) § 154 lg-le 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga; kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik; kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg-st 2 tuleneb, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ringkonnakohus märgib, et edastatud kompromissi tekstis sisaldub ilmselge ebatäpsus seonduvalt haldusasja numbri märkimisega ning parandab selle õigeks. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Seega rahuldab kohus poolte taotluse kompromissi kinnitamiseks. 12.
lg-st 4 tulenevalt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kompromissi tagajärgi.
p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.
lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tuleneb, et asjas menetluse lõpetamisel tühistab ringkonnakohus ühtlasi halduskohtu otsuse. Menetluse lõpetamisel on
§-s 43 sätestatud tagajärjed (
See tähendab, et kaebaja ei saa enam sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda kaebusega halduskohtusse (
Ringkonnakohtule esitatud kompromissi kinnitamiseks esitatud taotlusest nähtub, et menetlusosalised on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled soovivad kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. 13. Eeltoodust tulenevalt ning
lg 1 p 3, § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ning 06.07.2020 ringkonnakohtule edastatud kompromissi. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a otsuse haldusasjas 3-17-2665 ning lõpetab haldusasja menetluse. 14.
lg 7 ls 2 sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et vastustaja hüvitab kaebajale kohtuasjas kantud menetluskulud summas 1865 eurot 14 päeva jooksul kompromissi jõustumisest. Lisaks paluvad menetlusosalised, et vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jääksid nende endi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud summas 1865 eurot vastavalt sõlmitud kompromissile vastustaja kanda ning vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. 15. Menetlusosalised on avaldanud soovi lühendada kompromissi kinnitamise määruse vaidlustamise tähtaega kolme kalendripäevani arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse 3 menetlusosalistele kättetoimetamisest.
lg 5 kohaselt võib halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamiset arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Kuna kompromissi kinnitamise määruse vaidlustamiseks ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega, kehtib üldine 15-päevane vaidlustamistähtaeg ka käesoleval juhul. Sellest tulenevalt ei saa kohus rahuldada menetlusosaliste taotlust vaidlustamistähtaja lühendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.