4-20-1752/7

4-20-1752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-1752 (2303,20,000422) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Julia Zautina Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Aleksei Tšekulajev; ik: 38501100285; elukoht: xxxx, töökoht:xxxx. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Aleksei Tšekulajev süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
3. Mõistetud arest 20 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 21.06.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 24.04.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.03.2020 koostatud väärteoprotokollist nr 20200328170501 (2303,20,000422) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 28.03.2020 kell 21:52 peeti xxxx juures suunaga xxxx tänava poole kinni sõiduk, mida juhtis Aleksei Tšekulajev, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Tuli välismaalt ja oli karantiinis. Tavaliselt sõidab mopeedautoga, mille juhtimiseks juhtimisõigust vaja ei ole, kuid mopeedauto oli katki. Pidi minema õhtul poodi, kui on vähem rahvast ja ka elukaaslase töölt ära tooma. Laenas naabrilt autot, kuid naaber ei teadnud, et tal juhtimisõigust ei ole. Peeti kinni, ütles kohe, et tal juhtimisõigust ei ole, koostati protokoll ja auto võeti ära, millest tuli skandaal. On varem ka kinni peetud, oli kohus, anti üldkasulikku tööd, tegi ära. Samalaadse väärteo eest on määratud ka rahatrahv 640 eurot, on teinud taotluse kohtule, et see asendataks kas üldkasuliku töö või arestiga. Varem on määratud ka arest, jäi kohtusse hiljaks ja anti tagaselja 20 päeva aresti. Võttis kohtust paberid ja kandis aresti ära. Teised trahvid on tasumata, elas välismaal, võttis täiturilt graafiku, maksab iga kuu 110 eurot. Millised on tasutud, seda ei tea. Viimane kord selgitati, et järgmisel korral on kriminaalkaristus. On autokooli lõpetanud kaks korda. Esimene kord läks välismaale ja tunnistus aegus, teine kord oli juba kehtiv karistus ja öeldi, et tuleb aasta oodata. Tunnistab süüd, saab aru, puutuvalt 30 päevasesse aresti võiks selle asendada üldkasuliku tööga, saaks õpingud lõpetada. Üldkasuliku tööga toob ühiskonnale rohkem kasu kui arestiga. Enam ei sõida, selgitati, et siis on kriminaalasi ja vanglasse ei taha. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud, teinud seda teadlikult ja tahtlikult. 15.01.2020 on teda karistatud samasuguse väärteo eest aresti asenduskaristusega 15 tundi üldkasulikku tööd. Teda on varasemalt samalaadsete väärtegude eest karistatud kaks korda,
6. aastal rahatrahviga 640 eurot, mis on tasumata ja
7. aastal arestiga 21 päeva. Varasemalt määratud karistused ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud, on väljendanud ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse ja tagajärge. Tunnistab oma süüd, kuid seda ei saa arvestada kahetsusena. Tõenäosus, et jätkab analoogsete süütegude toimepanemist on suur, see tuleneb korduvuse faktist. Et vältida kriminaalkorras karistatava teo toimepanemist tuleb karistuse osas suhtuda täie tõsidusega. Seetõttu, arvestades isikut iseloomustavaid andmeid, õiguskorra kaitsmise huvisid, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist taotleb karistuse mõistmist maksimummääras, s.o 30 päeva aresti. Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Aleksei Tšekulajevil kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Aleksei Tšekulajev 24.11.2019 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seejuures on teda seetõttu karistatud Harju Maakohtu 15.01.2020 otsusega nr 4-19-6316 LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest arestiga 15 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 28.03.2020 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
8. 2 Menetlusalune isik oli eelnevatest karistustest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üksteist kehtivat väärteokaristust, neist viis on määratud varavastaste süütegude toimepanemise eest ja kolm sõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ülejäänud karistused on määratud teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt menetlusalusel isikul püsiv töine sissetulek puudub, millele viitavad ka karistused varavastaste süütegude toimepanemise eest 2017, 2018 ja
9. aastal. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ta ei tööta, vaid õpib Töötukassast suunatud eesti keele kursustel. Lisaks sellele nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalusele isikule määratud üheksast rahatrahvist on tasutud vaid üks ja menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt tasutakse rahatrahve täituri kaudu, kuid 640 eurose rahatrahvi osas on ta kohtule esitanud taotluse karistuse asendamiseks kas üldkasuliku tööga või arestiga. Sellised andmed annavad aluse asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek, s.t rahatrahv kui karistusliik ei ole täidetav ning korduv rahatrahvide kohaldamine ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud. Seega on rahatrahv kui tulemuseta jäänud karistusliik ennast ammendanud. Seejuures karistati menetlusalust isikut
10. aasta jaanuaris arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga ja kahe kuu möödudes pani menetlusalune isik toime uue samalaadse väärteo. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei ole sundinud, tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Kohtueelsel menetlusel avaldas menetlusalune isik kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Sellisele seisukohale asumiseks annavad tuge menetlusaluse isiku karistusandmed, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt juba kolmel korral samalaadse süüteo eest karistatud ja vaatamata nii kohaldatud rahatrahvile, arestile ja aresti asendamisele üldkasuliku tööga jätkab menetlusalune isik teadlikku liikluse ohustamist. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, kuivõrd keskmises määras mõistetud ja asendatud karistus oma eesmärki ei täitnud. 3 Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, menetlusalust isikut iseloomustatavatest karistusandmetest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Keskmist määra ületavas määras karistuse kohaldamine annab korduvalt samalaadseid süütegusid toime panevale menetlusalusele isikule signaali keelunormi kehtivusest ja selle normi rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata, samuti on tema suhtes kohaldatud arest asendatud üldkasuliku tööga, mis samuti oma eesmärki ei täitnud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule ei saa kohaldada lühiajalist aresti, kuivõrd teda on juba eelnevalt nii suhteliselt pikaajalise arestiga karistatud kui ka üldkasuliku tööga ja ka need mõjutusvahendid ei sundinud teda uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Puutuvalt taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Üldkasuliku tööga asendamine tuleks kõne alla juhul, kui isik on toime pannud ohtliku väärteo, mis tingib aresti kohaldamise, kuid süüdlast ei ole varem arestiga karistatud. Käesoleval juhul on menetlusalusel isikul üksteist kehtivat karistust ja viimaseks karistuseks oli keskmise pikkusega arest, mis asendati üldkasuliku tööga. Olukorras, kus süüdlane asub sõidukit juhtima, omamata juhtimisõigust, millest ta on üheselt teadlik nagu ka sellest, et teda on juba korduvalt samalaadse käitumise eest karistatud, näitab süüdlase suhtumist õiguskorda ja kohaldatud karistusse ja sellise teo eest mõistetavat aresti ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd järjekordset aresti taas üldkasuliku tööga asendades kergendataks süüdlase olukorda, mis annaks nii süüdlasele kui ka teistele vale signaali selle kohta, et üha uute süütegude toimepanemine kergendab süüdlase olukorda. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Menetlusalune isik selgitas, et ka pikemaajaline üldkasulik töö oleks ühiskonnale kasulikum kui tema aresti kandmine, kuid kohus leiab, et karistuse kohaldamine ei ole suunatud ühiskonna teenimisele, vaid süüdlase kui indiviidi mõjutamisele, mille tulemusena menetlusalune isik lõpuks loobub uute süütegude toimepanemisest, millest on ühiskonnale rohkem kasu kui tehtavast üldkasulikust tööst. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4