) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa. Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole andnud hagejale regulaarselt perioodilist ülalpidamist.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. 2
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt
lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vajadused on suuremad kui kahekordne miinimumelatis. Kohus leiab, et hageja esitatud tšekkidega ei ole tõendatud, et hageja igakuised vajadused oleksid ühes kuus 960 eurot. Kohtul ei ole võimalik esitatud tšekkidest iseenesest järeldada, et hageja vajadusteks ühes kuus peaks ilmtingimata kuluma ja kulub 300 eurot toidule; riietele ja jalanõudele 60 eurot; kinole, teatrile, üritustele, raamatutele, muuseumidele 20 eurot; ravimitele, vitamiinidele 25 eurot; spordile/huviringidele 80 eurot; hügieenitarvetele 25 eurot; juuksurile 30 eurot; tv, kodune telefon, internet peale 15 eurot; mobiiltelefonile 25 eurot; eluaseme kuludele koos kommunaalkuludega 295 eurot; kodukeemiale 15 eurot; õppematerjalidele 15 eurot; kütusekulule 50 eurot. Kohus möönab, et kui lapse miinimumvajadusteks on seadusandja eeldanud kahekordse miinimumelatismäära, mis hetkel on 584 eurot, siis ei peaks ilmtingimata vähemalt selle summa ulatuses kuluartiklite kaupa olema põhistatud, missugusele lapse esmavajadusele peaks see summa kuluma. Seda enam, kui lapsevanemad ei vaidle, et nad on mõlemad nõus lapse vajadusteks kulutama vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimummäära ulatuses rahalisi vahendeid. Samas kui pooled vaidlevad selle üle, kas lapse vajadused võiksid olla suuremad elatise miinimummäärast, siis ei ole põhistatud hageja väide, et kui tema ema tagab talle ülalpidamise ja ema sissetulekuks ühes kuus on 531,88 eurot, siis kuidas saaksidki hageja esmavajadused, mis väidetavalt on ema kanda olnud, lähtudes hageja tavalisest elulaadist ühes kuus olla 960 eurot (t.l. 35-38). Seda kohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et hageja on asunud oma emaga elama Hispaaniasse, kus hageja väidetel on elustandard kõrgem kui Eestis, mistõttu lapse vajadused peaksid olema iseenesest kõrgemad kui Eestis oleva lapse vajadused (t.l. 100). Pelgalt statistilistest näitajatest ei saa tuletada iga konkreetse lapse tegelikke vajadusi Eestis või Hispaanias. Tõendatud ei ole ka hageja väide, et hageja ema aitavad hageja ülalpidamiskulude kandmisel hageja lähisugulased. Riigikohus on selgitanud, et lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid 2-15-15909 (p 12). Kohus on tuvastanud, et hageja vanematel on võrdväärne sissetulek ja varaline seisund (t.l. 35-38, 63, 70-74, 95). Kuna kostja ei vaidle, et tal on hageja ülal pidamiseks võimalik anda elatist miinimumelatismäära ulatuses ja vaidlust ei ole, et sellises ulatuses tagaks hagejale ülalpidamise ka hageja ema, siis ei ole kohtul põhjust kahelda, et hageja vajadused ongi kahekordne elatise miinimummäär. Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on elatise kahekordne miinimummäär, s.o. 584 eurot. Võttes arvesse, et
lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning pooled ei vaidle, et hageja vanemad peavad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejatele lähtudes
lg 1 sätestatud määras.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla
Kostja arvates tuleb elatist vähendada alla miinimummäära kuna 3 osa hageja vajadustest on osa kaetud riikliku toetusega, s.o. 60 euro ulatuses. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla
lg 1 sätestatud määra ei saa anda alust ainuüksi asjaolu, et hageja või hageja ema saab riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt lapse vajadusi katta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjuvaid põhjused elatise väljamõistmiseks alla
lg 1 sätestatud määra ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja elatis nimetatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 07.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 2019. aasta jooksul 1 440 eurot (t.l. 8). Asjaolust, et hageja ei ole palunud enne oktoobrit 2019 kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, ei saa kuidagi järeldada, et kostjal ei oleks pidanud üleval pidama oma alaealist last ja võiks vabaneda tagasiulatuva elatise tasumisest hageja miinimumvajadustest lähtudes (t.l. 30-34, 41). Seetõttu ei ole ka veenev kostja väide, et elatise tagantjärgi tasumisega oleks kostja pandud raskesse olukorda. Pooled ei vaidle selle üle, et ka tagantjärgi on lapse vajadused tulnud rahuldada ning seda on teinud hageja ema. Kuivõrd kohus ei ole tuvastatud, et kostjal oleks olnud mõjuv põhjus elatise maksmiseks hagejale aasta enne elatishagi kohtusse esitamist, s.o. 08.01.2019-07.01.2020 nimetatud perioodil alla
lg 1 sätestatud määra, siis tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 1 796 eurot (209+2970+57-1440). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja ema X X arveldusarvele jooksva kuu 10. kuupäevaks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 6-7), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta 4 menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõudega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.