) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on S AS-i ja kostja vahel 03.02.2018 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 5700 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 1-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 162,45 eurot alates 01.04.2018 kuni viimase osamakseni 01.03.2023 summas 146,72 eurot. Kostja rikkus lepingu tüüptingimuste p. 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 01.04.2018 osamaksest. 21.05.2018 ütles pank laenulepingu üles. 21.08.2018 loovutas S AS oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Hagimaterjalid edastati 12.11.2019 kostjale avalikult
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt põhivõlg 4616,47 eurot, viivis 931,01 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Maakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (420 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades nõustub kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu on 50 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 500 eurot hagiavalduse esitamisel ja 475 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1025 eurot. 03.01.2020 tagaseljaotsusega mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja 115,50 eurot, millest 105 eurot oli riigilõiv ja 10,50 eurot menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskuluna kokku 909,50 eurot, s.o riigilõiv 870 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 39,50 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et
lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.