← Eesti

2-19-112471/29

Obsah (11)§ 13§ 1028§ 108§ 396§ 398§ 82§ 100§ 8§ 76§ 101§ 397

2-19-112471 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-112471 Tsiviilasi Lemmarix OÜ h

§ 13lg-s 1 sätestatud tingimustel.

Kostjaga aga

§ 13lg-s 1 sätestatud tingimustel kokkulepet sõlmitud ei olnud.

Sellise kokkuleppe olemasolu tõendamise kohustus on hagejal. Seejuures viitab kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-151-11 (p 12). Veelgi enam, kui saatja e-kiri kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja 3

(10)tõendama, et teade jõudis saajani tähtaegselt. Käesolevalt seda tõendatud ei ole (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07).
  1. 14.10.
  2. a kirjaga küsis kohus hageja seisukohta kohtualluvuse osas.
  3. 23.10.
  4. a esitas hageja kohtule seisukoha hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas. Hageja taotles tsiviilasjas menetluse jätkamist Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajal.
  5. Tartu Maakohtu 25.10.
  6. a määrusega jättis kohus kostja taotluse asja menetlusse võtmisest keeldumiseks või läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus määras, et jätkata tsiviilasjas menetlust. Lisaks määras kohus hagejale tahtaja kostja 22.08.
  7. a vastuse kohta arvamuse avaldamiseks.
  8. 12.11.
  9. a esitas hageja kirjalikud seisukohad kostja 22.08.
  10. a vastusele. Hageja kinnitab kohtule, et ta ei ole mingis summas kostjal kunagi laenu saanud, sh ei sularahas ega ka ülekandega. Kostja versioon laenusuhtest ei ole eluliselt usutav, kuivõrd 5000 eurot ei ole sedavõrd väike summa, mille kohta dokumenti ei vormistata. Pealegi ei olnud hageja ja kostja sedavõrd sead tuttavad, et selline laenusuhe oleks reaalselt võinud toimuda. Hageja peab vajalikuks esitada kohtule täiendavad tõendid asjaolude kohta, et hageja oli ka varem laenanud kostja ettevõttele Floppery OÜ raha, mistõttu oli tekkinud ka usaldus kostjale endale laenu andmiseks. Hageja on andnud kostja ettevõttele varasemalt laenu kolmel korral ning esimene kord leidis aset 12.08.
  11. a summas 500 eurot. Kostja on kõik nimetatud kolm laenu hagejale tagastanud. Intressiarve nr 2017003 (02.01.
  12. a) oli koostatud kostja nimele, kuid kostja palus arve ümber teha, kuivõrd kostja väidete kohaselt ei olnud tal eraisikuna raha. Hageja saatis nii esmase kui ka ümber tehtud arve kostjale, mistõttu kostjal on olemas arvetest mõlemad variandid. Hagejal ei olnud vahet, kes kostja eest intressi tasub. Floppery OÜ tasus 10.04.
  13. a intressiarve. Kostja selgitused arve tasumise kohta ei ole eluliselt usutavad ega põhine ka tegelikel asjaoludel. Hagejal puudus teha õigus Floppery OÜ eest ülekandeid, sisestada makse vms. Kõik ostu-müügiarved saadeti kostja e-posti aadressil. Ühtlasi ei saa pidada eluliselt usutavaks, et Floppery OÜ tasus intressiarve kostja eest juhuslikult, kuna tegemist ei olnud väikese summaga ning Floppery OÜ käive ei olnud ka selline, et taolise summa tasumine võis kostjale näida mõne muu teenuse või kauba eest tasumisena. Pealegi ei ole mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas, et Floppery OÜ või kostja ei ole siiani asunud tasutud intressi tagasi nõudma (kui eeldada, et tegemist oli eksliku maksega).
  14. 10.12.
  15. a kirjaga võttis kohus lühidalt kokku vaidluse sisu ja andis sellele esialgse õigusliku hinnangu, samuti selgitas pooltele nende tõendamiskoormist.
  16. 27.12.
  17. a esitas kostja kohtule taotluse Txxxxx Kxxxxxx ja MxxxxxxMxxxxxx vande all ülekuulamiseks.
  18. Hageja esitas 28.01.
  19. a kohtule seisukoha kostja 27.12.
  20. a taotluse osas.
  21. Kostja esitas 08.03.
  22. a kohtule menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude jaotamiseks ning nende rahaliselt kindlaksmääramiseks. Kostja taotles, et määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 1030 eurot ning mõista menetluskulu välja Lemmarix OÜ-lt kostja kasuks.
  23. 19.03.
  24. a esitas hageja tsiviilasjas lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Hageja jääb hagiavalduses ning edasistes menetlusdokumentides esitatu juurde. Hageja esitab nõudele alternatiivse aluse juhuks kui kohus ei pea laenulepingu olemasolu poolte vahel tõendatuks: rahuldada nõue

§ 1028lg§ 1032 lg.1 alusel kui alusetu rikastumise nõue.

Hageja taotleb kohtult määrata kindlaks menetluskulud summas 1890 eurot ning mõista kostjalt menetluskulud välja Lemmarix OÜ kasuks. 4

(10)
  1. 19.03.
  2. a esitas lõppseisukohad ka kostja. Kostja jääb hagiavalduse sisu suhtes oma varemesitatud seisukohtade juurde. Kostja märgib, et ainuüksi rahakandele hageja enda poolt kirjutatud selgitus ei tekita poolte vahele laenusuhet, kus hageja on laenuandjaks. Kande selgituse formuleerimine on alati vaid kandetegija suvast sõltuv sõnastus, millel puudub siduv tähendus raha saajale, kui selles pole kokku lepitud. Kande selgitus „Laenuleping 2016-09-03“ võib olla käsitletav ka
  3. a kostjalt saadud laenu tagasimaksena, mille sõna laenuleping viitab
  4. a tekkinud laenukohustusele ja 2016-09-03 kande kuupäevale. Alates 09.03.
  5. a on kostja esindajaks Elina Madal (OÜ Madal ja Partnerid). Kostja lepinguline esindaja taotleb kohtult menetluskulude kindlaksmääramist ja välja mõista hagejat menetluskulud summas 400 eurot.
  6. 23.03.
  7. a toimus tsiviilasjas kohtuistung. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  9. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: äriühing Lemmarix OÜ on raamatupidamisteenuseid osutav ettevõte ning kostja ettevõte Floppery OÜ (Txxxxx Kxxxxx äriühingu juhatuse liige) tegeles metsamaterjali väljaveo ning metsanduse kõrvalteenustega. Ettevõtte Floppery OÜ ja Lemmarix OÜ vahel sõlmiti leping raamatupidamisteenuse osutamiseks
  10. a. Vaidlust ei ole ka selles, et osutatud raamatupidamisteenus koosnes ostu- ja müügiarvetest, programmi sisestamisest, pangaväljavõtete tegemisest ning nende alusel raamatupidamiskannete tegemine. Teenuse osutajal puudus volitus pangaülekannete tegemiseks. Teenuse osutamise hind oli 78 eurot kuus, sh käibemaks
  11. Hageja on esitanud nõude kostja vastu 09.03.
  12. a sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 5000 eurot ja viivise perioodi 09.03.
  13. a kuni 31.03.
  14. a eest summas 1320 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi 09.03.
  15. a kostjale 5000 euro suuruse ülekande selgitusega „Laenuleping 2016-09.03“. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt 09.03.
  16. a kostja arveldusarvele tasutud 5000 eurot selgitusega „Laenuleping 2016-09.03“ on tasutud poolte vahel 09.03.
  17. a sõlmitud laenulepingu nr 2016-09.03 alusel või on raha ülekanne toimunud mingitel muudel asjaoludel (kostja selgituse kohaselt hageja täitis ülekantud summaga eraisiku Mxxxxx Mxxxxxx kohustust kostja eest). Seega on vaidlus selle üle, millisel õiguslikul alusel kandis hageja kostjale üle 5000 eurot.
  18. Lähtudes

§ 108

lg-st 1 koosmõjus

§ 396

lg-ga 1 võib hageja laenulepingu kehtivuse korral nõuda kostjalt lepingu alusel antud raha tagastamist.

§ 108

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 20. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatu, sellele lisatud tõendid (laenuleping, intressiarved, 21.11.2018 e-kiri) ja hageja seadusliku esindaja M.Mxxxxxx ütlused kohtuistungil tõendavad usutavalt, et hagejalt 09.03.2016 kostjale üle kantud rahasumma 5000 eurot on kantud 5

(10)laenuna, s.t. võlasuhte alusel, mille järgi on raha saajal ehk laenusaajal kohustus sama rahasumma tagasi maksta. Nii andis hageja seaduslik esindaja kohtuistungil ütlusi, et kostja küsis laenu telefoni teel, seega sõlmiti laenuleping esmalt suuliselt. Samal päeval kandis hageja seaduslik esindaja kostjale raha üle. Kirjaliku lepingu vormistas 17.03.2016 ja saatis selle kostjale allkirjastamiseks, lepingut allkirjastatult ei tagastatud. M.Mxxxxx lepingu tagastamist ei nõudnud, kuna usaldas oma kliente. Hageja oli varem korduvalt ka kostja äriühingule laenu andnud, laen alati tagastati. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi laenulepingu sõlmimise kohta ja selle kohta, miks ta ei nõudnud allkirjastatud laenulepingu tagastamist, tõendavad hageja 12.11.2019 menetlusdokumendis esitatud asjaolud ja lisatud tõendid: Esimene väljastatud laenusumma oli 500 eurot. Ka teisel korral laenas Txxxxx Kxxxxx oma ettevõte tarbeks hagejalt 500 eurot ning kolmandal korral oli laenusumma 1000 eurot. Laenusummad tagastati korrektselt ning mingeid probleeme ei olnud. Hageja seadusliku esindaja Mxxxxx Mxxxxxx vande all antud ütlusi varasemate laenusuhete kohta Lemmarix OÜ ja Floppery OÜ vahel tõendavad ka Lemmarix OÜ Swedbank AS-is asuva arveldusarve väljavõtted (hageja 12.11.
  1. a seisukoha lisad 1-5). Nii nähtub konto väljavõttest, et Lemmarix OÜ on 12.08.
  2. a Floppery OÜ-le teinud kande summas 500 eurot, märkides makseselgituseks „Laenuleping 2013-12-07“, 21.10.
  3. a samuti kande summas 500 eurot selgitusega „Laenuleping 2013-21-10“ ning 22.07.
  4. a kande summas 1000 eurot selgitusega „Laenuleping 2015-22.07“. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et Floppery OÜ on kahel korral, s.o 22.04.
  5. a ning 15.12.
  6. a kandnud Lemmarix OÜ-le üle raha summas 1000 eurot, märkides makseselgitustesse vastavalt „Laenude 2013-12.08; 2013-21.10 tagastus“ ja „Laenu tagastus“. Kohus nõustub kostja väitega osas, et juriidiline isik (Floppery OÜ) ja eraisik (Txxxxx Kxxxxx) on erinevad õigussubjektid, kuid samas leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolud varasemate laenusuhete kohta kinnitavad Mxxxxx Mxxxxxx ütlusi poolte vahel usaldussuhte tekkimise kohta. Nii nähtub hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest, et kostja näol oli tegemist usaldusväärse kliendiga - pooli sidus pikaajaline lepinguline suhe, omavaheline koostöö sujus tõrgeteta ning üksteisele etteheiteid polnud. Sellises olukorras on eluliselt usutav, et järgmise laenulepingu kohta kahepoolselt allkirjastatud kirjaliku dokumendi vormistamist ei peeta oluliseks. Kohus leiab, et laenuleping on poolte vahel sõlmitud suuliselt 09.03.2016, mil hageja kostjale ka raha üle kandis.
  7. Kohus leiab, et kostja versioon raha 5000 eurot kandmise kohta 09.03.2016 temale kostja poolt Mxxxxx Mxxxxxxxx laenuks antud raha tagastamisena ei ole kohtulike tõendite uurimisena tõendamist leidnud. Nii nähtub kostja ütlustest, et Mxxxxx Mxxxxx soovis
  8. a kevadel (aprillis, mais) Txxxxx Kxxxxxxxx laenu saada 5000 eurot, eesmärgiga renoveerida oma majas küttesüsteemi või katust vahetada. Küsitud laenusumma andis Txxxxx Kxxxxx MxxxxxxMxxxxxxxx sularahas ning raha selleks oli ta saanud veoauto müügist. Müügiga sai Txxxxx Kxxxxx 7000 eurot, millest 5000 laenas Mxxxxx Mxxxxxxxx. Laenusuhet kirjalikult ei vormistatud. 2016.aasta kevadel soovis kostja endale veoautot osta ja küsis Mxxxxx Mxxxxxxxx raha tagasi, mille Mxxxxx Mxxxxx siis 09.03.2016 tagasi kandis. Kostja viitab lähedastele suhetele kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel. Mxxxxx Mxxxxx eitab kostjalt raha laenamist, ta ei ole mitte kunagi mitte kelleltki mingit raha laenanud, ka pankadelt mitte. Tema maja ei ole vajanud remonti ega renoveerimist, tal on uus maja. Kostja viiteid isiklikele suhetele kostja ja Mxxxxx Mxxxxxx vahel peab M.Mxxxxx solvavateks. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud versioon laenu andmise kohta temalt Mxxxxx Mxxxxxxxx ei ole kostja vande all antud ütlustega piisavalt tõendatud ega ka eluliselt usutav. 6
(10)Kohus peab vajalikuks osundada, et olukorras, kus Mxxxxx Mxxxxxx ettevõte on varasemalt andnud kostja ettevõttele korduvalt laenu (ja selle kohta on esitatud tõendid), pole eluliselt usutavad kostja väited selle kohta, et Mxxxxx Mxxxxxxvõttis ise laenu kostjalt kui isikult, kelle ettevõte on varasemalt korduvalt majanduslike probleemide tõttu laenu küsinud. Kostja ütlused (ja vastuses hagile avaldatu) selle kohta, et Mxxxxx Mxxxxxxx raamatupidajana oli ligipääs kostja firma Floppery arvele, mida M.Mxxxxx ära kasutas, on hageja seaduslik esindaja kohtuistungil ümber lükanud. Et tegelikult M.Mxxxxxxx ei olnud ligipääsu kostja firma kontole, möönab ka kostja ise kohtuistungil (15:06:24). Kohtu küsimusele „millised olid kostja rahaliste vahendite allikad“ vastas kostja „Et ära elada, on mõistust vaja“ (15:16:33). Kokkuvõttes ei saa kohus lugeda kostja ütlusi laenu andmise kohta Mxxxxx Mxxxxxxxx usaldusväärseteks ja kostja versiooni temale 09.03.2016.a 5000 euro kandmise põhjuste kohta tõendatuks.
  1. Kohtule esitatud kirjalikud tõendid kinnitavad hageja seadusliku esindaja ütlusi laenulepingu sõlmimise kohta ja hagis esitatud väiteid selle kohta, et kostja ei maksnud aasta lõpus laenu tagasi ja siis esitas hageja intressiarve. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, Lemmarix OÜ seaduslik esindaja koostas viivisearve nr 2017003 kuupäevaga 02.01.
  2. a summas 488,42 eurot (hagiavalduse lisa 3) ning edastas selle tasumiseks Txxxxx Kxxxxxxxx. Nimetatud arve on Floppery OÜ poolt 10.04.
  3. a ka tasutud, mis on tõendatud Lemmarix OÜ Swedbank AS-is asuva arveldusarve väljavõttega 10.04.
  4. a kohta (hagiavalduse lisa 7). Sellel viivisarvel on selge viide laenulepingule 09.03.
  5. Txxxxx Kxxxxxx selgitust selle kohta, et ta pani maksele nö linnukese ning allkirjastas makse, ilma sisusse süüvimata ei pea kohus usaldusväärseks. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et viivisearve nr 2017003 maksetähtajaks on märgitud 07.01.
  6. a, kuid makse on teostatud alles 17.04.
  7. a, s.o on rohkem kui 3 kuud hiljem määratud maksetähtajast. See viitab, et makse tegemine ei saanud olla n.ö. pakis koos muude arvetega. Kostja väide, et tal eraisikuna oli raha küll, kuid ettevõte oli rahalistes raskustes, süvendab kostja ütluste ebausaldusväärsust: Olukorras, kus ettevõte on rahalistes raskustes, ei ole eluliselt usutav, et keegi tasuks ligikaudu 500-eurose arve ilma selle sisusse süvenemata. Samuti on selge viide laenulepingule 02.01.2018 esitatud viivisarvel, siin on viide ka veel laenusummale 5000 eurot (arve nr 2018003 kuupäevaga 02.01.
  8. a summas 600 eurot, millised on väljastatud Floppery OÜ nimele (22.08.
  9. a vastus hagiavaldusele lisad 5, 6). Olukorras, kus summa 5000 eurot kandmine Txxxxx Kxxxxxx kontole 09.03.2016 kujutas endast Txxxxx Kxxxxxxxx saadud laenu tagasimakset (nagu on kostja versioon), puudus hagejal igasugune alus esitada Txxxxx Kxxxxxxxx selle kohta intressiarveid. Selline olukord pidanuks kaasa tooma vastuväited kostja poolt. Kohtuistungil on Txxxxx Kxxxxx vande alla andnud ütlusi selle kohta, et Mxxxxx Mxxxxxxähvardas teda arvete tasumata jätmise korral suurte Maksu- ja Tolliameti nõuetega. Samas ei osanud Txxxxx Kxxxxx esitada kohtule ühtegi mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta väidetavate ähvarduste nö õnge läks ning mingeid meetmeid ähvarduste pareerimiseks tarvitusele ei võtnud. Samuti ei astunud kostja mingeid samme selleks, et väidetavalt Floppery OÜ poolt 10.04.
  10. a ekslikult tasutud raha (488,42 eurot) Lemmarix OÜ-lt tagasi saada. Kuna hageja on esitanud viivisarved jaanuaris 2017, jaanuaris 2018 ja jaanuaris 2019, neil on viidatud intressi arvutamise alusena samale dokumendile (laenuleping 2016-09.
  11. summa 5000) millele on viidatud kostjale laenu ülekandmise kirjel (hageja pangakonto väljavõte hagi lisa 2) ja kostja on need ka kätte saanud, ei ole võimalik lugeda, et hageja on intressiarved hiljem vormistanud ja soovinud sellega näidata raha ülekande sisu (endale kasulikult) laenuna. Nii raha ülekanne kostjale 5000 eurot ja järgnevad intressiarved kannavad ühesugust teksti ja – nende ebaõigsuse korral- oleksid andnud kostjale juba mitu aastat tagasi aluse esitada vastuväiteid ja vale paljastada. Seda ei ole toimunud. 7
(10)
  1. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et pooled sõlmisid 09.03.
  2. a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 5000 eurot. Kostja on kohtumenetluse käigus küll esitanud hagejalt kostjale raha ülemineku kohta oma versiooni, kuid ei ole esitatud versiooni suutnud veenvalt tõendada. Kohtu hinnangul on kostja vande all antud ütlused ebausaldusväärsed ning muid tõendeid kostja laenusuhte kohta esitanud ei ole.
  3. Ehkki kohtule esitatud kirjalikus laenulepingus on märgitud laenu tagastamise tähtajaks 08.03.2017 (p.2.3), ei ole pooled sellest kinni pidanud, ka ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on kirjaliku laenulepingu kätte saanud. Seetõttu loeb kohus, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga, mille ülesütlemine on toimunud

§ 398

lg.1 korras.

§ 398

lg.1 sätestab: Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kohus leiab, et hageja poolt 21.11.

  1. a kostjale saadetud laenu lõpliku tagastamistähtaja, s.o 31.03.
  2. a (hagiavalduse lisad 8, 9), määramise puhul on tegemist tahteavaldusega TsÜS § 69 mõttes. Selle kirjaga teatas hageja kostjale laenulepingu ülesütlemisest. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, millal jõudis hageja teade kostjani ja millal oli kostjal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Samas märgib kohus, et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma käesoleval juhul tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust. Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Võttes arvesse poolte vahelist koostöö korraldust (sh asjaolu, et kohtuti harva ning dokumente saadeti e-posti vahendusel või jäeti postkasti) ning omavaheline koostöö sujus tõrgeteta. Esitatud tõenditest nähtuvalt on lepingu muudatus saadetud hageja seadusliku esindaja Mxxxxx Mxxxxxx poolt 21.11.
  3. a kostja Txxxxx Kxxxxxx e-posti aadressile e…Sejuures on lepingu muudatus saadetud piisava etteteatamise tähtajaga, s.o rohkem kui 4 kuud. Seega on hageja kohtu hinnangul tõendanud, et laenulepinguga seotud tahteavaldus on saajale (Toomas Kallasele) mõistlikul viisil edastatud ning saaja mõjusfääri saabunud. Seejuures ei oma tähendust asjaolu, millal konkreetselt TxxxxxKxxxxx tahteavaldusega tutvus.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, 8

(10)sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on rikkunud lepingut. Vastavalt

§ 8

lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on ta rikkunud oma kohustust tulenevalt

§-st 100. Seega on hagejal õigus

§ 101lg 1 p 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Hageja seadusliku esindaja Mxxxxx Mxxxxxx vande alla antud ütlustest nähtub, et hageja on korduvalt kostjale meelde tuletanud, et viimasel on hageja ees täitmata rahaline kohustus. Kostja on hagejalt korduvalt palunud tagasimakse tähtaja pikendust, tuues seejuures erinevaid põhjusi (sh kliimaprobleemid, raha ei ole jne), miks ta pole saanud laenu tagastada. Nimetatud vestlused toimusid telefoni teel. Lisaks nähtub Mxxxxx Mxxxxxx ütlustest, et ta on saatnud Txxxxx Kxxxxxxxx ka SMS-i, andes sel viisil veelkord tähtaja laenu tagastamiseks, kuid tulemusteta. Viimati küsis Mxxxxa Mxxxxx kostjalt laenu tagastamise kohta

  1. a kevadel raamatupidamisdokumente üle andes, kuid kostja laenu ei tunnistanud. Mxxxxx Mxxxxx pakkus võimalusi ka laenu tagastamiseks osade kaupa, kuid ka sel pakkumisel ei olnud tulemust. Hageja ütles lepingu üles 31.03.
  2. a. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole laenulepingut täitnud ning ei ole tasunud ka intressi (v.a 17.04.
  3. a). Hageja on edastanud kostjale laenu lõpliku tagastamistähtaja määramise eposti teel. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab hageja kasuks välja põhinõude summas 5000 eurot.
  4. Vastavalt

§ 397lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 1% kuus või 12% aastas. Intressi arvestatakse tagasi maksmata laenusummalt. Intressi arvutamine algab laenusummale laenuvõtja ülekandmise päevale järgnevast päevast. Intresside arvutamise lähtutakse 30päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud ja viivist hageja arvutuse kohaselt (ühel korral) ka tasunud. Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja laenuintressi alates 09.03.

  1. a. Kohus leiab, et hageja on märkinud laenuintressi algusaja vääralt. Laenulepingu kohaselt algab intressi arvutamine laenusummale laenuvõtja ülekandmisele järgnevast päevast. Laenusumma kanti kostjale üle 09.03.
  2. a, seega tuleb laenuintressi arvutada alates 10.03.
  3. a. Lähtudes kohtule esitatud intressiarvetest, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks laenuintressi välja mõistmine summas 1320 eurot.
  4. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6320 (5000+1320) eurot. Kuna kohus rahuldab hagi selle esmaselt esitatud õiguslikul alusel, ei tule käsitleda alternatiivset õiguslikku alust-

§ 1028lg.1, § 1032 lg.1 sätteid.

Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 9

(10)vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 19.03.
  1. a esitas hageja menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise esindaja kuludega järgmiselt. Advokaadibüroo Valge & Uiga poolt on esitatud hagejale 2 arvet. Esimene arve 4 töötunni eest, arvestusega 120 eurot töötunni eest. Osutatud õigusteenus on õigusabi tsiviilasjas nr 2-19-112471 - lepingulise esindaja töö seisnes kohtumises kliendiga, hagimaterjalide ettevalmistamises, koostamises ja esitamises. Teine arve on samuti esitatud 8 töötunni eest, arvestusega 120 eurot töötunni eest. Seejuures on õigusabi osutatud perioodil alates 05.08.
  2. a kuni 19.03.
  3. a - kostja 22.08.
  4. a vastusega tutvumine ja analüüs 1.5 tundi, 23.10.
  5. a esitatud vastuse koostamine kohtualluvuse osas 0.5 tundi, 12.11.
  6. a esitatud vastuse koostamine 2 tundi, kostja 27.12.
  7. a vastusega tutvumine ja analüüs 0.5 tundi, 28.01.
  8. a esitatud vastuse koostamine 0.5 tundi, kohtuistung 09.03.
  9. a 1.5 tundi, lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamine ja koostamine 19.03.
  10. a 1.5 tundi. Kokku on Lemmarix OÜ tasunud käesolevas tsiviilasjas õigusabi eest 12 töötunni eest, s.o summas 1728 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 450 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 189,60 eurot ning hagiavalduselt 260,40 eurot. Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja menetluskulusid summas 1440 eurot (ilma käibemaksuta) + riigilõiv summas 450 eurot = 1890 eurot. Hageja taotleb menetluskulude rahalise summa, s.o 1890 eurot, kindlaksmääramist ning selle välja mõistmist hageja kasuks. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 450 eurot, samuti hageja lepingulise esindaja menetluskulusid summas 1440 eurot (ilma käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.