Obsah (7)

§ 101§ 108§ 96§ 97§ 99§ 38§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-2012 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D. K. hagi P. K. vastu põlvnemise tuvast

§ 101lg 1).

1. Elatis tuleb kanda iga kuu 10-ks kuupäevaks D. K. seadusliku esindaja S. K. arveldusarvele nr xxxxxxx AS-s Swedbank selgitusega „Elatis“.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg
4. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
5. Hageja D. K. seaduslik esindaja S. K. esitas Viru Maakohtule hagi P. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sündis hageja kunstliku viljastamise tulemusena kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu kestel. Pärast kooselu lõppemist 2017.a detsembris kasvatab hagejat ning osaleb ülalpidamisel ainult tema seaduslik esindaja. Vaatamata hageja seadusliku esindaja korduvatele nõudmistele kostja hageja ülalpidamises ei osale. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et 16.08.2005 AS Elite kliinikus oli vormistatud mehe nõusoleku vorm naise kunstlikuks viljastamiseks kooskõlas sotsiaalministri 04.04.2003 määrusega nr
6. Vastavalt dokumendis sätestatule kostja andis oma nõusoleku hageja seadusliku esindaja kunstlikuks viljastamiseks. Dokumendi õigsust kinnitas kostja oma allkirjaga. Samal päeval hageja seaduslik esindaja andis oma nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks kostja seemnerakkudega. Võttes arvesse asjaolu, et konkreetne mees on andnud nõusoleku konkreetse naise viljastamiseks oma seemnerakkudega, KVEKS § 21 on otsekohaldatav. KVEKS § 21 lg 2 kohaselt kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks mehest, kes oli andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. Hageja seaduslik esindaja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Samuti palub hageja kostjalt

§ 108

alusel hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.02.2019 kuni hagi esitamise päevani, lähtudes 2019.a kehtinud kuupalga alammäärast; Elatis tuleb maksta iga kuu 10 kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole nr xxxxxxx (Swedbank) selgitusega „Elatis“. Menetluskulud paluti jätta kostja kanda (tl. 3-14).

1. Hageja seaduslik esindaja esitas 07.03.2020 vastuse kostja vastusele, milles märkis, et kostja vastus ei vasta tegelikkusele. Kostja tegi hagejale kingitusi sünnipäevaks – so ostis telefoni, reisi Türki ja tasus joonistamisringi eest. Hageja ülalpidamiseks ei ole kostja aga midagi maksnud, kõik kulud kannab seaduslik esindaja. Esindaja palus hagi rahuldada alates 01.02.2019 (tl. 37-38). KOSTJA VASTUSED
2. Kostja esitas 03.03.2020 kohtule vastuse, milles tunnistas hagi põlvnemise nõudes täielikult ja märkis, et on kogu aeg võtnud osa hageja elust. On seda teinud ka pärast lahkuminekut 2017.a. detsembris. Tütar elab periooditi koos temaga, nad on käinud koos reisidel, ta on tasunud ekskursioonide eest, samuti ostnud vajalikke esemeid, sh rõivaid. Seega kostja elatise, pealegi tagasiulatuva elatise, nõudega ei nõustunud (t. 24-34)
3. 30.03.2020 esitatud vastuses kostja hageja seadusliku esindaja väidetega ei nõustunud. Ajal, kui seaduslik esindaja töötas Soomes, siis elas tütar iga kuu 2 nädalat kostja juures ja oli tema ülalpidamisel. Kui ta viibis ise lähetustes, siis elas laps tema ema juures ja ta andis oma emale raha lapse vajaduste rahuldamiseks. Ta on käinud tütre lastevanemate koosolekutel, on kontrollinud ja olnud kursis lapse õppetööga. Seega ei vasta tõele seadusliku esindaja väited, et ta ei osale lapse ülalpidamises (tl. 42-43) KOHTUISTUNG
5. juuni 2020 kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja märkis, et aasta enne hagi esitamist kostja ei toetanud lapse kasvatamist, telefon oli ostetud kingituseks. Seaduslik esindaja tuli varem kõigega toime, kuid 4 kuud tagasi ta koondati seoses tervisega. Peale hagi esitamist kostja ei ole last aidanud, elatise oleks võinud kanda hagis märgitud kontole. Kostja ei nõustunud hageja esindaja väidetega, et ta ei ole lapse elus osalenud, laps on seadusliku esindaja töötamise ajal tema juures elanud, ta on kandnud lapse ülalpidamisega seotud kulusid, on ostnud rõivaid ja kandnud muid kulusid. Kostja nõustus sellega, et ta on lapse isa, samuti oli nõus elatise maksmisega seadusega ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest (tl. 37-68). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldada täies ulatuses, elatise nõudes rahuldada osaliselt, so alates 01.02.2020.a. väljamõistetava elatise osas. Tagasiulatuva, so ajavahemiku 01.02.2019.a. kuni 31.01.2020.a. eest nõutava elatise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata. 08.08.2016 kohtule esitatud vastuses ja 10.06.2020 kohtuistungil tunnistas kostja hagi põlvnemise nõudes täielikult, elatise nõudes tunnistas kostja hagi osaliselt, alates hagi esitamisest seadusega ettenähtud ulatuses. Tagasiulatuva elatise nõuet kostja ei tunnistanud. Põlvnemise nõue
7. Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi on lapse D. K. emaks hageja seaduslik esindaja S. K., kannet isa kohta pole tehtud (tl. 8). Hageja D. K. seadusliku esindaja väitel on lapse isaks kostja. TsMS § 440 lg 1 ja 2 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (

) § 94 lg 1, 2 kohaselt, isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) § 21 lg 2 kohaselt kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks mehest, kes oli andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. 8. 03.03.2020 kohtule esitatud vastuses, samuti 10.06.2020 kohtuistungil nõustus kostja hagiga põlvnemise nõudes täielikult ja tunnistas isadust. Kuna kostja on andnud kirjalikult nõusoleku hageja seadusliku esindaja kunstlikuks viljastamiseks, siis puudub vajadus DNA-analüüsi teostamiseks. Elatise nõue 9. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

10. Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

1. aastal on 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot. Kostja nõustus elatise maksmisega seadusega ettenähtud ulatuses, kuid mitte alates 01.02.2019, vaid alates hagi esitamisest.
2. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd

§ 101

lg1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, leiab kohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. 07.05.2020 teostas kohus päringud Maksu- ja Tolliametile (tl. 48).

1. Maksu- ja Tolliameti 11.05.2020 vastuste kohaselt, kostja P. K. neto-sissetulek ajavahemikul 01.04.2019-31.03.2020 moodustas 12 831,35 eurot, so 1069,28 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja S. K. neto-sissetulek ajavahemikul 01.04.2019-31.03.2020 moodustas 5226,32 eurot, so 435,53 eurot kuus (tl. 53-59, 60-64). Nagu nähtub kohtule esitatud andmetest, siis omab kostja piisvat sissetulekut elatise maksmiseks seadusega ettenähtud ulatuses. Kostja on 10.06.2020 kohtuistungil nõustunud elatise maksmisega seadusega ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest.
2. Kohus mõistab elatise välja alates 01.02.2020 (kuigi hagi on esitatud 02.06.2020), kuid kuna elatise tasumine toimub ühe kuu eest ette, siis on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis 2020.a. veebruarikuu eest täies ulatuses, seega kohus mõistab kostjalt P. K.lt välja elatise tütre D. K. ülalpidamiseks alates 01.02.2020 summas 292 eurot kuus kuni tütre D. K. täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2024.a. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (

§ 101lg 1).

Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Tagasiulatuva elatise nõue

1. Hagiavalduses palub hageja seaduslik esindaja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 01.02.
2. Kostja tagasiulatuva elatise nõudega ei nõustunud, kostja väitel on ta hagejat ka antud perioodil üleval pidanud, andes ülalpidamist otseselt siis, kui hageja on seoses hageja seadusliku esindaja tööga tema juures elanud. 15.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 11.06.2008 otsuse nr. 3-2-1-36-05 punktides nr. 12 ja 13 märkinud, et „

§ 38

lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.“ Kuigi antud lahend puudutab kuni 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse sätteid, leiab kohus, et see kohaldub täies ulatuses ka alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse §-de 96, 99, 100, 101, 108 suhtes.
3. Seega, kuna käesolevas tsiviilasjas toimus isast põlvnemise tuvastamine kohtus, siis puudub võimalus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt

§ 108alusel ning elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest. Menetluskulude jaotus 17. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

1. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2, 3 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest; põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (kui nad olid tekkinud) poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/