← Eesti

2-19-17567/19

Obsah (5)§ 459§ 436§ 438§ 232§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht kohtunik Toomas Talviste 29. juuni 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kau

) §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Väljakujunenud kohtupraktika valguses ülalpidamiskulude suuruse arvestamisel võetakse arvesse kommunaalkulud pere ühe liikme kohta, kulutused toidule, õppetööle, ringidele, riietele, hügieenivahenditele jne ning seda arvestades esitas Hageja esindaja ka maksekäsu ettepaneku kostjale, elades ja toimetades täpselt samades tingimustes ja võimalustes võrreldes tänasega. Antud juhul on oluline ka kohtulahendi siduvuse põhimõte, mis tagab õigusrahu, pidev võimalus saavutada samas küsimuses erinevaid kohtulahendeid seaks kahtluse alla ka kohtuvõimu autoriteedi. Vähemoluline ei ole ka asjaolu, et elatise suuruse õiguslik küsimus on teravalt tõusetunud ja justiitsministeerium on tellinud uuringu, millega selgitatakse välja, kui suur peaks olema 3

(8)Tsiviilasi nr 2-19-17567 keskmise lapse igakuine ülalpidamiskulu. Uuringu kohaselt on kostja tasutav 215 eurot eluliselt mõistlik summa lapse ülalpidamiseks. Kostja palub kohtul võimalusel nimetatud uuringust lähtuda.
  1. Hagis märgitud lapse vajaduste kohta märgib kostja järgmist:
  2. Kommunaalid 120/2 60 eur – nimetatud aadressil asuvas majas on suvel: u 50 EUR/kuus ja talvel: u 70 EUR/kuus1 - seega keskmiselt on hageja osa 35 eur/kuus
  3. Telefoni arve keskmiselt noorukile põhjendatud summas 15 eur/kuus
  4. TV ja internet põhjendatud summas 17 eur/kuus
  5. Muusika ja lastekoor põhjendatud summas 32 eur/ kuus 5.Kooli väljasõidud/meelelahutus 50 eur/kuus
  6. Ravimid 5 eur/kuus
  7. Riided ja jalanõud summas 150/kuus ei ole eluliselt usutav, keskmiselt noorukile põhjendatud summas 50 eur/kuus
  8. Toit lapsele 150 eur/kuus Lapse ema autoliisingu ja laenumaksetega kostja ei nõustu ja neid ei tunnista. Puuduvad tõendid omandikuuluvuse ja kasutamise(kasutajate) osas. Eelnevast kirjeldusest lähtuvalt saab kokku 354 eur/kuus. Seega jääb lapse emal veel vaba osa, mida saab kasutada oma äranägemise järgi lapse huvides. Lisaks on selge, et hageja ei käi iga kuu kooliga väljasõitudel ja ei vaja ravimeid igakuiselt, seega saab lapse ema vastavalt vajadusele ise rahalisi vahendeid jaotada/kasutada igakuiselt lapse kasvatamisel ja temale vajalike asjade muretsemisel.
  9. Hageja täiendava kulude tabeli ja sellega koos esitatud tõendite osas on kostja seisukoht järgmine: - Kostja leiab, et tõendid mis kannavad kuupäevi aastast 2018 on perioodist väljuvad ja ei ole asjakohased. Kostja palub seetõttu jätta esitatud dokumendid/arved vastu võtmata ja läbi vaatamata. - Hageja esindaja poolt esitatud exceli tabelis on andmed sisestatud eksitavalt ning moonutatult. Osaliselt on lisakulud jms siiski hageja seadusliku esindaja väljaminekud, lisaks ei kattu summad hagis esitatud summadega. Seega tabelis väljatoodud andmed ei ole kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Iga esitatud faktiväite tähendust vaidluses tuleb selgitada ning iga esitatav dokumentaalne tõend peab olema esitaja poolt täpselt ja selgelt seostatud faktiväidetega, mille tõendamiseks dokument on esitatud. Kostja ei saa otsida esitatud tõenditest ise osiseid, mis võiksid poole faktiväiteid toetada. Igaks juhuks ei ole tõendeid vaja esitada. Vaidluse asjaoludega seostamata tõendid palun jätta kohtul menetlemata. - fotofail, millel on nähtav „Eluasemelaen“ ja „Liising“ (tl 65). Tõendist ei selgu, kellele need kuuluvad ja kes teeb neid makseid. Isegi kui asuda seisukohale, et need on lapse ema kohustused, siis lapse ema autoliisingu ja laenumaksetega kostja ei nõustu ja neid ei tunnista, lisaks puuduvad tõendid omandikuuluvuse ja kasutamise (kasutajate) osas. - Telia arved (tl 66). Kostja jääb oma ülaltoodud seisukoha juurde. - Telia maksekviitung Apple IPhone mudel 11, 64 GB osas (tl 68). Nimetatud lisast ei tulene, kes selle ostu eest on reaalselt tasunud ja esitatud väljavõttest ei tulene ka üheselt see, kes kasutab nimetatud seadet. Kostja peab vajalikuks esitada vastuväiteid ka selles osas, et kostjalt ei ole küsitud nii kalli seadme ostmiseks kooskõlastust, kostja ei pea õigustatuks väiksele lapsele nii hinnalise seadme soetamist. - muusikakooli arve (tl 69). Kostja jääb oma ülaltoodud seisukoha juurde. 4
(8)Tsiviilasi nr 2-19-17567 - müügiarve kuupäevaga 18.12.2018 Playstationi ost (tl 70). Selle arve kohaselt ei selgu, kellele see konsool osteti, kes selle eest tasus. Isegi kui nõustuda sellega, siis ostusumma jaguneb 24 kuu peale, seega tuli kuu maksumuseks 12,5 €/2 , so ühele vanemale langes rahaline osa 6 eurot, 25 senti/kuus. - kontorimööbli müügi arve (tl 72), mille kohaselt on tellitud laud, tool, vaip. Müügiarve paraku ei tõenda selle tasumist ja asjade reaalset soetamist, kuuluvust ja kättesaamist. - 18.07.2018 arve (tl 73), mis ei ole asjakohane tõend, sest kajastab varsti ligi kahe aasta taguse aja seisuga väidetavalt toimunud asjaolu. Samuti ei tõenda tagantjärele arve esitamine seda, kes tasus tehingu eest reaalselt, millises ulatuses ja selle tõepärasust. - Hansaposti lunamaksu arve (tl 74), naiste Jalgratas Romet Angel 28“. Kostja peab siinkohal mõistlikuks kommenteerida, et lunamakse korral tasutakse kauba eest kättesaamisel, seda käesolev tõend kindlasti ei tõenda. Teiseks märgib kostja, et ratta suurus 28 viitab ja on mõeldud kasutajale, kes on pikemat kasvu ja alates 170 cm. Pigem saab asuda seisukohale, et hageja emale sobib „Naiste Ratas 28“ ja tema vastab nimetatud pikkusele. - kortermaja olemasoleva küttesüsteemi rekonstrueerimise arve (tl 75) näitab hoopis asjaolu, et üldkoosolek on vastu võtnud otsuse küttesüsteemi renoveerida ja korteriomanikul lasub kohustus kaasomandi korrashoiuks. Nimetatud kohustus ei ole seotud lapsele elatise maksmisega. Parimal juhul saaks nõustuda käsitlusega, mis seonduks nt lapse toa remondiga. Antud juhul seda hageja esindaja teinud ei ole. - tõend (tl 76) Tuneesia arve osas, millel on märgitud 4 reisijat, kellest 2 on alaealised lapsed, ei tulene üheselt see, kes on nimetatud arve tasunud ja millises osas. Lisaks on laste eest reisi tasu tavapäraselt soodsam. Tuusik.ee info kohaselt on laste soodustus 30-50 % olenevalt hotellist. 8. Hagi esitamise hetkel oli kostja töötu (tl 38), alates 15.10.2019 on tööandja esitanud YYle sundpuhkuse (ajutine koondamine) ja töölepingu lõpetamise teate, seoses tööandja poolsete majanduslike põhjustega. Ajutine koondamine tähendab seda, et tööandja peatab ajutiselt lepingulise töö ja töötasu (tl 39). Soome tööturuameti 26.11.2019 ja 05.02.2020 otsusel (tl 87, 110-111) ei saa kostja töötutoetust, kuna ei vasta kõigile Soome sotsiaalkaitse alla kuulumise tingimustele. Kostja on töö ootel ja võtab vastu kõik tööotsad, mis võimaldavad kasvõi osalist sissetulekut teenida. Menetluse ajal on kostja leidnud endale ajutise töökoha xxxxxxx xx-s, saadava tulu kohta on ta esitanud palgalehed (tl 100-109). Kostja on võtnud ennast töötuna arvele ning täidab seadusest tulenevaid kohustusi, mida peab täitma sundpuhkusele saadetud töötaja (tl 38). Kostja igakuised vältimatud kulutused on: elatis 215, eluaseme rent 1060 eur (tl 40-42), elekter 40 eur, telefon 35, internet/tv jms 18 eur, lisaks söök ja hügieenitarbed, kokku teeb see ligikaudu 1500 eurot/kuus. Soome Statistika avalike andmete
(2016)kohaselt on keskmise majapidamise kulud aga isegi 3129 eurot. Seega on kostja kui aastaid ehitusel töötava isiku majanduslik olukord mitte paranenud, vaid mõneti isegi ajutiselt halvenenud ning kostja elab rahalises mõttes tagasihoidlikku elu. Lisaks märgib kostja, et kindlasti tuleb elatisest maha arvata pool lapsetoetusest, kuna sellest ei saa kostja osa. 9. Kohus lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu põhjendused 5
(8)Tsiviilasi nr 2-19-17567 10.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Nähtuvalt hagile lisatud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna maksekäsu määrusest tsiviilasjas nr 2-16-128745 on kostjalt välja mõistetud elatusraha hageja kasuks alates 5.12.2016 hageja ülalpidamiseks 215 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ehk xx xx xxxx.
  2. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus (sama õiguslikku tähendust omab ka maksekäsu määrus), seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

  1. Samuti on korduvates kohtulahendites märkinud, et elatise suuruse muutmise asjades peab kohus võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-11 p 15, 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 p 10 jt).
  4. Lisaks võimalikule muutusele faktilistes asjaoludes (vanemate ülalpidamisvõime, lapse vajadused) võivad muudatused olla ka õiguslikud. Selleks võib muuhulgas olla elatise miinimummäära suurenemine, millele viidatakse nt Riigikohtu 28.10.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 (p 12 ja 13). Elatise miinimummääraks on vastavalt PKS § 101 lg 1 sätetele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal 2017.aastal oli elatise miinimummääraks 215 EUR (kohaldati 2016.aasta määra, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 2016.aastal), käesoleval aastal on see aga juba 292 EUR, hagi esitamise ajal 2019.aastal 270 EUR. Sisuliselt ongi hageja käesoleval juhul tuginenud õiguslikule muudatusele, sest 3,5 aastat tagasi väljamõistetud elatis 215 eurot on väiksem kui kehtiv elatise miinimummäär. Viimatinimetatud Riigikohtu lahendis (p 13) on aga lisaks öeldud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Samas lahendis on öeldud (p 16, sama seisukoht on ka Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-21-37-11 p 16), et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. 6

(8)Tsiviilasi nr 2-19-17567
  1. Riigikohtu poolt 09.06.2017 tehtud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 on aga täpsustatud õiguslike muudatuste (miinimumpalga tõusu) kui elatise suurendamise ühe võimaliku aluse kohaldatavuse aluseid. Nimetatud lahendis (p 34) märgitakse, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. Seega on miinimumelatise suurenemine hagi alusena laste vajaduste muutumisega eelduslikult seotud.
  2. Nagu kostja on õigesti esile toonud, on Riigikohtu korduvate tähelepanu juhtimiste tulemusena (kõrgem kohus on viidanud, et miinimumelatis ületab laste tegelikke ülalpidamiskulusid märkimisväärselt) käesoleva aasta veebruaris Justiitsministeeriumi tellimusel valminud „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“ (kättesaadav https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, edaspidi elatise uuring). Seejuures on tähtis meeles pidada, et kohus saab välja mõista ka minimaalmäärast väiksema elatise. Kuigi vanem ei vabane PKS § 102 lõike 2 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, võib kohus mõjuval põhjusel igakuise elatise suurust vähendada alla eelmainitud summa. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 nentinud, et kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lõike 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis. Riigikohtu hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Riigikohus on öelnud lisaks, et miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. Kohtu hinnangul kehtivad nimetatud põhimõtted ka elatise suurendamise vaidlustes, eriti veel praegusel juhul, kus hagi peamiseks aluseks on miinimumelatise määra ehk miinimumpalga tõus.
  3. Hageja kasuks tehtud maksekäsu puhul ei hinnatud lapse vajadusi ega arvestatud mingite mõjuvate põhjustega väiksema elatise määramiseks, kuivõrd sisulist vaidlust ei olnud – kostja makseettepanekule vastuväidet ei esitanud. Praegusel juhul ja ajaks on aga kujunenud teine olukord – PKS § 101 lg 1 kohane miinimummäär on kaugel ees laste tegelikest vajadustest, mida näitab nii viidatud Riigikohtu praktika kui ka elatise uuring. Viimases on nii vajaduspõhise kui standardeelarve metoodika põhjal jõutud tõdemuseni (uuringu lk 43), et kohaseks elatiseks on vastavalt vajaduspõhise metoodika alusel 169 eurot ja standardeelarve puhul 7-12 aastaste laste osas (hageja on x-aastane) 180 eurot. Kohus nõustub kostja viidetega ja arvutustega hageja vajaduste osas (kostja väitel kokku 354 eurot), sest enamus hageja esitatud tõendeid just suuremate kuluartiklite osas ei oma tõenduslikku väärtust – eluasemelaenu ja autoliisingu maksete kohta esitatu fotofail ei tõenda ei maksmist ega maksjat, enam kui 800-eurose telefoni ostmine x-aastasele lapsele on ilmselgelt liialdatud kulutus (põhjendatud võiks olla keskmine, 200-eurone telefon, mida ei ole vaja ka igal aastal soetada), ei ole mõistetav kortermaja küttesüsteemi rekonstrueerimise arve seotus hageja vajadustega jne. Kostja varaline seisund ei ole senini olnud arvestatavaks mõjuvaks põhjuseks 7
(8)Tsiviilasi nr 2-19-17567 elatise määramisel alla miinimummäära, küll on seda aga olnud peretoetuse kasutamine last tegelikult kasvatava vanema poolt. Kostja on seda ka palunud arvestada.
  1. Arvestades eelnevat kogumis leiab kohus, et käesoleval juhul ei kehti eeldus, mille kohaselt ei pea arvestama miinimummääras elatise nõudmisel/selle määrani suurendamisel asjaoludega nagu lapse tegelikud vajadused või miinimumelatise võrdlus faktilise elatustasemega. Hageja ei ole tõendanud (vaatamata kostja korduvatele vastuväidetele) oma vajadusi sellises määras, mida ei kata praegu makstav 215 eurot ning pool hageja ema käsutuses olevast lapsetoetusest ehk 30 eurot, kokku 245 eurot. Nimetatud summa ületab viidatud uuringus esiletoodud lapse keskmisi vajadusi oluliselt ja seega ei ole alust väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
  2. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamata jätmise korral

§ 162lg 1 alusel jätta hageja seadusliku esindaja CC kanda.

Kuna kostja aga ei ole menetluskulude nimekirja 29.05.2020 määruses märgitud tähtajaks esitanud, tuleb lugeda, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.