← Eesti

2-19-139935/10

Obsah (14)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 420§ 178§ 187§ 444§ 174§ 138§ 175§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-139935 Tsiviilasi OK Incure

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista A. B.lt OK Incure OÜ kasuks 07.08.2016 A. B. ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud krediidilepingust nr 3171952 tulenev võlgnevus kokku 1008,02 eurot (millest 700,00€ põhivõlgnevus, 185,64€ intress, 122,38€ põhivõlalt perioodi eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivis).
  2. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ viivise nõue A. B. vastu summas 0,36 eurot.
  3. Jätta menetluskulud 99,96% ulatuses A. B. kanda ja 0,04% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
  4. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 225 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv) millest 224,91 eurot mõista A. B.lt OK Incure OÜ kasuks välja.
  5. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. B. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata Tsiviilasi nr 2-19-139935 jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

  1. OK Incure OÜ esitas 30.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1323,34 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik A. B. esitas makseettepanekule vastuväite. 16.03.2020 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Pärnu Maakohus jättis 16.03.2020 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.
  3. OK Incure OÜ esitas 17.04.2020 hagiavalduse A. B. vastu võlgnevuse põhinõude 700,00 euro, intressi 185,64 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 359,90 euro nõudes. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 225 eurot. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-19-139935 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ ja kostja A. B. 07.08.2017 krediidilepingu nr 3171952, mille alusel anti kostjale kokku krediiti 1250,00 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kostja kasutas limiiti, kuid tagasimakseid vajalikus ulatuses ei sooritanud. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 45% aastas ja krediidikulukuse määras aastas 56,50%. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 27.02.2018 ning loovutas nõude hagejale. Kostja on inkassomenetluse raames tasunud kokku 550 eurot, mille hageja arvestab maha põhivõlast. Kohtu nõudel hageja 05.05.2020 korrigeeris oma viivise nõuet selliselt, et nõuab kostjalt viivise tasumist summas 122,74 eurot perioodi eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020, määras 0,022 % päevas. 4. Pärnu Maakohus võttis 06.05.2020 hagiavalduse menetlusse. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kohtumääruse kätte saamist 02.06.2020, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 16.06.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 6.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

  1. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 3 järgi krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.
  2. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga 07.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat rahalist kohustust, mistõttu on esialgne võlausaldaja kooskõlas VÕS § 416 lg 1 tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Nõude loovutamisest on hagejat kooskõlas VÕS § 412 lg 1 teavitatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud tarbijalepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest 3

(5)Tsiviilasi nr 2-19-139935 maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. IPF Digital Estonia OÜ andis tarbijakrediidilepingu nr 3171952 alusel kostjale kasutada krediiti 1250,00 eurot ning kostja kohustus saadud krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 700,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.
  1. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 45% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni krediidilepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 185,64 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 185,64 euro väljamõistmiseks kostjalt.
  2. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 700,00 eurot määras 0,022% päevas ajavahemiku eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020 summas 122,74 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  3. jaanuari ja
  4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on seadusjärgse viivise, milline on 8% aastas, kõigepealt teisendanud päevamääraks ja ümmardanud 0,022%-ni. Selline arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr on 8% aastas, mitte 0,022% päevas. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära järgi arvutatud viivis perioodi eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020 on summas 122,38 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,36 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. 12.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud 4

(5)Tsiviilasi nr 2-19-139935 ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 13. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 14.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,96 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 224,91 eurot kostja kanda ja 0,09 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.