Obsah (5)

§ 463§ 162§ 174§ 175§ 177

2-19-17762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17762 Tsiviilasi Üheksa

§ 463

lg 2 ja § 457 lg 1), siis on selge, et hagejal polnud tasaarvestuse tegemist võimalik varasemas kohtumenetluses nõuda. Järelikult esines hagejal objektiivne asjaolu, millest tulenevalt ta ei saanud tasaarvestuse avaldust varasema kohtumenetluse käigus esitada ning kohtul tuleb tasaarvestamise võimalikkust kontrollida käesolevas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2019 määrust asjas nr 2-19-11082).

1. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on kostja nõuded tasaarvestanud. 6.
2. Nõuete tasaarvestust reguleerib VÕS § 197 jj. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestuse läbiviimiseks kaks eeldust: 1) selline õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded VÕS § 197 lg-s 1 kirjeldatud viisil ning 2) tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), mis jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 197 kommentaarid). 6.
3. Hageja on seisukohal, et tal on kostja vastu rahaline nõue summas 24 000 eurot, mis tuleneb Best Building OÜ 30.10.2017 arvest nr 1124 (tl 8). Besti Building OÜ on arvest tuleneva nõude loovutanud 11.12.2017 Üheksavägine OÜ-le (tl 11-12) ning 14.05.2018 on nõue loovutatud Üheksavara OÜ-le (tl 13). Kohus on seisukohal, et hagejal pole käesolevaks hetkeks kostja vastu Best Building 30.10.2017 arvest nr 1124 tulenevat rahalist nõuet, sest hageja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtub, et Best Building OÜ on kostjale väljastanud arve nr 1124 kohta kreeditarve nr 1129 (tl 41). Kreeditarvest tulenevalt puudub kostjal kohustus alates 01.12.2017 arvet nr 1124 tasuda. Järelikult ei saa ka hagejal vastavat nõuet täna kostja vastu olla. Hageja väiteid ja kahtlustusi kreeditarve nr 1129 võltsimise kohta ei pea kohus veenvaks. Kohus jääb 24.03.2020 määruses esitatud seisukohtade juurde. Kohus märgib täiendavalt, et maksuaudiitori 4 2-19-17762 seisukoht, et kostja ning Best Building OÜ pole detsembrikuu käibedeklaratsioonis kreeditarvet 1120 summas 24 000 eurot deklareerinud (tl 47) pole asjakohane, sest antud juhul on Best Building OÜ arve nr 1124 kohta väljastanud kreeditarve numbriga 1129, mitte numbriga
4. Samuti on hageja väited arve põhjal oleva e-posti kohta eksitavad, sest hageja seadusliku esindaja poolt enda teisele ettevõttele väljastatud 10.12.2017 arve peal on endiselt e-posti aadressiks märgitud arved@bestbuilt.eu (tl 48). Ebausutavad on hageja väiteid, et kostja seaduslik esindaja koostas ise kreeditarve numbriga 1129, sest kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kreeditarve on kostjale saadetud just hageja e-postilt (xxxxxxxxxxxxxxxx) (tl 42 ja 75). Veenev pole ka asjaolu, et hageja on kohtule esitanud Best Building OÜ 10.12.2017 arve nr 1129, mis on väljastatud hageja seadusliku esindaja teisele ettevõttele, Üheksavägine OÜ (tl 48), ühes Üheksavägine OÜ käibedeklaratsiooniga (tl 125). Asjaolu, et ettevõttes on väljastatud kaks sama arve numbriga arvet on üksnes hea raamatupidamistava rikkumine ning see ei kinnita kreeditarve nr 1129 võltsimist. Eeltoodust tulenevalt pole hageja kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid, mille põhjal saaks kahelda kreeditarve nr 1129 tegelikkuses. Toodud põhjendustel pole kohtu hinnangul hagejal kostja vastu Best Building OÜ arvest nr 1124 tulenevat nõuet ning seega ei saanud hageja kostja menetluskulude nõudeid tasaarvestada. Kostja nõuded pole tasaarvestuse tulemusel seetõttu lõppenud. 6.
5. Esitatud hagiavalduses leiab hageja, et tal on kostja vastu nõue Viru Ringkonnaprokuratuurile kostja vastu esitatud kuriteokaebusest tulenevalt (kaebused esitatud 24.01.2019, 03.04.2019, 07.04.2019). Nendes kaebustes on hageja taotlenud enda kahjukannatajaks tunnistamist ning esitanud kostja vastu nõude summas 25 060 eurot. Viidatud nõudega soovib hageja tasaarvestada kostja menetluskulude nõuded. Hageja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjalt oleks hageja kasuks kriminaalasja tulemusel välja mõistetud 25 060 eurot. Üksnes asjaolu, et hageja on esitanud kuriteokaebused ning soovinud, et kostjalt mõistetakse välja tema kasuks kahjuhüvitis, pole rahalise nõude tekkimise aluseks. Seega on tõendamata, et hagejal oleks kostja suhtes vastavas ulatuses nõue ning hageja ei saa kostja menetluskulusid sellise hüpoteetilise nõudega tasaarvestada. Kostja nõuded pole tasaarvestuse tulemusel seetõttu lõppenud.
6. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostja menetluskulude nõuded pole hageja poolt tasaarvestatud, puudub alus hagiavalduse rahuldamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Menetluskulud 8.

§ 162kg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

9.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja esitas kohtule 22.05.2020 menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 840 eurot (ilma käibemaksuta). JeweLex Advokaadibüroo OÜ on osutanud kostjale õigusteenust kestvusega 7 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Olles tutvunud kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjaga ning võttes arvesse käesoleva asja vähest keerukus, kostja esindaja esitatud seisukohtade põhjalikkust ning asjaolu, et kostja esindaja oli paljude tõenditega tutvuda saanud juba tsiviilasja nr 2-18-8619 menetluses, peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks 5 tunnist ajakulu õigusabiteenusele. Kohtu hinnangul on seega 5 2-19-17762 põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 600 euro ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (

§ 175lg 1).

Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6