Obsah (6)

§ 1§ 24§ 10§ 17§ 39§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4479 Tsiviilasi Kardo Randmä

) § 24 lg 3 järgi kinnitada võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui sellega nõustus alla poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest. Kümnest võlausaldajast neli on esialgse kavaga nõustunud, kuus on esitanud vastuväited. Kohus leidis, et peale kava muutmist ning võlausaldajatele rahaliselt soodsamaks muutmist tuleb kava kinnitada, kuna võlgnikul puudub võimalus rahuldada nõudeid suuremas määras. Võlgnik töötab täiskohaga ja omab kõrvalsissetulekut, tema ülalpidamisel on laps. Kuigi võlgnikul on vara, ei anna see alust eeldada, et pankrotimenetluse käigus rahuldataks nõuded suuremas määras, kuna tegemist on tagatisvaraga ühe võlausaldaja nõude katteks, kelle nõuet kava ei hõlma. Puudub mõistlik alus eeldada, et võlausaldajate huvid oleksid paremini kaitstud mõne muu menetluse raames. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning nõuded rahuldatakse suhteliselt kõrges määras.

§ 1

lg 1 järgi on menetluse eesmärgiks makseraskustes füüsilise isikule tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Igakuiste maksete suurendamine ei ole samuti põhjendatud, kuna võlgnik töötab normkoormusega. Laene taotledes on võlgnik avaldanud oma andmed võlausaldajatele ning võlgniku sissetulekuid on peetud piisavaks krediitide väljastamiseks. Kava täitmise perioodi oluline lühendamine ei ole võlgniku sissetulekut arvestades võimalik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. AS SEB Pank esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. juuni 2020 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus kava kinnitades rikkunud võlausaldaja huve, ehkki

§ 1

lg 1 järgi peab kohus arvestama nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kohus võib

§ 24

lg 2 järgi ümberkujundamiskava kinnitada, kui sellega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest. Kümnest võlausaldajast kuus on esitanud vastuväited. Kohus ei ole analüüsinud asjaolu, et võlgnik esitas AS-lt SEB Pank väikelaenu taotledes tahtlikult valeandmeid enda kohustuste kohta teistes krediidiasutustes, s.o vastas eitavalt laenutaotluse küsimusele, kas tal on kohustusi väljaspool SEB-d. Võlgnik käitus valeinfot esitades 4 võlausaldaja suhtes pahauskselt ja selle tulemusel hinnati võlgniku maksevõimet valesti. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole ette nähtud võlgnikule, kes on infot varjates koormanud end lühikese aja jooksul mitmete laenudega ning püüab võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu vähendada kohustuste suurust; 2) on võlgnik jätnud täitmata

§ 10lg 1 nõude.

Esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks püüdnud leida makseraskustele lahendust kohtuväliselt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. K. Randmäe vaidleb määruskaebusele vastu ja palub määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) võib kohus

järgi kinnitada ümberkujundamiskava, millega nõustus alla poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigusi kaaludes põhjendatud ja tagatud on võlausaldajate võrdne kohtlemine. 27.05.2020 istungil otsustati kava tähtaega pikendada seitsme aastani, millega põhinõuete täitmise ulatus suurenes 80%-lt 94%-ni. Kohtuistungil osalenud kaks võlausaldajat, sh AS SEB Pank, nõustusid sellise kavaga. Määruskaebuse esitaja nõue on ümber kujundatud ülejäänud võlausaldajatega samadel tingimustel. Selleks, et rahuldada nõuded võimalikult suures ulatuses, teeb võlgnik lisatööd. Võlgnik on alustanud maksetega vastavalt esialgse kava selgituste p-le

1. Asjaolu, et võlgnik esitas laenu taotledes ebaõigeid andmeid, ei anna alust AS SEB Pank nõude teistele eelistamiseks ja ümber kujundamata jätmiseks. Hasartmängusõltuvuse tõttu ei suutnud võlgnik olukorda adekvaatselt hinnata. Võlgnik saab ravi ja mõistab, et tema käitumine oli vale. Ümberkujundamiskava alusel rahuldatakse nõuded oluliselt suuremas ulatuses kui need saaksid rahuldatud pankroti korral. Seega kava kinnitamine on nii võlgniku kui võlausaldajate huvides; 2) kaasneb panga võimaldatava maksepuhkuse ja laenulepingu muutmisega laenu kogukulu suurenemine. Samas ei vähene kuumaksed nii palju, et võimaldaksid võlgnikul makseraskused ületada. AS SEB Pank väikelaenu kuumakse (lepingu järgi 177,52 eurot kuus) vähendamisel 100 euroni suureneb laenu kogukulu 10,6 tuhandelt 21,3 tuhande euroni. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2. Võlausaldaja Creditstar Estonia AS on seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Seisukoha kohaselt peaks võlausaldajate põhinõuete vähendamine olema äärmuslik meede, nagu on märgitud ka

seletuskirjas. Seda ei tohiks kasutada võlgnike puhul, kes on laenu saamisel tahtlikult esitanud valeinformatsiooni. Võlgnikul on võimalik põhinõuded tasuda. Kava võib pikendada 10 aastani. Pankrotimenetluses oleks võlgnik võimeline täitma põhinõuded täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et 27.05.2020 kohtuistungil nõustus määruskaebuse esitaja võlgade ümberkujundamise kava pikendamisega 7 aastani, millega põhinõuete täitmise määr suurenes 80%-lt 94%-ni (tl 85-85 pöördel). Samas ei nähtu määruskaebuse põhjendustest, millised asjaolud tingisid määruskaebuse esitaja seisukoha muutumise. 5 11.

§ 1

lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Maakohus on avaldust rahuldades nimetatud seaduses sätestatud eesmärgist lähtunud ning põhjendamatu on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole tema huve arvestanud. Maakohus kinnitas võlgade ümberkujundamise kava

§ 24lg 3 alusel ning tuvastas nimetatud sätte eeldused.

Määruskaebuse esitaja viide

§ 24lg-le 2 ei ole seetõttu kohane.

Iseenesest õige on määruskaebuses esitatud väide, et

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlgnik enne avalduse kohtusse esitamist asuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Nimetatud asjaolu ei ole aga

§ 17lg 2 p 2 kohaselt aluseks võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata jätmiseks.

Vaidlustatud määruse kohaselt teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus ning

§ 39lg-s 2 ettenähtud alustel on kohtul õigus ümberkujundamiskava tühistada.

12. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 8lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja