← Eesti

2-19-17556/20

Obsah (14)§ 65§ 651§ 153§ 146§ 163§ 162§ 168§ 165§ 170§ 171§ 172§ 173§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2020. a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17556 Tsiviilasi R T (pankrotis) pankrotimenetlus

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele 2 makstava täiendava elatise nõudeid. Välja makstud pankrotimenetluse kulud: Pankrotimäärusega välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasu ning kulutuste summa 583,20 eurot, oli hüvitatud käesolevas pankrotimenetluses tasutud deposiidi arvelt. Deposiidi tasujale T T oli tagastatud 583,20 eurot (Lisa nr 4). Seoses väljamaksetega kantud pangakulud, kokku summas 2,32 eurot. Välja maksmata pankrotimenetluse kulud: - bürookulud (üüri-, side-, kindlustus, valvekulud, kontoritarbed) 4 kuud (detsember 2019 aprill 2020) x 32 = 128 eurot, millele lisandub käibemaks 25,60 eurot, kokku 153,60 eurot; - pangakulud: 0,38 eurot. - arvestuslik halduri tasu: Halduritasu kuulub kinnitamisele koos lõpparuande kinnitamisega. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Käesoleva pankrotimenetluse pankrotivara suurusest, so. 2324,17 eurot, lähtudes on võimalik prognoosida, et kohus võib määrata haldurile tasu

§ 651lõikes 1 ettenähtud miinimummääras, s.o.

464,83 eurot, millele lisandub käibemaks 92,97 eurot, kokku 557,80 eurot. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vastavalt kinnitatud jaotusettepanekule ning võlausaldajate 25.05.2020 elektroonilisele üldkoosolekule olid teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele teostatud järgmised väljamaksed: Võlausaldaja Väljamakse (eurodes) Kohtutäitur Kristiina Feinman 1,13 xxx OÜ 48,12 xxx OÜ 231,51 xxx OÜ 98,11 xxx OÜ 115,86 Tallinna Linn 0,62 xxxx AS 156,29 xxx AS 374,57 KOKKU: 1026,21

§ 153lg 1 p-des 1 3 sätestatud I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad.

3 IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Võlausaldaja Saamata osa Kohtutäitur Kristiina Feinman 34,87 xxx OÜ 1447,40 xxx OÜ 6968,66 xxx OÜ 2953,05 xxx OÜ 3488,35 Tallinna Linn 19,38 xxx AS 4704,23 xxx AS 11269,31 Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses ei ol halduri hagisid esitanud ega kavatase neid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis II „Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta“.

X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. 4 Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajatel puuduvad ettepanekud usaldusisiku määramise osas. XI Maksejõuetuse põhjus Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine (üle jõu elamine) ning hasartmängusõltuvus. ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. Pankrotihaldur Svetlana Pilden poolt R T (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. R T (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 12.06.2020.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et R T (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus R T (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. R T (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 464,83 eurot, millele lisandub käibemaks 92,97 eurot, kokku 557,80 eurot. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta summas 557,80 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab piirmäärale. Tulenevalt eelnevast määrab kohus R T (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Svetlana Pilden töötasuks 557,80 eurot koos käibemaksuga pankrotivara arvelt. Tulenevalt eeltoodust kuulub R T (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. 5

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Svetlana Pildeni R T (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. R T (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada R T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. 6

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.