KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-51 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Kat

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 2 p 2, § 209 lg 2 p 1,4, § 213 lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. märtsi 2020 otsus Apellant süüdistatav Prokurör Anna-Maria Rahamägi Süüdistatav Valeri Vinnik Ik 38101140333; Eesti Vabariigi kodanik; viibib Tallinna Vanglas; viimati kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu
2. mai 2019 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 5 kuud 9 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

3. Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. märtsi 2020 otsus muutmata. Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann vandeadvokaat Jugans Grossmanni poolt Valeri Vinnikule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 97,20 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Valeri Vinnikult riigieelarvesse välja määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 97,20 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Valeri Vinnikule eraldi dokumendina. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus tegi
6. märtsil 2020 otsuse, millega tunnistas V. Vinniku süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 2 p 2, § 209 lg 2 p 1,4, § 213 lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohus mõistis V. Vinnikule karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 3 aastat;

§ 202

lg 2 p 2 järgi 3 kuud;

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta 3 kuud;

§ 213

lg 2 p 1 järgi samuti 1 aasta 3 kuud ning

§ 263lg 1 p 1 järgi 6 kuud vangistust.

Liitkaristust mõistes luges kohus

§ 64

lg 1 alusel kergemad karistused raskeimaga kaetuks, nii et liitkaristuseks sai kolm aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas ta V. Vinnikule liitkaristuseks mõistetud 3aastast vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel kahe aastani. Seda kaheaastast vangistust suurendas kohus

§ 65lg 2 alusel V.

Vinnikule Pärnu Maakohtu 22. mai 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. 1.1 Maakohus mõistis V. Vinniku

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi kokku 19 varguses, millest valdav osa oli pandud toime autodesse sissetungimisega ning mõned vargused grupis A.K. Üks vargustest jäi katsestaadiumi. Maakohus mõistis V. Vinniku

§ 119lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi järgmistes tegudes: 1.

2. 16.06.2019 kella 05.00 paiku tungis V. Vinnik sisse Saue vallas asuva Kasesalu 8 maja juures pargitud autosse Volkswagen Sharan, kust varastas M.K kuuluvaid asju 348 euro väärtuses. 16.06.2019 kella 05.30 paiku tungis V. Vinnik sisse Saue vallas asuva Salu 19 maja hoovi pargitud autosse Nissan Qashqai, kust varastas K.K mobiiltelefoni Sony Xperia Z3 Compact väärtusega 65 eurot. 04.07.2019 ajavahemikul 22.15 kuni 05.07.2019 kella 7.20 tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Lootsi 8b asuva maja ette pargitud Tero Service OÜ-le kuuluvasse sõidukisse 2
15. Ford Transit, lõhkudes selleks sõiduki aknaklaasi. Fordist võttis ta A.V kuuluvaid asju 611 euro väärtuses. 24.07.2019 kella 05.00 paiku tungis V. Vinnik akna lõhkumise teel sisse Tallinnas Kupra tee 22 maja hoovis pargitud Volkswagen Caravelle’i (xxx), kust varastas E.T kuuluvaid asju 210 euro väärtuses. 24.07.2019 ajavahemikul 00.00-10.00 tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Kressi tee 34a eramu ette pargitud Vabatahtlik Merepäästeühing MTÜ-le kuuluvasse ja R.R kasutuses olnud väikebussi Nissan Primastar, kust varastas Politsei- ja Piirivalveametile kuuluva raadiojaama maksumusega 635,78 eurot ning R.R kuuluva mootorsae maksumusega 300 eurot ja mustas plastikkohvris tööriistakomplekti maksumusega 500 eurot. 13.08.2019 kella 10.15 paiku varastas V. Vinnik Tallinnas Tartu mnt 87 asuvast Sikupilli Prismast kaupu 20,61 euro väärtuses. Ajavahemikul 22.08.2019 kella 18.00 kuni 23.08.2019 kella 6.38 tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Nabra 3 asuva maja ette pargitud sõidukisse Citroen Berlingo, lõhkudes selleks auto tagumise aknaklaasi. Autost varastas V. Vinnik RNX Building OÜ-le kuuluvaid tööriistu 2000 euro väärtuses. 24.08.2019 kella 21.00 ja 25.08.2019 kella 7.15 vahelisel ajavahemikul tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Tööstuse 62 asuva maja juurde pargitud autosse Volkswagen Passat, kust varastas P.E kuuluvaid asju 100 euro väärtuses. 24.08.2019 kella 21.30 ja 25.08.2019 kella 7.20 vahelisel ajal tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Tööstuse 62 asuva maja juurde pargitud sõidukisse BMW X5, kust varastas A.A kuuluvaid asju 1506 euro väärtuses. 30.08.2019 ajavahemikul 16.20-17.00 tungis V. Vinnik koos A.K sisse Tallinnas Karjavälja 4 asuva Mustika Keskuse parklasse pargitud sõidukisse Fiat Dethleffs. Nad varastasid A.K kuuluvaid asju 250 euro väärtuses. 03.09.2019 ajavahemikul 9.00-15.00 varastas V. Vinnik koos A.K Tallinnas Raudtee 73 asuvast Nõmme Gümnaasiumi territooriumilt E.J jalgratta Bianchi Duel maksumusega 640 eurot ja M.K jalgratta Cube maksumusega 1100 eurot. 04.09.2019 ajavahemikul 04.15-13.00 varastas V. Vinnik Tallinnas Sõpruse pst 201 asuva Magistrali kaubanduskeskuse territooriumil olevast jalgrattaparklast R.S jalgratta Raleigh väärtusega 170 eurot koos jalgrattalukuga, mille väärtus oli 25 eurot. 04.09.2019 ajavahemikul 9.00-14.00 varastas V. Vinnik Tallinnas Raudtee 68 asuva Nõmme Põhikooli territooriumil trepikäsipuu külge kinnitatud A.K kuuluva jalgratta Orbea MX 50 maksumusega 450 eurot koos trosslukuga maksumusega 50 eurot. 04.09.2019 ajavahemikul 17.00-17.15 varastas koos A.K Tallinnas Tammsaare 104a asuva Mustamäe keskuse parkla territooriumilt A.M. P jalgratta Corratec X-Vert maksumusega 350 eurot. 10.09.2019 kella 18.30 ja 11.09.2019 kella 8.00 vahelisel ajal tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Raudtee 56 maja juures pargitud sõiduautosse Škoda Octavia, kust varastas Baltic Agro Machinery OÜ-le kuuluva sülearvuti DELL Latitude 7490 väärtusega 1040 eurot ja M.U kuuluva tööriistakomplekti Makita väärtusega 200 eurot. 14.09.2019 ajavahemikul 10.00-15.00 tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Pikk 70 asuva Eesti Meremuuseumi ehitussoojakusse, kust varastas S.F kuuluvaid asju (väärtus kokku 3
18. 50 eurot) ja dokumente (mille taastamisele kulus 68 eurot) ning Viking Art OÜ-le kuuluvaid asju 840 euro väärtuses. 14.09.2019 ajavahemikul 15.00-17.00 tungis V. Vinnik sisse Tallinnas Kopli 1 parklasse pargitud sõidukisse Ford Transit, kust varastas R.T kuuluva tahvelarvuti iPad väärtusega 250 eurot. 16.09.2019 ajavahemikul 15.30-17.00 varastas V. Vinnik Tallinnas E. Vilde 118 asuva kultuurikeskus Kaja eest N.M jalgratta Trek väärtusega 330 eurot koos jalgrattalukuga maksumusega 20 eurot. 16.09.2019 kella 17.38 paiku püüdis V. Vinnik Tallinnas Erika tn 14 asuvast Arsenali Selveri toidupoest varastada Vana Tallinna likööri maksumusega 19,99 eurot. Ta eemaldas turvaelemendi, pani pudeli põue ja möödus turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Tegu jäi aga lõpule viimata, kuna V. Vinnik märkas tema poole jooksvat turvatöötajat. 1.2

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi tunnistas maakohus V.

Vinniku süüdi selles, et ta koos M.R petsid Caerus Group OÜ-lt välja rendiauto, mida neil ei olnud plaanis ettenähtud ajal tagastada. V. Vinnik andis eelnevalt varastatud A.V juhiloa M.R, mille abil viimane identifitseeris end Caerus Group OÜ-lt autot rentides A.V. Caerus Group OÜ juhatuse liige J.V, olles selliselt eksitusse viidud rendilepingu sõlminud isiku identiteedi ja maksevalmiduse osas, andis 21.07.2019 M. R rendile rendilepingu esemeks oleva sõiduauto Toyota Corolla maksumusega 5000 eurot. 1.3

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani V.

Vinnik toime sellega, et olles saanud juurdepääsu Granjano OÜ nimele väljastatud Olerex kütusekaardiga seotud arvelduskontole, tankis ta 11.08–12.08.2019 kannatanu teadmata ja nõusolekuta erinevatest tanklatest kütust kokku 1330,60 euro eest. 1.4

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani V.

Vinnik toime sellega, et 10.09.2019 hommikul omandas oma elukohas xxx esimese korruse fuajees ajavahemikul E.R varastatud jalgratta Winora väärtusega 800 eurot. 1.5

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime sellega, et olles narkojoobes, sihtis ta 16.09.2019 kella 17.39 paiku Tallinnas Erika tn 14 asuvas Arsenali Selveris turvatöötajat T.G õhkpüstoliga.

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid V. Vinnik ja tema kaitsja J. Grossmann. 4 2.1 V. Vinnik esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb tema osalist õigeksmõistmist ning vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või vangistuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätmist. V. Vinnik märgib, et eelmine süüdimõistev kohtuotsus tehti tema kohta
2. mail
3. Selle kohtuotsusega karistati teda vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kohtuotsus jõustus alles
4. oktoobril 2019, kuid maakohus oli otsuse alusetult juba varem täitmisele pööranud. Kuna kohtuotsus jõustus
5. oktoobril 2019, ei ole ta pannud praeguse menetluse esemeks olevaid kuritegusid toime üldkasuliku töö tegemise ajal. V. Vinnik leiab, et sellest tulenevalt on võimalik suurendada tema üldkasuliku töö tundide arvu või jätta karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Veel leiab V. Vinnik, et kuna Pärnu Maakohtu
6. mai 2019 otsus ei olnud jõustunud, oleks tulnud kriminaalasjad ühendada: sellisel juhul ei oleks tekkinud uusi menetluskulusid ja tal ei oleks registris veel ühte karistust. V. Vinnik vaidlustab tema süüdimõistmist

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi.

Ta väidab, et tal ei olnud Mga kokkulepet kelmuse toimepanemiseks, vaid M.R tegutses üksi. Tema sai sellest, et auto oli pettusega renditud, teada siis, kui neid peatas politseipatrull. Seda näitab seegi, et kuna tal ei ole juhtimisõigust, ei oleks ta juhtinud autot, mille võib iga hetk peatada politsei. Ka auto omanik viitas auto rentinud isikuna M.Rle, mitte talle. Tema ei olnud auto rentimise juures, mida saab kontrollida telefoni positsioneerimisega. Veel märgib V. Vinnik, et ta soovis tema ja M.R vastastamist, mida aga ei tehtud. V. Vinnik leiab, et ka

§ 202lg 2 p 2 järgi mõisteti ta süüdi alusetult.

Talle öeldi, et see ratas on ostetud mingilt joodikult 25 euro eest. Tema ei olnud rattast huvitatud ega pakkunud selle eest mingit raha. D. S jättis ise ratta sinna, tema seda ei hoiustanud. V. Vinnik taotleb õigeks mõistmist ka

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teos.

S.R, kellelt ta kaardid sai, rääkis, et need olevat olnud purjus tuttava omad, kes lubas neid kasutada. Ta kasutas kaarti põhjusel, et S.R oli talle võlgu. Seda, et ta ei teadnud, et kaarti ei või kasutada, näitab see, et ta ei püüdnud tankides nägu varjata. 2.2 V. Vinniku kaitsja J. Grossmann taotles maakohtu otsuse tühistamist V. Vinnikule mõistetud karistuse osas ja V. Vinnikule

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kergema karistuse mõistmist ning sellega seoses ka kergema liitkaristuse mõistmist. Ühtlasi taotles kaitsja, et V. Vinnik vabastataks osaliselt vangistusest tingimisi kohustusega asuda narkosõltuvuse ravile Viljandi Haiglasse. Kaitsja leiab, et kohus, mõistes varguste eest karistuse selle sätte eest ettenähtud karistusest üle keskmise määra, ei ole tegelikult arvestanud Vinniku kergendavaid asjaolusid ja eriti seda, et just varguste osas suutis kohtueelne uurimine kiiresti tuvastada süüdi oleva isiku nendes episoodides tänu Vinniku avameelsetele ütlustele. Seega varguste eest oleks tulnud Vinnikule mõista väiksem karistus, seega ka liitkaristus väiksemas ulatuses. Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvestanud võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus on tuvastanud, et Valeri Vinnik on kuriteo toime pannud 5 seetõttu, et ta tarvitab narkootikume. Seda tunnistab ta ka ise. Samas ta soovib narkootikumide tarvitamisest loobuda ja minna ravile Viljandi Haiglasse, kes on andnud ka oma nõusoleku ravile võtmiseks. Sarnaselt V. Vinniku endaga märgib kaitsja, et V. Vinnik ei ole sooritanud uusi kuritegusid katseajal, sest eelmine kohtuotsus ei olnud veel jõustunud. Seetõttu oleks kohtul olnud võimalus mõista osaliselt reaalne vangistus ja osaliselt tingimisi vangistus kohustusega asuda ravile Viljandi Haiglasse. Kui V. Vinnik läbib narkovastase ravi ja enam ei tarvita narkootikume, siis võib kindel olla, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Lisaks on V. Vinnikul võimalus peale ravi tööle asudes hakata tasuma tsiviilhagisid. Vangistuses viibimise korral tal see võimalus puudub.

1. Enne apellatsioonitähtaja möödumist esitas V. Vinnik veel apellatsiooni täienduse, milles taotleb kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile erinevate kriminaalasjade ühendamiseks ühte menetlusse. V. Vinnik märgib apellatsiooni täienduses, et uurijalt saadud info kohaselt on kriminaalasjas nr 19230100781 uurimine lõpule viidud ja kriminaalasi on saadetud prokuratuuri juba
2. jaanuaril
3. Ses kriminaalasjas kahtlustatakse teda
4. augustil ja
5. septembril 2019 toime pandud kuritegudes. Need kahtlustused olid esitatud samas kriminaalasjas, milles nüüd on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, aga millegipärast eraldati. Seejuures kasutas prokurör neid episoode tema vahistamise pikendamise taotlemisel. V. Vinnik leiab, et nende episoodide eraldamine teise menetlusse ei ole mõistlik ega otstarbekas. Eraldamine toob tema jaoks kaasa täiendava kande karistusregistris. Sellest tulenevalt taotleb V. Vinnik, et ringkonnakohus saadaks kriminaalasja puuduste kõrvaldamiseks tagasi prokuratuuri, et need kaks kriminaalasja ühendataks. Nimelt tuleb Riigikohtu praktika kohaselt üheaegseid kriminaalasju menetleda koos ja saata kohtusse koos. V. Vinnik leiab, et prokurör eraldas kriminaalasjad oma huvides, sest kohus ei oleks pikendanud V. Vinniku vahi all pidamist. V. Vinnik märgib, et ta aitas kohtueelses menetluses uurimisele kaasa. Ta aitas politseil tuvastada teisi kurjategijaid ja kuritegusid. See näitab tema siirast kahetsust. V. Vinniku sõnul soovis ta olla kasulik ja anda välja kurjategijaid, kes tegelevad narkokäitlemisega, kuid menetlejad pole selle vastu huvi tundnud. Samuti väidab V. Vinnik, et oli valmis veel tagastama jalgrattaid, kuid tal ei võimaldatud seda teha (
6. septembril 2019 Tammsaare tee 104a ja Raudtee 68 juurest varastatud jalgrattad). V. Vinnik leiab, et pooli tema ütlusi pole ses kriminaalasjas arvestatud. V. Vinnik märgib, et ei mõista juriidilist eesti keelt, kuid kogu uurimine oli eesti keeles. Seetõttu ei saanud ta ka aru, miks kriminaalasjad eraldati. Viimane kohtumine uurijaga oli ilma tõlgita, talle tõlkis süüdistuse uurija, mitte akrediteeritud tõlk. V. Vinnik märgib, et ära on kaotatud tema ütlused, mis ta menetluse alguses omakäeliselt kirjutas, ning tal ei võimaldatud anda ütlusi. Samuti heidab V. Vinnik ette seda, et talle jäeti liiga vähe aega toimikuga tutvumiseks. 6
7. Kuna V. Vinnik ei taotlenud esitatud apellatsioonides kriminaalasja arutamist suulises menetluses ning ka ükski teine apellatsioonimenetluse pool ei teavitanud soovist, et ringkonnakohus arutaks kriminaalasja suulises menetluses, määras ringkonnakohus, et arutab kriminaalasja kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu poolt seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul esitasid oma seisukohad prokurör ning kannatanud K. K ja OÜ Granjano.
8. Prokurör piirdub oma kirjalikus vastuses apellatsioonidele seisukohaga, et maakohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonide argumentidele prokurör vastanud ei ole.
9. Kannatanud leiavad samuti, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
11. V. Vinniku väitel on lisaks praegusele käimas tema suhtes veel üks kriminaalasi ning ta leiab, et neid kriminaalasju tuleb lahendada koos. Ringkonnakohus nendib, et kohtul ei ole võimalik ühendada kriminaalasju ühte menetlusse, kuna ringkonnakohtu menetluses on ainult praegune kriminaalasi. Ka ei ole võimalik rahuldada V. Vinniku taotlust tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, sest sellist võimalust ei näe kriminaalmenetluse seadustik ette. Ringkonnakohtul on õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile ainult kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsuse tühistamise korral. Lühimenetluses võib ringkonnakohus KrMS § 341 kohaselt saata kriminaalasja tagasi üksnes maakohtule, kui see on vajalik mõne menetlusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Maakohtu otsuse võib ringkonnakohus tühistada juhul, kui maakohus on teinud mõne KrMS §-s 338 nimetatud vea. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellega, et arutas V. Vinniku kohtusse saadetud kriminaalasja V. Vinniku väidetavast teisest kriminaalasjast eraldi, kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Esiteks tuleb märkida, et apellatsioonist nähtuvalt oli ajal, kui maakohus praegust kriminaalasja arutas, V. Vinniku teine kriminaalasi kohtueelses menetluses. Maakohus oleks ise saanud ühte menetlusse ühendada ainult mitu maakohtu menetluses olevat kriminaalasja. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu ka, et mõni kohtumenetluse pooltest oleks taotlenud kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist või oleks maakohut vähemalt informeerinud sellest, et kohtueelses menetluses on V. Vinniku suhtes käimas veel üks kriminaalasi. Olukorras, kus maakohtul ei olnud infotki teise kriminaalmenetluse kohta, ei saa talle ette heita, et ta ei kaalunud nende ühendamist. Teiseks ei ole nõue, et sama isiku kuritegusid tuleb arutada ühes menetluses, absoluutne. KrMS § 216 lg 3 p 1 ütleb, et nenetleja võib ühendada mitu kriminaalasja üheks menetluseks, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. KrMS § 216 lg 3 p-s 1 kasutatud sõna „võib“ tähendab, et menetlejal on otsustamisõigus selle üle, kas 7 kriminaalasjad ühendada ühte menetlusse. Sama paragrahvi neljas lõige ütleb, et kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. Seega juhul, kui mõne kuriteo uurimine takistab ülejäänute menetlemist mõistliku aja jooksul, ei pea seda kuritegu menetlema koos teiste sama isiku toime pandud kuritegudega. Seetõttu on põhjendamatu ka V. Vinniku etteheide, et prokurör eraldas need episoodid, et ülejäänutes kiiremini süüdistus esitada. V. Vinnik leiab apellatsioonis, et liita tulnuks ka praegune kriminaalmenetlus ja kriminaalmenetlus, milles Pärnu Maakohus tegi otsuse
12. mail
13. V. Vinniku seisukoht, et kriminaalmenetlused tulnuks liita, sest uued kuriteod on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse jõustumist, on alusetu. Kuna praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod on pandud toime pärast maakohtu otsuse tegemist eelmises kriminaalasjas, ei olnud kuidagi võimalik arutada uut kriminaalasja eelmisega koos. See, et maakohtu otsus ei olnud uute kuritegude toimepanemise ajaks jõustunud, ei muuda tõsiasja, et eelmise kriminaalasja menetlus maakohtus oli uute kuritegude toimepanemise ajaks lõppenud.
14. V. Vinnik on vaidlustanud tema süüdimõistmist

§ 209

lg 2 p 1 ja 4,

§ 202

lg 2 p 2 ja

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Kohtukolleegium leiab, et apellandi argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks ja V. Vinniku neis süüdistustes õigeksmõistmiseks alust ei anna. 9.1 Vaidlustades tema süüdimõistmist

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi heidab V.

Vinnik muu hulgas ette tõendite kogumata jätmist. Ta märgib, et taotles tema ja M.R vastastamist, kuid seda ei tehtud. Samuti märgib ta, et ta ei olnud auto rentimise juures ning seda saab kontrollida telefoni positsioneerimisega. Need argumendid on asjakohatud. Maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, st kriminaaltoimikus olevate tõendite alusel. Maakohtu istungil kinnitas V. Vinnik, et soovib kriminaalasja lahendamist lühimenetluses. Ka ei ole ta öelnud midagi, mis oleks andnud kohtule märku, et tema hinnangul ei ole kõiki vajalikke tõendeid kogutud. See tähendab, et V. Vinnik ise aktsepteeris maakohtus seda, et kohus lahendab kriminaalasja toimikus olevate tõendite põhjal. Seetõttu oli maakohus õigustatud arutama kriminaalasja lühimenetluses. See, et maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, tähendab omakorda, et mingite uute tõendite kogumist enam taotleda ei saa. Mis puutub V. Vinniku väitesse, et tema ei olnud auto rentimise juures, siis vastupidist ei ole tuvastanud ka maakohus. See ei välista aga V. Vinniku vastutust kelmuse kaastäideviijana. V. Vinniku roll seisnes selles, et just tema lõi M.R le võimaluse esineda auto rentimisel A. V Nimelt on põhjust järeldada, et just V. Vinnikult sai M.R A. V juhiloa. M.R väitis küll oma ütlustes, et leidis A.V juhiloa Viru keskuse juurest maast, kuid ses osas ei pea ringkonnakohus tema ütlusi usaldusväärseks. Maakohus on lugenud tõendatuks selle, et A.V juhiluba varastati

1. juulil 2019 koos tema rahakotiga Lootsi 8b juurde pargitud Ford Transitist. Maakohus mõistis selles varguses süüdi V. Vinniku; ses osas pole maakohtu otsust vaidlustatud ning V. Vinniku ses varguses süüdimõistmise osas on maakohtu otsus jõustunud. Seega sattus A.V juhiluba V. Vinniku kätte mõni aeg enne seda, kui V. Vinniku tuttav M.R seda Caerus Group OÜ-lt auto 8 rentimiseks kasutas. Nende asjaolude põhjal on põhjendatud järeldus, et M.R sai A.V juhiloa just V. Vinnikult. Seejuures näitavad tõendid, et M.R ei rentinud autot (ainult) enda huvides, vaid V. Vinnik oli ise huvitatud auto oma kasutusse saamisest. Caerus Group OÜ esindaja rääkis ütlustes, et otsis koos A.S mitu päeva renditud Toyotat Tallinnas taga,
2. juulil 2019 märkasid nad autot xxx maja juures, st V. Vinniku elukoha juures. Tema ütlustest selgub, et ta nägi just V. Vinnikut auto rooli istumas, kusjuures auto rentinud isik istus kõrvalistmele. Nad helistasid politseisse ning saabunud politsei pidas auto kinni. Politsei ettekanne kinnitab kannatanu sõnu. Ettekande (kd I; tl 121) kohaselt pidas politseipatrull väljakutsele reageerides
3. juulil 2019 kinni Toyota Corolla (424DBP). Auto juhiistmel oli Valeri Vinnik, kõrvalistuja koha peal M.R ja tagaistmel M.S. Nii M. R (kd I, tl. 198prd) kui M. S (kd I; tl. 197) ütlustest selgub, et auto kinnipidamisega lõppenud sõit ei olnud esimene kord, kui V. Vinnik seda autot kasutas. 9.2 Alust ei ole ka V. Vinniku õigeksmõistmiseks

§ 202lg 2 p 2 järgi.

V. Vinnik väidab, et ei soovinud ratast osta ega maksnud selle eest midagi. Samuti väidab ta, et D.S sõnul oli ratas ostetud odavalt mingilt joodikult. Need V. Vinniku ütlused on selges vastuolus I.I, D.S ja J.K ütlustega. I.I tunnistas kahtlustatavana antud ütlustes (kd III; tl 135-136), et varastas

1. septembri 2019 öösel Kopliranna 27 maja juurest jalgratta. Samal päeval läks koos D.S xxx elanud Valeri Vinniku juurde ja müüs talla varastatud ratta maha. Kuna tema V. Vinnikut eriti ei tundnud, palus ta D.S abi. Valeri Vinnik lubas talle ratta eest 40 eurot, aga ei ole seda lubatud raha ära maksnud. D.S ütluste (kd III, tl. 165-166) kohaselt tõi temaga koos elanud I.I
2. septembril 2019 koju oranži värvi jalgratta, mille oli enda sõnul varastanud ühe Kopliranna tänava maja juurest. Samal päeval läks ta koos I-ga Valeri Vinniku juurde ja I müüs öösel varastatud oranži värvi jalgratta V. Vinnikule maha. Tunnistaja J.K ütluste (kd IV; tl 56-57) kohaselt oli ta
3. septembril 2019 V. Vinniku juures, kui V. Vinnikule helistati ja pakuti midagi. V. Vinniku juurde tuli kaks meesterahvast, kes pakkusid talle oranži värvi jalgratast. J. K hinnangul oli jalgratas ilmselgelt kuskilt varastatud. V. Vinnik võttis jalgratta endale ning jättis selle koridori, kus oli veel mitu jalgratast. Kõigi refereeritud ütluste kohaselt pakuti jalgratast V. Vinnikule müüa ning V. Vinnik võttis pakkumise vastu (kuigi raha kohe ära ei maksnud) ning seejuures oli selge, et tegemist oli varastatud jalgrattaga. I. I, D.S ja J. K versiooni toetab ka xxx elumaja turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll (kd III; tl. 157-164). Salvestiselt oli näha, ja D. S tulid jalgrattaga maja fuajeesse. Seejärel I.ootas fuajees, kuni D. S tuli koos V. Vinniku ja J. K. V. Vinnik pani jalgratta fuajees seisva valge jalgratta juurde, pärast mida mehed arutasid midagi jalgratast vaadates. Näha olev sündmuste käik kinnitab väiteid, et V. Vinnikule pakuti jalgratast müüa. Ratta tõstmine teise juurde näitab, et V. Vinnik võttis pakkumise vastu. Nimelt ei pannud V. Vinnik toodud jalgratast lihtsalt teiste koridoris seisvate jalgrataste juurde, vaid valge Raleigh’ jalgratta juurde, mille oli ise 9
4. septembril 2019 varastanud ja mida ta xxx fuajees hoidis, kuni politsei selle koos I. I ja D.S toodud jalgrattaga ära võttis. 9.3 Vaidlustades süüditunnistamist

§ 213lg 2 p 1 järgi, väidab V.

Vinnik, et S.R võttis temaga ühendust ja pakkus talle võimalust kasutada oma purjus tuttava Olerexi kaarti põhjusel, et oli V. Vinnikule võlgu. Esitatud versioon ei anna vastust, miks pidi see, et S.R oli V. Vinnikule võlgu, andma V. Vinnikule õiguse kasutada kellegi kolmanda isiku kütusekaarti. Ka jääb arusaamatuks, miks oleks see S.Ri tuttav pidanud laskma võõral isikul piiramatult oma kütusekaarti kasutada. Kohtueelses menetluses ütluse andes (kd II; tl 96) pole V. Vinnik midagi rääkinud sellest, et S.R soovis nii talle võlga tagasi maksta. Küll väitis V. Vinnik ka kohtueelses menetluses ütlusi andes, et S.Ri sõnul oli tema tuttav lubanud kaarti kasutada. Samas tunnistas V. Vinnik, et ta tegelikult ei tundnud huvi, kellele see kütusekaart kuulus ja kust S.R selle võttis. S.R on oma ütlustes kirjeldanud asjaolusid teisiti (kd II; tl. 106-107b). Tema sõnul kohtas ta V. Vinnikut ja rääkis, et oli leidnud rahakoti, mille peale V. Vinnik soovis seal olnud kaarte. Ta andis kaardid V. Vinnikule, kes proovis, ega need suletud ei ole (kd II; tl. 107a). Ringkonnakohtu hinnangul näitab V. Vinniku käitumine, et ta mõistis hästi, et tal pole õigust seda kaarti kasutada. Seega peab ringkonnakohus usaldusväärseks just S.Ri ütlusi. See, kui aktiivselt V. Vinnik lühikese aja jooksul kaarti kasutas, näitab, et ta püüdis saada kaardist maksimaalset kasu enne kui kaart suletakse. V. Vinniku enda ütlustest nähtuvalt see, et kaart suleti, teda ei üllatanud: kui kaarti enam kasutada ei õnnestunud, tegi ta kohe järelduse, et see on suletud. Ta ei teinud ka mingit katset kaarti selle omanikule tagastada, vaid lihtsalt viskas selle minema. Samuti näitavad seda, et V. Vinnik ei arvanudki, et tal on õigus seda kaarti kasutada, tema ütlused, mille kohaselt pidas ta neile, kellele kaardiga võetavat kütust sularaha eest soodsalt müüs, vajalikuks väita, et ostab kütust sõbra kaardiga ja müüb kütust sõbra palvel, sest sõbral on vaja sularaha. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus mingit alust maakohtu otsuse tühistamiseks V. Vinniku

§ 213lg 2 p 1 järgi süüditunnistamise osas.

10. Apellantide argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ka V. Vinnikule mõistetud karistuse osas. 10.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid, eriti seda, et V. Vinnik andis varguste kohta avameelseid ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks V. Vinnikule

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud karistuse osas.

Kuigi kaitsja heidab ette kergendavate asjaolude arvestamata jätmist, kasutades neist rääkides mitmust, on kaitsja ise ära maininud vaid selle, et V. Vinnik andis ütlusi toime pandud varguste kohta. Ka seda asjaolu ei ole kaitsja ise sidunud ühegi

§ 57lg-s 1 10 nimetatud kergendava asjaoluga.

Toimepandud kuritegude kohta ütluste andmine võib kujutada endast süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Samas nt juhul, kui on kogutud piisavalt muid tõendeid, ei kujuta see, et kahtlustatav on andnud toimepandud kuriteo kohta ütlusi, enam kuriteole aktiivset kaasaaitamist. Kaitsja ei ole apellatsioonis ära näidanud, milliste süüdistuste osas olid tema hinnangul V. Vinniku ütlused sellise tähtsusega, et neid oleks tulnud arvestada aktiivse kaasaaitamisena, kuid kohus on selle põhjendamatult tegemata jätnud. Lisaks peab ringkonnakohus märkima, et arvestades suhteliselt lühikese aja jooksul toime pandud varguste hulka

§ 199lg 2 sanktsiooni keskmise määra ulatuv karistus kuidagi ülearu karmiks pidada.

10.2 V. Vinnik leiab, et kuna ta ei pannud uusi kuritegusid toime üldkasuliku töö tegemise ajal, oleks võinud tema üldkasuliku töö mahtu suurendada või jätta karistuse osaliselt täitmisele pööramata. Ka kaitsja on seisukohal, et karistuse oleks võinud jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsusega V. Vinnikule mõistetud liitkaristus õiguspärane. Praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod ei ole pandud tõesti toime eelmise kohtuotsusega kohaldatud üldkasuliku töö tegemise ajal: üldkasuliku töö jaoks eriregulatsiooni ette nähtud ei ole ja seega algab üldkasuliku töö tegemise aeg kohtuotsuse jõustumisest. Praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod on pandud toime enne 3. oktoobrit 2019. Maakohus ei olegi aga lähtunud liitkaristuse mõistmisel sellest, et V. Vinnik on pannud uued kuriteod toime üldkasuliku töö tegemise ajal ega tuginenud liitkaristuse mõistmisel

§ 69lg-le 7.

Maakohus on mõistnud liitkaristuse

§ 65

lg 2 alusel ning seda põhjendatult.

§ 65

lg 2 reguleerib liitkaristuse mõistmist juhul, kus süüdlane on pannud uue kuriteo toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Seega on oluline mitte see, et uued kuriteod oleks pandud toime pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist, vaid see, et uued kuriteod on toime pandud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod on V. Vinnik pannud toime pärast 22. maid 2019, mil kuulutati eelmine tema kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus.

§ 65

lg 2 näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seda ongi maakohus teinud. Seejuures tuli see, et Pärnu Maakohus pööras V. Vinnikule mõistetud karistuse enneaegselt täitmisele, V. Vinnikule kasuks, kuna tehtud üldkasuliku töö tundide arvel kujunes

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristus lühemaks.

Kuigi praegusel juhul ei ole kohaldatav

§ 69lg 7, on V.

Vinniku liitkaristuse uuesti üldkasuliku tööga asendamine välistatud juba talle liitkaristuseks mõistetud vangistuse pikkuse tõttu. Arvestades seda, et V. Vinnik jätkas uute kuritegude toimepanemist sisuliselt kohe pärast eelmist kohtuotsust ning pani lühikese aja jooksul toime suure hulga kuritegusid, ei ole põhjendatud ka vangistuse osaline tingimisi täitmisele pööramata jätmine. Nagu näha, ei hoidnud võimalus teha vangistuse kandmise asemel üldkasulikku tööd uute kuritegude 11 toimepanemist ära. V. Vinniku valmisolek minna sõltuvusravile on tervitatav, kuid arvestades V. Vinniku poolt pärast eelmist kohtuotsust toime pandud kuritegude hulka ei näe ringkonnakohus mingit alust jätta vangistust osaliseltki tingimisi täitmisele pööramata. 10.3 V. Vinnik väidab veel, et ta aitas aktiivselt kriminaalasja uurimisele kaasa, aidates politseil tuvastada ka teisi kurjategijaid ja kuritegusid, kusjuures see näitab ka tema puhtsüdamlikku kahetsust. Ka märgib ta, et oli valmis tagastama veel varastatud jalgrattaid. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et kohus saab arvestada kahtlustatava või süüdistatava kaasabi kriminaalmenetlusele vaid niivõrd, kui see nähtub toimikus olevatest tõenditest. Praegusel juhul on V. Vinniku väited paljasõnalised. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust V. Vinniku väide, et ta oli valmis andma menetlejatele infot narkootikume käitlevate kurjategijate kohta. Tegemist ei ole infoga, mis haakuks praeguses kriminaalasjas V. Vinnikule esitatud süüdistusega, mistõttu ei mõjuta see info V. Vinniku süüd ega talle praeguses kriminaalasjas mõistetud karistusi.

1. V. Vinnik on esitanud erinevaid etteheiteid kohtueelsele menetlusele. Apellatsioonist jääb ebaselgeks , kas etteheited puudutavad praegust kriminaalmenetlust või mõnda teist kriminaalmenetlust, mis oleks tulnud V. Vinniku hinnangul praegusega ühendada. Ringkonnakohus nendib, et kui V. Vinniku arvates on menetlusõigust rikutud nende kuritegude menetlemisel, mida praegune süüdistus ei hõlma, siis selle kontrollimist saab taotleda teise kriminaalasja raames. Praeguses kriminaalmenetluses on aga argumendid, nagu poleks tal võimaldatud ütlusi anda või piisavalt toimikuga tutvuda, on asjakohatud. Nimelt nähtub maakohtu istungi protokollist, et V. Vinnik on kinnitanud, et on süüdistusega tutvunud, saab sellest aru, on nõus lühimenetlusega ega soovi anda kohtus ütlusi. Seega ei nähtu maakohtu istungi protokollist, et V. Vinniku hinnangul ei oleks ta saanud toimikuga piisavalt tutvuda või et tema hinnangul pole tal võimaldatud ütlusi anda.
2. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse, jättes V. Vinniku apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
3. V. Vinniku kaitsja J. Grossmann on esitanud taotluse, et ringkonnakohus määraks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 97,2 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kriminaalasja mahtu, on taotluses märgitud ajakulu põhjendatud ning taotletud tasu vastab taotluses märgitud ajakulule. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonid rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 süüdistatava kanda. Allkirjastatud digitaalselt 12