Obsah (9)

§ 132§ 29§ 133§ 87§ 19§ 57§ 69§ 150§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2020 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2555 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Kristjan Timmuski kae

§ 132p-st 3, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.05.

1. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,20,002256, millega tunnistati Kristjan Timmusk süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja millega karistati teda rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 80 eurot.
2. Lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel Kristjan Timmuski suhtes väärteomenetlus.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik M. M. 17.05.2020 väärteoasjas 2610,20,002256 kiirmenetluse otsuse Kristjan Timmuski suhtes. Menetlusalusele isikule heideti ette (LS) § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumist. Kiirmenetluse otsusega karistati M. M LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 eurot.
2. K. Timmusk vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega. Selles esitatud väidete kohaselt suhtles politseiametnik temaga manipulatiivselt. Politseiametnik väitis, et kui K. Timmusk nõustub kiirmenetlusega, tehakse talle väiksem trahv. Kui K. Timmusk ei nõustu kiirmenetlusega ja asi lahendatakse üldmenetluses, tehakse talle suurem trahv. Ka ei ole kiirmenetluse otsuse tekstist välja loetav, millise rikkumise K. Timmusk toime pani. Kiirmenetluse otsuse tekstist nähtub, et K. Timmuski juhitud mootorsõiduki kiirus oli 165 km/h. Tegelikult oli K. Timmuski juhitud mootorsõiduki kiirus palju väiksem. Otsuses on jäänud märkimata asjaolu, et teelõigul, kus mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki kiirust, oli kiirust piirava liiklusmärgi mõjupiirkond kellaajaliselt paika pandud.
3. Kaebuse esitaja kohtuistungil osaleda ei soovinud.
4. Kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku menetlusega. Saadetud vastuse kohaselt on kiirmenetluse otsus väärteoasjas 261020002256 seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel kui ka süü tuvastamisel. Kohtuväline menetleja möönab, et kiirmenetluse otsuse nr. 10220162148696 väärteo kirjelduses ei ole esimese lause teine pool kohtuvälise ametniku poolt kõige paremini sõnastatud ja kirja pandud. Patrullpolitseinik selgitas menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 sanktsioonis toodud karistusmäärasid ja kiirmenetluse ning üldmenetluse erisusi ja vestles temaga liiklusmärgi 70 km/h mõjupiirkonnast, lisatahvlist ja ajalisest kestvusest. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. 6. Kaebuses tuginetakse asja menetlemisel aset leidnud menetlusnormide olulisele rikkumisele. Seetõttu alustab kohus asja lahendamist

§ 133

p 6 kohaselt lahendamisele kuuluvast küsimusest, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. 7.

§ 87kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu.

Riigikohus on varemgi selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-08, p 8.1). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (RKKK 3-11-43-14 p 9 koos edasiste viidetega). Need nõuded laienevad ka kiirmenetluse otsuse teokirjeldusele. Väärteomenetluse lõpetamine

§ 29

lg 1 p 1 järgi vältimatu siis, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda 2 menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada (RKKK 3-11-85-16 p 6 koos edasiste viidetega).

1. Kiirmenetluse otsuse teokirjeldus on järgmises sõnastuses: „Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel 70 km/h mõjupiirkonnas. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 95+/3 km/h.“ Etteheidetava teo kirjeldusele on lisatud ka andmed seadme kohta, millega kiirust mõõdeti. Kohus märgib kaebuse esitajaga nõustuvalt, et selle sõnastuse kohaselt liikus K. Timmusk kiirusega 165 km/h. Kiirmenetluse otsuses ei ole nimetatud, millise kiirusega menetlusalune isik mootorsõidukit juhtis. Samuti on ebaselgelt kirjutatud õigusnorm, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Kiirmenetluse otsuse koostanud ametniku käekiri võimaldab järeldada pigem LS § 150 lg 5 p 3 rikkumist. See õigusnorm reguleerib jalgratturi ja pisimopeedi juhi eksamineerimist. Väärteo kvalifikatsioonina kajastatu võimaldab välja lugeda nii LS § 224 lg 2 kui ka 227 lg
2. 9.

§ 57

lg 1 p 7 ja 9 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses mh märkida väärteo lühikirjeldus ning väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kohus on seisukohal, et karistusotsusest peab olema ilma väärteoasja materjalideta arusaadav, millise teo isik toime pani ja millise õigusnormi kohaselt on tema tegu keelatud ja karistatav. Vaidlustatud otsus neile tunnustele ei vasta. 10. Riigikohus on analüüsinud etteheidetava teo kajastamisega seonduvat väärteoprotokolli kontekstis.

§ 69

lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150

lg 1 tähenduses, kuid võib sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes.

Selles asjas koostatud väärteoprotokolli puudused muudavad teokirjelduse küll raskesti jälgitavaks, ent ei takista kokkuvõttes selle mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja S. K-le MKS § 1532 lg 1 järgi ette heidab. Vastupidist ei ole väitnud ka kaitsjad. Seetõttu ei ole eespool käsitletud rikkumine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes ega tingi kohtuotsuse tühistamist (RKK 3-1-1-20-15 p 41).

11. Vaidlusaluse kiirmenetluse otsuse puudused takistavad selle mõistmist, mida kohtuväline menetleja ette heidab. Sama väidab menetlusalune isik. Kohus tunnistab eelkirjeldatud kiirmenetluse otsuse puudused väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 150lg 2 mõttes.

Küsimus sellest, mida menetlusalusele isikule rikkumise kohas selgitati, ei ole kohtu hinnangul oluline.

kohustab sellise süüteoetteheite vormistama kirjalikult ja sätestab nõuded, millele see peab vastama. 12. Selline rikkumine ei ole kohtumenetluses kõrvaldatav. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli täiendamine tõendusteabe lisamisega või sinna kantud väärteo kvalifikatsiooni muutmine on

§ 68

lg 2 või § 69 lg 3 kohaselt võimalik kohtuvälises menetluses (RKKK 3-1-1-43-14 p 11). Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt tuleb sellises olukorras väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1. Kaebuse esitaja väited politseiametnike manipulatiivsest käitumisest otsuse tühistamise aluseks ei ole. Kaebuse tekstist nähtuvalt on ametnikud selgitanud võimalust nii kiirmenetluseks kui ka üldmenetluseks. Väärtegude sanktsioonid on seadustes väljendatud trahviühikutes, kuid isikutele on kahtlemata arusaadavam kui võimaliku karistuse suurust selgitatakse eurodes. 3
2. Kohus tühistab Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik M. M. 17.05.
3. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2610,20,002256 ja lõpetab väärteomenetluse K. Timmuski suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 4