Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku sisuline majandustegevus on viimati toimunud 2016 majandusaastal, millest tulenevalt ei saa välistada, et isegi kui sellised võimalused esinevad, võivad need olla aegunud. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata ÄS § 140¹ mõistes ja halduril puuduvad andmed osakapitali sissemaksmise kohta. Seega esinevad teoreetilised nõudeõigused võlgniku osanike vastu sissemaksmata osakapitali osas. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2 000,00 eurot, millest oleks võimalik kanda esmased kulud. Juhul kui tasutakse deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa või kohus leiab, et menetluse raugemine ei ole põhjendatud ning kuulutab välja võlgniku pankroti, olen nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina.
) § 1 lg 2 ütleb, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 8. Kohus on seisukohal, et asjas kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise võimalused. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise haldur järeldusega, mille kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu
9.
lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 10. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige A M (isikukood xxxx). 11.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 12. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Kristo Teder’i tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot ning kinnitada ajutise halduri vajalikud kulud summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks 4 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Ajutise halduri tasu ja kulud, kokku summas 888 eurot, maksta välja võlausaldaja Mobidick OÜ poolt 31.03.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) arvelduskontole nr xxxx. Võlausaldajal on õigus esitada taotlus deposiidi jäägi tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.