Obsah (4)

§ 108§ 152§ 104§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda ja mõista välja riigilt vastavalt

§ 108lg-le 6 ja § 109 lg-le 1.

Kaebaja leidis, et kohtutäituri poolne nõudest loobumine ja enammakstud summa tagastamine, millega täideti sisuliselt kaebaja nõue vastustaja vastu, oli tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu kuuluvad kaebaja menetluskulud väljamõistmisele vastustajalt. 8. MTA palus 17.06.2020. a seisukohas jätta menetluskulud kaebaja kanda, lähtudes

§ 152lg 1 p-st 3 ja § 108 lg-st 7.

1. Tartu Halduskohus lõpetas 18.06.
2. a määrusega menetluse asjas

§ 152

lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

§ 104

lg 5 p 4 alusel (resolutsiooni p 2); jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et kuna lõpetas asja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel erandkorras, siis ei saa otsesõnu lähtuda

§ 108lg 6 mõttest, mis lähtub haldusorgani tegevuse õigusvastasusest.

Seda ei ole kohus tuvastanud ega haldusorgan sedastanud. Vaidlustatud haldusakti ammendumine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 2

1. B.M. esitas 01.07.2020 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.06.
2. a määruse resolutsiooni p 3 ja teha asjas uus määrus, millega mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja halduskohtus kantud menetluskulud. Määruskaebuse põhjendused:

§ 108lg 6 kohaldamise eeldused ja tingimused on täidetud.

MTA otsus tugines kohtutäituri ebaseaduslikule tegevusele ja kohtutäitur pidanuks ise menetluse lõpetama vastava tähtaja saabumisel. Kaebaja ei ole olukorra tekkimisele mingil viisil kaasa aidanud. Kohtutäituri tegevusetus ja MTA otsus põhjustas kaebaja kohtusse pöördumise ja tema poolt menetluskulude kandmise. Õiglane ei tundu olukord, milles kaebaja, et taastada õiguslik olukord ja kõrvaldada enda õiguste rikkumine, peab kandma menetluskulud.

1. MTA esitas 07.07.2020 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Täitemenetlust nr 066/2013/179 alustati
2. a, millest alates oli kaebajal võimalik kohtutäituri poolt pöörduda. Kaebaja oli teadlik võimalusest kohtutäiturite nõudeid vaadata ning ka kohtutäiturite poole pöördumisvajadusest. Kuna menetluse lõpetamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, siis puudub alus vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebemenetluses on vaidlus üksnes Tartu Halduskohtu 18.06.
4. a määruse resolutsiooni p-i 3 üle, millega halduskohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Halduskohus leidis, et menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse küsimus ei ole seotud vastustaja tegevusega. Vaidlustatud haldusakti ammendumine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas Tartu Halduskohtu 18.06.
7. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski kaebaja määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 15.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega on

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral

§ 108

lg 6 järgi vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik üksnes teatud olukorra esinemisel, s.t kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine on põhjustatud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (RKHK 05.11.

1. a määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Eeltoodust järelduvalt ei pea vastustaja kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist.
2. Käesoleval juhul tingis vaidlustatud haldusakti ammendumise asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal, kuna kohtutäitur loobus oma nõudest, lõpetas täitemenetluse ja tagastas enammakstud summa. Nimelt märkis kaebaja 19.05.
3. a seisukohas halduskohtule 3 (dtl 89-92) ja 13.04.
4. a e-kirjas MTA-le (dtl 86), et 08.04.2020 sai kaebaja kohtutäituri büroost teate, et tal on õigus saada tema poolt enammakstud summa tagasi. Teatele oli lisatud kohtutäituri otsus täitemenetluse nr 066/2013/179 osalise lõpetamise kohta (dtl 74-75) seoses sissenõudja põhinõude aegumisega, ühtlasi vähendati seoses aegumisega täitekulusid. Kaebaja väitel teatas kohtutäitur 13.04.2020, et täitemenetlus täiteasjas nr 066/2013/179 on 09.04.2020 täielikult lõpetatud (dtl 78).
5. Asjas ilmneb, et kohtutäituri teavitatud enammakstud summa tekkis sellest, et MTA kandis kaebaja tulumaksu tagastusnõude summa pärast 23.03.
6. a otsuse koostamist üle kohtutäiturile (dtl 104). Kaebaja kinnitab, et enammakstud osas on talle raha kohtutäituri poolt tagastatud (dtl 77). MTA kinnitas 29.05.
7. a seisukohas (dtl 100-102), et kaebaja taotluse alusel kohtutäiturile lahendas viimane asja ning tegi elektroonses süsteemis 08.04.2020 tühistamise kande (dtl 105). Seega võib väita, et kaebaja oleks kohtutäituri poolt talle summa tagastamise saavutanud ka kaebuse esitamiseta halduskohtule.
8. Kaebajal oli olemas ka võimalus kohtumenetlust vältida, esitades MTA-le vaide 23.03.
9. a otsuse vaidlustamiseks, millisele võimalusele MTA otsuses selgelt viidatakse. Asjas nähtub, et kaebaja pöördus kohtutäituri poole alles 19.03.2020 (dtl 45), kuigi kaebuses (p 4, dtl 31-34) väidetu kohaselt oli kohtutäituri menetluses oleva nõude aegumine saabunud kaebaja andmetel juba 07.12.
10. Vastustaja märgib 07.07.
11. a vastuses õigesti, et kaebaja on olnud teadlik võimalusest vaadata kohtutäiturite nõudeid täitetoimikutest (dtl 38-42), ka e-maksuametist (dtl 45). Kaebaja ei ole esitanud andmeid, et ta oleks enne 19.03.2020 kohtutäituri poole üldse pöördunud. Asja materjalidest ilmneb, et MTA kandis tulumaksu tagastusnõude summa 23.03.
12. a otsuse alusel üle kohtutäiturile, kuna MTA-l ei olnud infot täitemenetluse aegumise kohta, ning kohtutäitur lõpetas aegumise tõttu põhinõude osas täitemenetluse 08.04.
13. a otsusega ning teatas 13.04.
14. a e-kirjaga täitemenetluse täielikult lõpetamisest 09.04.2020, misjärel tagastas täiteasjas tekkinud enammakse kaebajale. Kui MTA ei oleks vaidlusaluse täitemenetluse raames kohtutäiturile raha üle kandnud, siis oleks MTA enammakstud tulumaksu arvelt nõudnud sisse kaebaja järgmised täitmisele kuuluvad võlad (vt 29.05.
15. a seisukoha p 2). Eelnevat arvestades on sisutu kaebaja väide olukorra ebaõigluse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus menetluse lõpetamisel kokkuvõttes õigesti seisukohale, et kohaldub

§ 108

lg-s 6 sätestatud välistus ning poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.
2. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
3. MTA esitas 07.07.
4. a vastuse lisana kaebaja
5. a tuludeklaratsiooni.

62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asja tähtsust. Kuna määruskaebemenetluses on vaidlus üksnes menetluskulude üle, siis ei ole MTA esitatud dokumendil asjas tähtsust, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle MTA-le. (digitaalselt allkirjastatud) 4