Obsah (5)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. detsember 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütl

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2019. a 270 eurot kuus.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt

§ 97

p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 04.11.2019 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 01.01.2019 igakuuliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus mõistab kostjalt lapse kasuks välja elatusraha alates 27.12.2019 igakuuliselt 270 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisaval määral ka enne hagi kohtule esitamist, s.o. perioodil 20.07.2019 – 13.09.2019. Seega on

§ 108

alusel põhjendatud elatise nõue enne hagi esitamist, kuid alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 20.07.

1. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Seega kohus mõistab kostjalt H.V.ilt alaealise lapse H.- 2-19-119517 M.V.i kasuks välja elatusraha alates 27.12.
2. a igakuuliselt 270 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kogu tagasiulatuva elatise mõistab kohus lapse kasuks välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Eeltoodu alusel kohus mõistab H.V.ilt alaealise lapse H.-M.V.i kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 20.07.2019 – 26.12.2019 eest kokku summas 1410,98 eurot (s.o elatise võlgnevus
3. a juulikuu eest 104,52 eurot,
4. a augusti, septembri, oktoobri ja novembri eest kokku 1080 eurot ja
5. a detsembri eest 226,46 eurot). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohtu 22.03.2019 määrusega andis kohus M.V.ile riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus 27.12.2019 määrusega määras kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse summas 129,60 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 27 1õike 1 punktile 1 riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tulenevalt TsMS § 179 lg 9, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 3 alusel võib käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkti 6 peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik