Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-10123 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue C AS (end. AS K) ja kostja sõlmisid laenulepingud: Laenuleping nr xxxx kuupäeval 7.09.2015 summas 2000 eurot, Laenuleping xxxx kuupäeval 21.06.2016 summas 957 eurot, Laenuleping xxxx kuupäeval 16.03.2016 summas 2000 eurot ja Laenuleping xxxx kuupäeval 9.12.2015 summas 3500 eurot. Kostja kohustus laenusumma, intressid ja haldustasu tagastama C AS-le, kostja oma kohustusi ei täitnud. C AS saatis 07.04.2017 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. C AS saatis 28.04.2017 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Leping on loetud ülesöelduks teate kätteandmise ajast (kätte antuks lugemisest). Teatis loetakse kättetoimetatuks

1. kalendripäeval arvates teatise välja saatmisest. Laenuleping on üles öeldud kuupäevaga 03.05.
2. C AS loovutas 30.04.2018.a. kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub: Mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 7299,14 eurot, intress summas 626,32 eurot, lepingu haldustasu summas 21,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 2441,31 eurot; Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised alates 5.07.2019 kuni põhinõude summas 7299,14 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 600,00 eurot ja hageja esindustasu summas 840,00 eurot; Mõista kostjalt A H väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 06.03.2020.a. (aadressil xxxx). 2 2-19-10123 Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 840 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 720 eurot (600+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3