Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 19.11.2013.a laenulepingu, mille p-s 1.1 lepiti kokku, et hageja annab kostjale laenu tähtajaliselt 15 000 eurot. Leping p 2.1 järgi kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 19.11.2014.a. Ühtlasi kohustus kostja kohustub hagejale tasuma laenusummalt ka laenuintressi 30% aastas (lepingu p 2.3). Kostja on 01.05.2019.a elektronkirjas tunnistanud võlgnevust hageja ees, kuid on avaldanud, et tal puuduvad rahalised vahendid nõude rahuldamiseks. Kohus on 29.01.2020.a määrusega kostja vastuse jätnud käiguta ning kohustanud kostjat esitama nõuetekohase vastuse hagile 14 päeva jooksul kohtukirja kostjale kättetoimetamisest arvates. Ühtlasi on kohus kostjat hoiatanud, et kui kostja nõuetekohast vastust ei esita, siis võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kõnesolev kohtukiri on kostjale kätte toimetatuks loetud
Seega tuli kostjal esitada vastus hiljemalt 18.06.2020.a. Kostja ei ole tähtaegselt ega hiljem hagi vastuses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ega kohtule nõuetekohast vastust esitanud.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagiavalduses taotletud ulatuses rahuldamisele. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja esindajakulud summas 880 eurot (käibemaksuta). Hageja 2 2-19-5572 lepinguline esindaja on hagejale õigusabiteenust osutanud järgmiselt: 09.11.2018.a kohtumine ja nõupidamine kliendiga 1 h; 16.11.2018.a rahvastiku registrisse ja PPA-le päringu teostamine A. S elukoha ja sideandmete väljastamiseks 0h 30 m; 20.11.2018.a hagiavalduse koostamine 3h 30 m; 29.06.2020.a kohtu 01.06.2020 ja 25.06.2020 kirjadega tutvumine. Suhtlus kliendiga. Menetluskulude taotluse koostamine 0h 30m Hagejale on õigusabi teenust osutatud tunnihinnaga on 160 eurot (+km). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, palub hageja mõista õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et arvestades tsiviilasja hinda (43 500 eurot), on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses menetlusega tsiviilasjas nr 2-19-5572.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu), õigusvaidluse keerukust ning tsiviilasja hinda arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud 880 euro ulatuses. Asjas tasutud riigilõiv 1000 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 1000 eurot ja esindajakulud summas 880 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.