← Eesti

2-20-5909/3

Obsah (9)§ 467§ 142§ 326§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-20-5909 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Eesti Haigekassa hagi

§ 467- § 474 ettenähtud korras.

EDASIKAEBE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses 1 endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi A. B.i vastu 768,52 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt, Viru Maakohtu 23.12.2019.a kohtulahendist kriminaalasjas nr 1-19xxx nähtub, et kostja on süüdi tunnistatud A. T.le tervisekahjustuste tekitamises. Kostja tegude tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks tervishoiuteenuseid osutavate asutuste poole. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidsid kindlustusjuhtumid ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale esitatud raviteenuste arved ja mis on arve esitajatele hageja poolt summas 768,52 eurot tasutud: SA Ida-Viru Keskhaigla raviteenuste arve seeria D6 nr 3540638 alusel 524,01 eurot; SA Ida-Viru Keskhaigla raviteenuste arve seeria D6 nr 3563219 alusel 46,00 eurot; SA IdaViru Keskhaigla raviteenuste arve seeria D6 nr 3568333 alusel 198,51 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 768,52 eurot. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanu oli kindlustatud. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa kahju hüvitamist isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Viru Maakohtu 23.12.2019.a kohtulahendist kriminaalasjas nr 1-19-xxx nähtub, et nimetatud kindlustusjuhtumite toimumise eest vastutab kostja. Hageja saatis 21.01.2020 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. AS Eesti Post andmetel on kostja nõudeavalduse 23.01.2020 kätte saanud. Hageja saatis 18.03.2020 kostjale meeldetuletuse nõudesumma tasumiseks. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 768,52 eurot. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 08.06.2020

§ 326

lg 1 sätestatud korras postkasti panekuga (aadressile elukoht xxx xx-xx, xxx, vastavalt 23.12.2019.a kohtulahendi nr 1-19-xxx resolutsiooni p 4 on kostja kohustatud elama antud aadressil). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

2 Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Sellepärast ravikindlustusseaduse (RaKS) § 26 lg alusel kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude summas 758,52 euro ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud kostja omaksvõtuga ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 6 lg 1 ja 2, RaKS § 25 lg 1, § 29 lg 1 ja 3, § 26 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 142

lg 1, § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3, § 468 lg 1 p 2 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 768,52 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS § 22 lg 1 p 12, kohaselt, riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 142

lg 2, § 190, § 407 lg 1 ja 3, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.