1-20-5041 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5041 (20233000904) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi
§ 25
lg 1, 2 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Sergei Pjassetski; ik 36107270320, elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; kriminaalkorras 10-l korral karistatud; tõkend – kahtlustatavana kinnipeetud alates 15.07.2020 kell 10.10 kuni 16.07.2020 (kohtuistungini) Kaitsja Valeriy Gimaev Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 16.07.2020 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Sergei Pjassetski süüdi KarS §
§ 25lg 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Kar
S § 74 lg 2 alusel pöörata mõistetud vangistus 7 (seitse) kuud täitmisele osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud vangistuse osa, s.o 4 (neli) kuud täitmisele, kui Sergei Pjassetski ei pane 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Sergei Pjassetski kohustub: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-20-5041 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Koheselt ärakantava karistuse kandmise alguseks vangistuse osas lugeda 15.07.
- Katseaja kulgemist hakatakse lugema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest, aga nende täitmine peatub koheselt ärakantava vangistuse ajaks. KrMS § 130 lg 4¹ alusel kohaldada Sergei Pjassetski suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Mõista Sergei Pjassetskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le
- KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud - määratud kaitsja Valeriy Gimaevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja kaitsja Valeriy Gimaevi poolt 16.07.2020 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti (kokku kaitsjatasu 98 eurot 40 senti), riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub Sergei Pjassetski hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol summas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700029906 ning selgitus „Sergei Pjassetski, 1-20-5041, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sergei Pjassetskit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.02.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1200 KarS §
§ 25
lg 2 järgi süstemaatilise varguse eest ning kelle jaoks on poevargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, taas 15.07.2020.a kella 09.50 paiku, viibides XXX asuva G T kaupluse müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiriiulilt AS O-le E kuuluvat kaupa, nimelt kaks pudelit puuviljaveini 777 maksumusega 3,58 eurot pudel, s.o kogumaksumusega 7,16 eurot ning väljus kahe veinipudeliga kaupluse müügisaalist, jättes kassas alkoholitoodete eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi aga Sergei Pjassetski tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse töötaja poolt kinni. Sel moel pani Sergei Pjassetski toime võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise katse 2 1-20-5041 süstemaatiliselt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS §
§ 25lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 16.07.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus S. Pjassetski süüdimõistmist KarS §
§ 25lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega. Kar
S § 74 lg 2 kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Sergei Pjassetskile koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.07.
- KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 kuud, Sergei Pjassetski suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KrMS § 130 lg 4¹ alusel kohaldada Sergei Pjassetski suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista S. Pjassetskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha. Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 66 eurot ning kohtumenetlusega kaasnevad riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub S. Pjassetski hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol summas 438 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
- Kohtuistungil avaldas S. Pjassetski, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Prokurör palus istungil sisse viia kokkuleppesse täpsustused, millega kaitsja ja süüdistatav nõustusid – lisada kuriteo toimepanemise modaliteedina „süstemaatilisus“ ja täpsustada, et kaitsja õigusabiteenuse maksumus kohtueelses menetluses oli 66 eurot. Kaitsja esitas kohtumenetluses taotluse, et talle hüvitataks kohtus osutatud õigusabi eest 32.40 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
- peatüki
- jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista S. Pjassetski süüdi KarS §
§ 25lg 1, 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. 5. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja sellesse istungil tehtud täpsustustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3