et 23.04.2020 parkis menetlusalune isik Xxx tn 42 juures sõiduauto Mercedes-Benz XXX r/n xxx, selliselt, et tagurdas otsa teeääres olnud sõiduautole Opel Corsa-E, r/n xxx ning tekitas oma teoga sõidukile varalise kahju. Tunnistaja A B nägi toimunut pealt ning kuna tegemist on menetlusaluse isikule võõra inimesega, siis ei ole tunnistajal alust anda valeütluseid. Samuti omab tähtsust asjaolu, et tunnistaja ütlused haakuvad asjas kogutud teiste tõenditega, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ning fototabeliga. Nimetatud tõenditest nähtub sõidukite Opel Corsa-E, r/n xxx ning Mercedes-Benz XXX D r/n xxx paiknemine ning vigastused, millede põhjal ei teki kahtlust, et nimetatud ajal ja kohas tagurdas sõiduauto Mercedes-Benz XXX D r/n xxx otsa sõidukile Opel Corsa-E, r/n xxx. Kohtu hinnangul on eelnimetatud väärteomaterjalidega tuvastatud, et kaebaja rikkus
lg 1 sätestatud liiklusreeglit ning põhjustades avarii tekitas ta teisele isikule varalise kahju, pannes toime
Rva väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on
lg 1 sätestatud süüteokooseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Artur Erm pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul etteheidetav tegu on toime pandud hooletusest, s.o tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud ette nägema, et keelatud kohas autode vahel tagurdades, kus ruumi manööverdamiseks ei ole palju, võib isik oma tegevusega põhjustada kahju. Artur Ermi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on Artur Erm tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal, s.o pani toime
lg-s 1 ettenähtud väärteo.
lg 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Menetlusaluse isik on andnud ütluseid, et alkoholi tarvitas ta hiljem, s.o kodus olles. Tunnistaja A B ütluste kohaselt nägi ta 23.04.2020, et kui sõiduauto Mercedes Benz r/n xxx juht sõidukist väljus oli isikul koordinatsioonihäired ning tema olek oli häiritud. Asja materjalide juures on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et 24.04.2020 kasutati Artur Ermi suhtes tõendusliku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0018, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,50 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et Artur Ermil esines 24.04.2020 silmade punetust, häiritud reaktsioonikiirust, koordinatsiooni kergeid häireid, rahutust ning omamehelikku käitumist. Kohus märgib, et kuigi tunnistaja A B ütluste kohaselt esines menetlusalusel isikul sõidukist väljudes koordinatsioonihäireid, ei saa tõsikindlalt väita, et Artur Erm juhtus sõidukit olles alkoholijoobes. Küll aga arvestades menetlusaluse isiku käitumist, s.o väga häiritud olekut, autost väljudes, oli ta teadlik avarii tekitamisest ning vaatamata toimunule hakkas ta alkoholi tarvitama. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetult. Menetlusalune isik, juhtimisõigust omava isikuna, pidi olema teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest ning tarvitas vaatamata sellele enne politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist alkoholi. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 7 nõuet ja pani toime
lg- s 1 sätestatud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi tarvitamise vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Karistus
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.
lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetavas väärteos. Isiku süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukile tekitatud kahjustused (kahjustused sõiduki vasakpoolsel küljel). Samuti mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust see, et isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süüd liiklusõnnetuse põhjustamises hinnata seega keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Artur Erm on varem väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja on Artur Ermi karistanud
Kohtu hinnangul on sanktsiooni alla keskmise määra karistuse kohaldamine, so 360 euro suurune karistus piisav ning kaebaja süüle vastav.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud juhti vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Kohtuväline menetleja on Artur Ermi karistanud
lg 1 sätestatud väärteo eest rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420,00 eurot ning võtnud lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 kuuks. Kohtu hinnangul vastab põhikaristus Artur Ermi süü suurusele, rahatrahvi vähendamiseks alust ei ole. Artur Erm tarvitas pärast liiklusõnnetust alkoholi, sõidukijuhina peaks talle olema teada, et see on keelatud. Kaebaja väited, mille järgi ei adunud ta sündmuskohal seda, et põhjustas liiklusõnnetuse, ei ole õiged. Artur Ermile kohaldatud lisakaristuse osas märgib kohus, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-1817 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 punktis 11 märkinud ka seda, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Seega: esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd või tema isikut iseloomustavad sellised asjaolud, mille tõttu võib uute süütegude riski pidada keskmisest suuremaks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole lisakaristuse kohaldamine vajalik, kuna Artur Ermi näol ei ole tegemist liiklusnõuete süstemaatilise rikkujaga, seega pole alust eeldada, et põhikaristus ei ole tema puhul piisavalt tõhusaks meetmeks. Karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka rahatrahviga. Eeltoodu alustel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas ning leiab, et mõistetud põhikaristus on eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Ülejäänud osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.