← Eesti

4-20-2500/32

Obsah (6)§ 87§ 32§ 33§ 199§ 121§ 75

4-20-2500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 09. juuli 2020. a, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2020. a, Haapsalu Väärteoasja number 4-20-2

§ 87

lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi paigutamist tähtajaga 1 (üks) aasta.

  1. Jätta riigi kanda kaitsjale advokaat Mirjam Freyle hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud 428 eurot.
  2. Edastada kohtuotsus Haapsalu Linnavalitsusele, M Mle, A Mile, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale, Maarjamaa Hariduskolleegiumile (emajoe@mhk.edu.ee) ja sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, A.M ema, Haapsalu linavalitsus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1.Väärteod, kohtus uuritud tõendid, kohtu seisukoht. 1.1.Väärtegu Tubakaseaduse § 47 järgi. 1 4-20-2500 Väärteoprotokolli (koostatud 28.04.2020) kohaselt /tl 43/ süüdistatakse A Mi selles, et tema 08.04.2020 kell 15.50 XXX Haapsalu linnas Läänemaal olles alaealine tarvitas tubakatooteid, suitsetades sigaretti punane Marlboro ja e-sigaretti. Rikkus TubS § 27 lg
  3. Väärteo kvalifikatsioon TubS §
  4. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -A Mi ütlused /tl 46-47/, milles tunnistab, et suitsetas punast Marlborot ja siis tõmbas tankist veel peale e-sigareti vedelikku, mis oli nikotiiniga. Andis e-sigareti tanki politseile üle, teab, et tal seda olla ei tohi; -tl 48-50 on asitõendina vaadeldud A Mi poolt politsei üle antud e-sigareti osa, mis on üle antud A Mi emale /tl l51/. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et A M on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud teo, suitsetades sigaretti ja e-sigaretti, millega rikkus tubakaseaduse § 27 lg
  5. A Mi poolt toime pandud tegu täidab tubakaseaduse § 47 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et A M pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega, ta teadis, et suitsetab nikotiini sisaldavaid tubakatooteid. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A M on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A M poolt toime pandud tegu vastab tubakaseaduse § 47 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 1.

  1. Väärteod NPALS § 15-1 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli (koostatud 28.04.2020) kohaselt /tl 4/ süüdistatakse A Mi selles, et tema 04.03.2020 kell 21.30 XXX Haapsalu linnas Lääne maakonnas tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC ehk kanep suitsetamise teel. Rikkus NPALS § 3 lg
  2. Väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15-1 lg
  3. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -A Mi ütlused /tl 6-7/, milles tunnistab, et 04.03.2020 kella 21.30 paiku tegi kanepit XXX, tõmbas seda keeratud suitsuna ehk joint. Leidis suitsu maast, arvas, et see on tavaline sutis, oli suitsu isu. Kui tõmbama hakkas, sai aru, et sellel ei ole õige suitsu maitse, tundub nagu kanep; -11.03.2020 narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll /tl 5/, mis näitab, et indikaatorvahendi näit oli positiivne, järeldus – A Mil esinesid kontrollimise ajal narkootikumide tarvitamise tunnused. A Mi selgitus protokollis – tarvitasin kanepit 04.03.
  4. Väärteoprotokolli (koostatud 28.04.2020) kohaselt /tl 79/ süüdistatakse A Mi selles, et tema 15.04.2020 Haapsalu linnas Lääne maakonnas menetluse käigus täpsemalt kindlaks tegemata ajal ja kohas tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC ehk kanep suitsetamise teel. Rikkus NPALS § 3 lg
  5. Väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15-1 lg
  6. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -A Mi ütlused /tl 81-82/, milles tunnistab, et tarvitas kanepit. Narkotest tehti 22.aprillil ja kanepit tarvitas 15.aprillil Haapsalu linnas, kanep oli keeratud suitsuks ehk jointiks; 2 4-20-2500 -22.04.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 80/, mis näitab, et indikaatorvahendi näit oli positiivne, reageeris THC peale, kontrolli tulemus, A Mil esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Väärteoprotokolli (koostatud 01.06.2020) kohaselt /tl 136/ süüdistatakse A Mi selles, et tema 30.05.2020 kell 20.00 kuni 01.06.2020 kell 21.00 XXX Haapsalu linnas Lääne maakonnas tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC ehk kanep suitsetamise teel. Rikkus NPALS § 3 lg 1.Väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15-1 lg
  7. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -A Mi ütlused /tl 139-140/, milles tunnistab, et tarvitas kanepit laupäeval 30.mail XXX õhtul 20-21 ajal. Oli pool grammi kanepit, keeras selle tavalise tubakaga kokku, tegi jointiks, tõmbas nagu tavalist suitsu; -01.06.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 137-138/, mis näitab, et indikaatorvahendi näit oli positiivne, reageeris THC peale, kontrolli tulemus, A Mil esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. A Mi selgitus - üleeile tarvitasin kanepit. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et A M on toime pannud talle väärteoprotokollides süüks arvatud teod, tarvitas narkootilist ainet kanep, millega rikkus NPALS § 3 lg
  8. A Mi poolt toime pandud teod täidavad NPALS § 15-1 lg 1sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et A M pani talle süüks arvatud väärteod toime otsese tahtlusega, ta teadis, et suitsetab kanepit. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A M on talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A M poolt toime pandud teod vastavad NPALS § 15-1 lg 1 sätestatud väärteole, teod on õigusvastased ja ta on nende toimepanemises süüdi. 2. Mõjutusvahendi kohaldamine Kohtuväline menetleja on taotlenud kõikide väärtegude toimepanemise eest kohaldada A Mile

§ 87

lg 2 p 8 kohaldatud mõjutusvahendit, s.o kinnisesse lasteasutusse paigaldamist /tl 2-3, 41-42, 77-78, 135/. A M on 16 aastane, elab XXX. On XXX klassi nimekirjas, kuid koolikohustust ei täida. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut eelnevalt erinevate süütegude eest karistatud rahatrahviga, määratud ÜKT ning samuti on talle määratud karistuseks tingimisi vangistus. 2018/2019 õppeaastal viibis A M Maarjamaa Hariduskolleegiumis, kus lõpetas edukalt

  1. klassi. Peale naasmist Maarjamaa Hariduskolleegiumist menetlusalune isik jätkas mitte seadusekuuleka käitumisega. Väärteotoimikusse on lisatud lastekaitsespetsialisti ja MDFT terapeudi iseloomustus ja arvamus menetlusaluse isiku kohta, kus mõlemad spetsialistid kinnitavad, et tegemist on abivajava lapsega, kelle elu ja tervise huvides on otstarbekas isik suunata kinnise lasteasutuse teenusele. Haapsalu Linnavalitsus on 22.05.2020 teinud Sotsiaalkindlustusametile taotluse arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Väärteotoimikusse on lisatud Sotsiaalkindlustusameti arvamus, kus nähtub, et Sotsiaalkindlustusamet toetab A Mi suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist. 3 4-20-2500 A Mil esinevad tugevad probleemid koolikohustuse täitmisega, mis omakorda päädib sellega, et kõnealune 16 aastane isik veedab oma vaba aja tänavatel koos endast tunduvalt nooremate sõpradega. A M on korduvalt toime pannud süütegusid nii üksi kui kambas. A M on impulsiivse käitumisega. Alaealise ema ei suuda lapsele tagada stabiilset ja disiplineeritud elukeskkonda, mis aitaks kaasa lapse igakülgsele arengule. Lapse ja vanema vahel puudub vanemlik-usalduslik suhe. Kinnine lasteasutuse teenus tagab abi vajavale lapsele ehk A Mile struktureeritud keskkonnas eakohase arengu. Kinnine lasteasutus toetaks A Mihailovi psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivaid muutusi, mis võimaldavad isikul pärast teenuse lõppemist tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumisega. A M on viibinud kinnises lasteasutuses Maarjamaa Hariduskolleegiumis Pärnu Maakohtu 05.06.2018 määruse nr 2-18-5333 (jõustus Riigikohtu 12.12.2018 kohtumäärusega 2-185333, tl 125-129/ alusel 1 aasta /tl 155-159/. A Mi seaduslik esindaja M M avaldas kohtus /tl 169-170/, et peale seda, kui A eelmine kord kinnisest lasteasutusest koju tuli, oli tema käitumine väga muutunud, oli lahke ja leebe. Kolme kuu pärast kõik muutus, nüüd ta on ükskõikne, agressiivne, kinnine. Ei tea tema tegemistest midagi, tema kohta info saab kas politseist või tuttavatelt. A tõuseb hommikul, sööb, läheb välja, vahepeal käib kodus söömas ja õhutl tuleb koju pool 11, pool
  2. Politseist on teada saanud, et A suitsetab, tarvitab narkootikume ja A on kaks korda joobnuna koju tulnud, üks kord oli väga purjus. Kardabki, et mis siis saab kui ta hakkabki iga päev koju tulema joobnuna, narkootilise aine joobnuna. Kardab, et mis tema peas toimub seoses nende narkootikumidega. Tahab, et A i aidataks, et ta ei tegeleks nende sõltuvustega, et ta saaks tulevikus elada normaalse inimese elu. Ajas A i hommikuti üles, et ta kooli läheks, kuid ei saa midagi teha, kui ta tundidesse ei lähe. Sel teemal on olnud arutelusid, kuid ei ole suutunud teda mõjutada koolis käima, X. klass jäi lõpetamata. Leiab, et kinnises lasteasutuses oleks A il kergem, et tal tulevikus parem oleks. Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Külli Sööt avaldas kohtus /tl 170pöördel172/, et kui A M läks eelmine kord kohtumäärusega kinnisesse lasteasutusse, siis tema toimetulek selles koolis oli väga hea, emaga käitumine läks väga heaks. Kool iseloomustas teda kui sõbralikku, meeldivat last. Ta lõpetas koolis
  3. klassi. Kui ta tagasi tuli, siis esialgu oli ta viisakas, väga lugupidav. Siin koolis oli tal puudumisi, kuid kooli personal iseloomustas, et ta suhtles viisakalt ja meeldivalt. Kui ta oleks tundides osalenud, oleks temaga olnud kõik korras. Ta avaldas soovi õppida põhikoolis, kus oldi valmis pakkuma talle individuaalõpet. Maarjamaa kooli programm ei vastanud põhikooli programmile 1: 1- le. See põhikooli programm oli niivõrd raske talle. On suhelnud A i kriminaalhooldajaga, on suhelnud MDFT koordinaatoriga. Mõlemad inimesed on öelnud, et kui programm algas, oli ta viisakas, aga see muutus ja muutus kuni läks väga käest ära. Ta läks oma sõnades agressiivseks, ta hakkas vastu, ta ei allunud, ta oli ülbe, mille põhjuseks nad arvavad uimastite tarbimise A i poolt. Isiklikult ei ole A iga suhtlemisel probleeme olnud. Praegu on A XXX kooli nimekirjas, aga ta ei ole seal ühtegi päeva õppinud. Ei näe mingeid vahendeid, mis suudaks A i mõjutada, et ta vabaduses jätkaks oma haridusteed. Möödunud õppeaasta on täiesti tühja läinud, sest A ei võtnud õppetööst osa ei XXX ega XXXis. 4 4-20-2500 A on ise tunnistanud suitsetamist (suitsetama hakkas lapseeas), narkootikumide tarvitamist, nüüd on lisandunud ka alkohol. Sellel teemal on A iga ise vestelnud, on vestelnud kriminaalhooldaja, MDFT konsultant, aga see ei ole tulemusi andnud. Saaks abi, kui ta oleks nõus vabatahtlikult minema kuskile ravile, aga hetkel ei näe, et ta oleks nõus. A ile on määratud keskmine puue, see on seotud psüühikahäirega. Vabal ajal A i kaaslastest väga palju kipuvad olema temast nooremad, A on liidrirollis. A ise ei pruugi midagi teha, aga ta ütleb siis väiksematele, et tee seda, tee seda, teod, mis ei ole seadusega kooskõlas. A il on peale Maarjamaa Harduskolleegiumist tagasi tulemist kuni siiani 28 õigusrikkumist. A i käitumise mõjutamiseks on vestelnud A iga, A on ka MDFT programmis, et vähendada tema sõltuvuskäitumist. On selgitanud, et kuna on tingimisi karistatud, et teda võib oodata vangistus või kinnisesse lasteasutusse saatmine, mille peale A M mulle vastas, et see kolm kuud vangistust ei ole mingi probleem. Ema on avaldanud, et ta kardab A i. On samal seisukohal, mis 20.05.2020 Haapsalu Linnavalitsuse arvamuses /tl 19-22/, et A saata kinnisesse lasteasutusse. A i ema on abivajav isik, tal on tegevusjuhendaja. Ema toimetulek vanemana ei ole päris see, mis peaks olema, see on ka üks mõjutaja, miks A i toimetulek on selline nagu ta on. Äärmiselt murelikuks teeb see, et oli varem A kanepi sõltuvuses, aga nüüd on lisandunud ka alkohol. Pärnu Maakohtu 27.02.2019 kohtuotsusega nr 1-19-812 mõistis kohus A Mi süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 214 lg 1 järgi ja

§ 87

lg 2 p 1 alusel suunas A Mi mitmedimensioonilisse pereteraapiasse MDFT /tl 160-163/. Karin Luts, kes on olnud A i terapeut mitmedimensioonilises pereprogrammis 18.10.2019-31.05.2020, avaldas kohtuistungil /tl 172-173/, et on üritanud seda, et kuidagi aidata A i tavakoolis hakata jälle käima ja haridust omandada. On see uskumus, et kui ta saab hariduse, siis ta saab tagada endale parema elu. See ei ole õnnestunud. On pakkunud võimalust A ile, et helistab hommikul, et äratada, et ta saaks kooli minna. Need kokkulepped ei ole toiminud. Suletud koolis sai ta hakkama, tema käitumine oli korras ja ta sai õpitud. Eesmärk on hoida ja säilitada A i elu ja tervist. Et see käitumine, mis on esinenud, et selle käitumise jätkamise tulemusena A ise või teised inimesed ei saaks kannatada. Leiab, et tegelikult peale selle suletud kooli ei ole A i jaoks midagi, millega saaks teda aidata. See suletud kool säilitas tema elu, andis sisulist kvaliteeti, missugune võiks olla heas mõttes normaalne keskkond lapse jaoks. K.Luts on koostanud 11.05.2020 MDFT vahekokkuvõtte /tl 28-29/, millest nähtub, et programmi jooksul on terapeut teinud koostööd lastekaitsespetsialistiga, kriminaalhooldajaga, noorsoopolitsienikuga, klassijuhatajaga, Haapsalu Huvikeskuse töötajaga. A on paljude teraapiaseansside ajal olnud uimane, magamata, ärritunud, on raske olnud saada kontakti, ta ei suutnud keskenduda. A i apaatsus, emotsionaalne tuimus, tasakaalutus, impulsiivne käitumine on 2020.a jooksul süvenenud. See võib olle tingitud nii depressioonist kui uimastite võõrutusnähtudest. Lühiajaliselt teraapia käigus ema ja poja suhted paranesid, tänaseks on suhted jahenenud. Ema on teinud aegajalt pingutusi, et olla parem lapsevanem, kuid isiklike probleemide ja halva tervise tõttu on tal seda järjepidevalt raske tagada. Programmi eesmärgiks oli ka narkootikumide tarbimisest loobumine, kuid A on jätkanud kanepi- ja alkoholitarvitamist. Programmi eesmärgiks ol ika haridustee jätkamine, millist eesmärki ei saavutatud. Terapeudi hinnangul on A M abivajav ja teatud perioodidel ka hädaohus olev laps. A il eisneb erineval kujul antisotsiaalset käitumist, mis seab ohtu tema enda elu, tervise, arngu ning kaudselt ka piirkonna laste elu ja tervise. 5 4-20-2500 A i tervise, elu säilitamiseks ja eakohase sotsiaalse arengu tagamiseks tegi terapeut ettepaneku suunata A M struktureeritud keskkonda Maarjamaa Hariduskollegiumi. Pärnu Maakohus 24.01.2020 kohtuotsusega nr 1-20-100 /tl 117-121/ mõistis A Mi süüdi

§ 121

lg 1 järgi, karistas vangistusega 3 kuud, mille kandmiselt vabastas

§ 75

alusel tingimisis katseajaag 1 aasta, määrates A Mi katseajaks krimianalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldaja Tiia Üksik avaldas kohtuistungil /tl 173 – 173 pöördel/, et esimene kuu kriminaalhooldust kulges suhteliselt normaalselt. Eriolukorra ajal hakkas asi minema käest ära, sest sisuline töö jäi soiku, kontaktid olid telefoni teel. Ilmnesid esimesed kanepi tarbimise faktid, neid hakkas tulema sagedamini. Tegi kaks hoiatust, erakorralise ettekande kohtule /kohtumäärus tl 122-124/. Eluviisitreeningu sotsiaalprogramm käivitus 10.06, sihtgrupiga narkoainele. Programm, mis analüüsib kanepi tarvitamise harjumisi. A suhtus sellesse programmi tõsiselt, ta analüüsib, täidab lehti, saab küsimustest aru. On väitnud, et peale viimast tarbimist ta ei ole kanepit tarvitanud ja on motiveeritud sellest loobuma. Märtsis ta seda ei arvanud veel. Positiivne on ka see, et kui käis eriolukorra ajal Haapsalus, siis tundis A is närvilist olekut, aga seda viimase kuu aja jooksul pole rohkem näinud. A on ka rikkunud kohtuotsusega pandud koolikohustuse täitmist, jäi 8.klassi kordama. A on öelnud, et kahetseb, et ei suutnud ennast kokku võtta. Arvab, et selleks, et A koolis käiks, on talle vaja kinnist asutust, see ei ole talle karistus, see on koht, kus ta saab hariduse. Ei näe, et A i käitumine muutuks nii palju, et ta saaks tavakoolis jätkata kodus olles. On suhelnud terve võrgustikuga, kooliga, otsinud lahendusi, kuid A ei hakanud koolis käima. On esitanud kohtule järjekordse erakorralise ettekande /tl 164/, milles taotleb kohtult määrata A Mile lisakohustusena asuda kinnise lasteasutuse teenusele. A M avaldas kohtuistungil /tl 174/, et Maarjamaa Hariduskolleegiumis saaks vähemalt klassi ära lõpetada. Hästi läks seal, aga see on liiga kinnine.

  1. klassi sai seal lõpetatud. Oli seal terve aasta. Seal oli lihtsam õppida, kui siin. Siin pakuti individuaalõpet alles siis, kui õppeaasta oli poole peal. Arvab, et 9 klassi on plaanis ära lõpetada. Hariduse kättesaamiseks oleks vaja, et läheks Maarjamaale. Iga kuu aja tagant saaks äkki kodus käia. Läks alati kooli tagasi korralikult. Õpetajatega oli seal hea läbisaamine. Haridust on vaja, et tööle saaks. Haapsalu Linnavalitsus on avaldanu oma seisukoha A Mi kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks /tl 19-22/. A M elab koos ema M M ning õe K M XXX asuvas üürikorteris. M M on üksikvanem. A M on XXXi
  2. klassi nimekirjas, kuid ei ole käesoleval õppeaastal asunud koolikohustust täitma. M M on töötu. K M õpib XXX. klassis. A M suunati Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 05.06.2018 kohtumäärusega nr 2-185333 kinnise lasteasutuse teenusele Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Seal õppimise ajal ei esinenud A Mil korrarikkumisi, ta järgis kooli kodukorda, kodukülastustele suundus ja kodukülastustelt saabus alati õigeaegselt, tema õpitulemused olid head ja/või rahuldavad. Koolikaaslaste ja kooli personaliga läbisaamine oli hea. A lõpetas X. klassi. Kinnise lasteasutuse teenus lõppes 05.06.
  3. A avaldas soovi jätkata Maarjamaa Hariduskolleegiumis viibimist kuni õppeaasta lõpuni ja saada osa ka kooli lõpuaktusest. A lahkus Maarjamaa Hariduskolleegiumist 11.06.
  4. Seejärel avaldas A soovi õpingute jätkamiseks XXX koolis, kuid ei hakanud A koolikohustust täitma. Põhjendas koolikohustuse mittetäitmist sissemagamisega ja koolibussist maha jäämisega. Vastavalt tema soovile suunati ta õppima XXXi, kuid ka seal ei ole A õppetöös osalenud. Õpilaskoduga koolis õpingute jätkamist ei ole A soovinud ja kuna Haapsalu linnas ei ole 6 4-20-2500 õpilaskoduga kooli, ei ole Haapsalu linnast väljaspoole jäävatel koolidel kohustust A i vastu võtta, kuna sellekohane kohustus on üksnes A i elukohajärgsetel koolidel ehk XXXil ja XXX koolil. A ei ole asunud koolikohustust täitma ega soovinud seda teha ka üheski teises haridusasutuses. Oma tegevust ei ole A põhjendanud, (lisad tl 23-27). A on korduvalt viibinud Põhja-Eesti Psühhiaatriakliinikus ambulatoorsel ravil, selgitamaks välja tema käitumise põhjuseid. A ile on määratud ravimid, kuid ta ei võta neid. Viimati külastas laps psühhiaatrit 26.02.
  5. Ravimite mittevõtmist kinnitas A ka kriminaalhooldaja Tiia Üksikule vastuvõtul olles. 05.06.2019 lõppes A i kinnisese lasteasutuse teenus. Peale naasmist Haapsallu käitus A esialgu väga viisakalt. Ka XXXkooli ja hiljem XXXi personali sõnul ei olnud neil ühtegi etteheidet A i käitumise kohta ajal, kui A koolis viibis, välja arvatud tema koolikohustuse mittetäitmine. A i suhted emaga on olnud enamasti halvad või väga halvad. Ta on varasemalt ema füüsiliselt rünnanud, mille tagajärjel ema on pöördunud politsei poole. Peale Maarjamaa Hariduskolleegiumist naasmist 11.06.2019 ei ole ema sõnul A teda füüsiliselt rünnanud, kuid verbaalne vägivald A i poolt ema suhtes jätkub. Ema tunnistas lastekaitse spetsialistile, et A läheb väga kergesti endast välja. A on emale öelnud, et ema läheks teise tuppa, muidu ta läheb emale kallale. Ema on lastekaitse spetsialistile tunnistanud, et ta ei suuda A iga koos elada. Ema sõnul puudub tal ülevaade, kus ja kellega A viibib. Ema sõnul tuleb A koju enamasti alles hommikul. Siis A sööb ja lahkub kodust. A on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 24.01.2020 kohtuotsusega nr 1-20-100 tingimisi karistatud ning ühe kohustusena on A ile määratud kohustus viibida kodus vahemikus 23.00 - 06.
  6. Seda kohustust on A korduvalt rikkunud. Peale kinnise lasteasutuse teenuselt naasmist 11.06.2019 on A toime pannud korduvaid õigusrikkumisi, sealhulgas üks isikuvastane kuritegu (

§ 121lg l).

Politsei-ja Piirivalveameti väljavõtte põhjal on vahemikus 11.06.2019 kuni 04.05.2020 A sooritanud õigusrikkumisi kokku 26 korral, (lisa tl 16-18). Lisandunud on narkootilise aine tarbimine (kanep). Esimese positiivse uimastitesti andis A 04.03.

  1. Politsei suunas A i 23.03.2020 ennetusprogrammi „Puhas tulevik". Ennetusprogrammi sihtgrupiks on üldjuhul esmakordse narkosüüteoga politseisse sattunud alaealised, kellel ei ole veel välja kujunenud uimastisõltuvust. Programmis osalemise ajal tegelevad noortega lastekaitsetöötaja (juhtumikorraldaja) ja piirkonna- või noorsoopolitsei. Programmi käigus peab noor lubama politseil lühikese etteteatamise ajaga teha noorele uimasti kiirtest korra kuus. Programmis osalemine on vabatahtlik. Programmi kestus on pool aastat, kuid kui programmi osalemise ajal osutub noore uimasti kiirtest positiivseks, arvatakse ta programmist välja, kuna sellisel juhul on juba tegemist sõltuvusprobleemiga. A i osalemine programmis lõppes 28.04.2020 peale positiivse uimastitesti andmist 15.04.
  2. Lastekaitse spetsialisti vestluses A i kriminaalhooldajaga rääkis viimane, et A tunnistas temale, et tarvitab kanepit ja kanep mõjub temale hästi ning aitab astmat ravida, (lisa tl 8-15). Enamasti ei pane A õigusrikkumisi toime üksi. Ta on kaaslaste hulgas liidri rollis. Tema kaaslased on valdavalt temast nooremad, keda A motiveerib õigusvastaselt käituma. Tema mõju kaaslaste üle on väga suur. Eelnevale tuginedes on alust järeldada, et A i kätumine on ohtlik nii temale kui ka kogukonnale. 27.02.2019 suunas Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja kohtumäärusega nr 1-19-812

(18257000124)A Mi mitmedimensioonilise pereteraapia programmi (MDFT). Programm ei ole veel lõppenud, kuid programmi koordinaatori sõnul ei ole programmis osalemine andnud soovitud tulemust peamiselt noore ja ema motivatsiooni puudumise ning ema tervisliku seisundi tõttu. Teraapia koordinaatori sõnul esineb A il antisotsiaalseid käitumisjooni, ta on apaatne, veel esineb A i käitumisjoontena emotsionaalne tuimus, 7 4-20-2500 tasakaalutus, impulsiivne käitumine. Võimalike põhjustena toob koordinaator välja depressiooni ja/või uimastite võõrutusnähud, (lisa tl 28-29). A i kriminaalhooldaja ja MDFT programmi koordinaatori sõnul on A i käitumine võrreldes programmi alguse ja kriminaalhoolduse algusega märkimisväärselt muutunud. Kui kinnise lasteasutuse teenuselt naasmise järgselt oli A i käitumine viisakas, siis nüüd on hakanud A käituma väga halvasti. Terapeudi ja koordinaatori sõnul on hakanud A neid sõimama ebatsensuursete väljenditega, ta on ülbe ja allumatu. Ühe võimaliku põhjusena on mõlemad välja toonud uimastite tarbimisest tingitud käitumise muutused. Lastekaitse spetsialist on selgitanud A ile tema tegevuse võimalikke tagajärgi ning seda, missugused meetmed võetakse tarvitusele kohustuste rikkumise või täitmata jätmise korral. A on avaldanud, et ta ei soovi asuda kinnise lasteasutuse teenusele ega soovi ka vangistust. Kuigi vangistuse osas avaldas A , et see on ainult 3 kuud ja see ei ole midagi. M M on alates käesoleva aasta aprilli kuust suunatud pilootprojekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses ". Projekt on suunatud erivajadustega inimestele. Projekti käigus aitab tugiisik peret toimetulekul, sh võlgnevuste ajatamisel, arvete tasumisel, ametiasutustega suhtlemisel, psühholoogilise jm vajaliku toe saamisel jne. Eelpool toodut arvesse võttes on Haapsalu Linnavalitsus seisukohal, et A Mi suunamine kinnise lasteasutuse teenusele on lapse huvidega kooskõlas. Haapsalu Linnavalitsus toetab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri ettepanekut rakendada A Mile mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse suunamine. Kinnise lasteasutuse teenusel viibimise ajal on lapsele tagatud kindel režiim, hariduse omandamine, järelevalve, mida kujunenud olukorras ei suuda pakkuda lapsele vanem ega Haapsalu Linnavalitsus ega ka tugispetsialistid, kuna laps keeldub koostööst ja abist, mida oleks võimalik temale pakkuda väljastpoolt. Sotsiaalkindlustusamet on andnud Haapsalu linnavalitsuse taotluse alusel arvamuse A Mile lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta /tl 30-32/: A M on 16-aastane noormees, kellel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning määratud keskmine puue. 05.06.2018 suunati A M Haapsalu Linnavalitsuse avalduse alusel Pärnu Maakohtu poolt (tsiviilasi nr 2-18-5333) kinnise lasteasutuse teenusele Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Teenusele suunamise aluseks oli lapse ohtlikkus oma arengule, tervisele ja teiste tervisele. Laps ei täitnud koolikohustust, ei järginud raviplaani, oli füüsiliselt ja vaimselt agressiivne, tarvitas tubakatooteid ning pakkus neid teistele alaealistele. Lapsel läks teenusel hästi, ta jälgis kodukorda, pidas kinni reeglitest, ei esinenud korrarikkumisi ning tema õpitulemused olid korras. 05.06.2019 lõppes kinnise lasteasutuse teenus. Poiss avaldas soovi Maarjamaa Hariduskolleegiumis viibimist jätkata õppeaasta lõpuni ning lahkus koolist alles 11.06.
  1. Käesoleval õppeaastal, st 01.09.2020 alustas A M õpinguid XXXis. XXXi hinnangul ei ole lapsel õppimise vastu huvi. Kooli infopäringu vastusest nähtub, et sellel õppeaastal on laps alates algusest järjest enam puuduma hakanud kuni õppetöö täieliku katkestamiseni. Laps on puudunud koolist põhjuseta esimesel trimestril 101 tundi ning teisel trimestril 258 tundi. Kolmandal trimestril on õpilasega puudunud igasugune kontakt ning laps pole õppetöös osalenud. Niivõrd vähene osalemine õppetöös on seadnud ohtu lapse arengu. Haapsalu Linnavalitsuse avaldusest nähtub, et lapse suhted emaga on olnud enamasti halvad või väga halvad. Laps on ema varasemalt ka füüsiliselt rünnanud. Peale kinnise lasteasutuse teenuselt lahkumist (11.06.2019) ema sõnul füüsilisi rünnakuid ei ole enam olnud, kuid jätkub A Mi poolne verbaalne vägivald. A M läheb väga kergesti endast välja ning ema on avaldanud, et ta kardab last, ei suuda koos lapsega elada ning tal puudub ülevaade lapse käikudest. Olenemata sellest, et A Mile on kohtu poolt määratud kohustus viibida kodus vahemikus 23.00-06.00, jõuab laps enamasti koju alles hommikul, sööb ning lahkub taaskord kodust. 8 4-20-2500 Öösiti hulkumine kodust väljas, emale teadmata asukohas, võib seada ohtu lapse turvalisuse ja tervise. Alates 05.06.2019 on Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis A Mi kohta 26 registreeritud juhtumit. Mitmed registreeritud juhtumid on seoses avaliku korra rikkumisega (laamendamine, ähvardamine, öörahu rikkumine jms). Näiteks ühel korral (02.08.2019) oli A M koos teise noorega terroriseerinud bussi ootajaid ning norinud suitsu. Kuivõrd on välja tulnud, et A M on agressiivse loomuga noormees, võivad sellised intsidendid lõppeda suurema konfliktiga, millega võib kaasuda füüsiline vägivald ning oht osapoolte tervisele. Samuti nähtub, et A M on olnud vägivaldne teise kodaniku suhtes (24.08.2019). Ta on tunginud kodanikule kallale, tõuganud pikali ning peksnud teda käte ja jalgadega näo ja ülakeha piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi. Selliste situatsioonidega on A M juba kahjustanud teiste inimeste tervist ning võib seeläbi panna ohtu ka nende elu. A M tarvitab ka narkootikume. Politsei andmeregistrist nähtub, et kolmel korral on noore poolt antud narkootikumide testi proov olnud positiivne (11.03.2020; 22.04.2020, 01.06.2020), laps on tarvitanud kanepit. A M on ka ise narkootikumide tarvitamist kinnitanud ning ta väidab, et see mõjub talle hästi. Narkootikumide tarvitamine seab ohtu lisaks lapse tervisele ka tema turvalisuse ning võib ohtu seada ka tema elu. Arvestades, et lapsele on raviplaani järgselt väljastatud ravimid, mida küll lastekaitsetöötajale teadaolevalt laps ei võta, peab siiski arvestama seda kui ühte ohutegurit, juhul, kui laps peaks tarvitama neid aineid koos. See paneb kindlasti ohtu lapse tervise. Kevadel 2020 oli lapse ema haiglas ning laps pidi sellel perioodil viibima turvakodus. Politsei andmebaasist aga nähtub, et laps on kolmel öösel kodust ära olnud, mistõttu on turvakodutöötaja pidanud politsei poole pöörduma. See asjaolu kinnitab ema sõnu, et A M on sageli öösiti kodust ära. Selline olukord ei ole lapse huvides ning võib kujuneda lapse jaoks ohtlikuks. Väga oluline on asjaolu, et A M ei pane enamasti õigusrikkumisi toime üksinda. Pigem on täheldatud, et noor on kaaslaste hulgas liidri rollis ning tema mõju kaaslaste üle on väga suur - ta juhendab ning suunab kaaslasi õigusvastasele tegevusele. Samuti on täheldatud, et A Mi kaaslased on temast valdavalt nooremad, nüüdseks juba 10-11 aastased lapsed, keda noormees oma eeskuju järgima ja õigusvastaseid tegevusi tegema suunab. Seega, lisaks sellele, et A M paneb ohtu ise enda arengu ja tervise, mõjutab ta negatiivselt käituma ka teisi alaealisi lapsi. Teiste alaealiste õhutamine õigusvastastele tegevustele ei ole laste huvides ning võib peatselt ohtu panna ka nende turvalisuse ja tervise, kui jätkub A Mi käitumismuster. Haapsalu Linnavalitsus koos võrgustikuga on pakkunud perele erinevaid abistamisvõimalusi. Lastekaitsetöötaja on korduvalt pakkunud nii emale kui ka lapsele sotsiaalnõustamist. XXX on pakkunud A Mile võimalust õppida individuaalselt sotsiaaltöötaja või HEV koordinaatori juures ning nende individuaalsel juhendamisel, kuid laps on sellest keeldunud. Laps ja pere on suunatud mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programmi (al 18.10.2019). MDFT programm veel kestab, kuid programmi superviisor andis vahekokkuvõttes teada, et teraapia eesmärke on erinevatel põhjustel raske täita ning tegi ettepaneku suunata lapse abivajadusest tulenevalt laps kinnise lasteasutuse teenusele. A Mil on tingimisi karistatud ning ühe kohustusena on määratud noorele kohustus viibida kodus ajavahemikul 23:00-06:
  2. See näitab, et A Mi on püütud aidata piirates noore vabadust, st liikumist öösel kodust väljaspool. Kuigi on tegemist oluliselt range mõjutusvahendiga, et ole see soovitud tulemust andud ning noore öösiti kodust eemal viibimised on jätkunud. A Mile on koostatud raviplaan ning määratud ravimid (psühhiaatri külastus 26.02.2020). Siiski on alust arvata ning laps on ka ise tunnistanud, et laps ravimeid ei tarbi. Vajalike 9 4-20-2500 ravimite mitte tarvitamisel on raskendatud lapse abistamine ja laps seab sellega otseselt ohtu oma tervise. A M on osalenud programmis „Puhas tulevik" (23.03.2020-28.04.2020) narkootiliste ainete tarvitamise lõpetamiseks. Programm lõppes A Mi jätkuva narkootikumide tarvitamise tõttu. Alates aprill
  3. on ema suunatud pilootprojekti Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses", mille käigus aitab tugiisik pere asjaajamistes. Lastekaitsetöötaja on A Mile selgitanud tema tegevuse võimalikke tagajärgi ning rääkinud lapsega kinnise lasteasutuse teenusest. Laps ei soov iasuda kinnise lasteasutuse teenusele ega soov ivangisatust, kuigi viimase osas avaldas, et vangistus on üksnes kolm kuud. Eeltoodust nähtub, et last ja peret on püütud aidata vähem piiravate meetmetega, ent meetmed ei ole loodetud tulemust andnud. Lapse emal on raskused lapse juhendamise ja talle piiride seadmisega. Lapse koolikohustuse mitte täitmisega seab ta tugevalt ohtu oma arengu. Enesehävitusliku käitumisega seab laps ohtu oma tervise. Tulenevalt alaealiste õhutamisest õigusvastasele käitumisele paneb A M ohtu alaealiste laste turvalisuse. Samuti on juba esinenud olukordi, mil A M on oma agressiivse käitumisega kahjustanud teiste inimeste tervist. Juhul, kui A M jätkab enesehävitusliku käitumisega, seab laps veel enam ohtu oma arengu ja tervise ning teiste inimeste tervise. Lisaks kinnise lasteasutuse teenusele on oluline välja selgitada, kuivõrd on võimalik jätkata ema tervisest tulenevalt MDFT teenusega ning vastavalt olukorrale toetada teenusel osalemise jätkumist või leida võimalused lapse individuaalseks nõustamiseks. Lisaks on oluline juba varakult hakata planeerima lapse teenuselt väljumist ning valmistada ette keskkond ja võrgustik, kuhu laps naaseb. Tulenevalt eelnevast toetab Sotsiaalkindlustusamet A Mi suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist kuni üheks aastaks. Haapsalu Linnavalitsuse poolt esitatud materjalist ja STAR menetlusest nähtub, et A M võib vastasel korral ohtu seada oma arengu ja tervise ning teiste tervise. Kohtu seisukoht

§ 87

lg 2 p 8 järgi kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. SHS § 130-2 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kohus kuulas ära A Mi, kelle suhtes kohtuväline menetleja taotleb kinnisesse lasteasutusse paigutamist, tema ema, A Miga kokku puutunud, temaga töötanud isikud – Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti, MDFT terapeudi, kriminaalhooldaja. Kohtule on esitatud Haapsalu linnavalitsuse seisukoht A Mi suunamiseks kinnisesse lasteasutusse, samuti toetab sotsiaalkindlustusamet A Mi suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist kuni üheks aastaks. Kohus leiab, et nii linnavalitsus kui sotsiaalkindlustusamet on põhjendanud oma arvamust, et A Mi puhul esinevad SHKS § 130-2 lg 1 alused kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks, arvamuse kujunemine on arusaadav ja põhistatud lisatud tõenditega. Seisukohtades on antud ülevaade meetmetest, mida on rakendatud A i suhtes peale 2019.a juunis kinnisest lasteasutusest vabanemist, et saavutada see, et A ei käituks ennast kahjustavalt. 10 4-20-2500 Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid ning linnavalitsuse ja sotsiaalkindlustusameti seisukohad kinnitavad, et probleemid A Mi käitumisega peale kinnisest lasteasutusest vabanemist juunis 2019 jätkusid. Lühiajaliselt suutis A M hoida emaga suhteid paremana, kuid juba paari kuu möödumisel ei suutnud ema A i elu ja tervist ohustavat käitumist takistada. Ema sõnul ta kardab A i, sest ei oska arvata, mis A võib teha kui on tarvitanud alkoholi ja narkootikume. A jätkuvalt suitsetab, sellel aastal on korduvalt tuvastatud narkootikumide tarvitamine, hiljuti on lisandunud alkoholi tarvitamine. Ema ei ole suutnud tagada, et A koolis käiks. Kuigi kinnises lasteasutuses viibides olid õpitulemused head ja ta lõpetas 7.klassi, siis käesoleval õppeaastal sisuliselt koolikohustust ei täitnud. Augustis 2019 pani A toime kuriteo, jätkas väärtegude toimepanemist. A i õiguskuulekat ja ennast kahjustavat käitumist ei ole suutnud ära hoida ka inimesed, kes on temaga töötanud, loonud tema ümber tugivõrgustiku, kes on püüdnud A i toetada ja abistada õigete valikute tegemisel. A i käitumisprobleeme on selle aasta jooksul püütud komplekselt lahendada. A i on suunatud programmidesse, ka koos emaga, pakutud on erinevaid koole ja õppevorme. A iga on vesteldud ja kuigi ta on väljendanud, et muudab oma käitumist, siis lubadused on jäänud paljasõnaliseks ja rikkumised on jätkunud, koolikohustust pole täinud ja mõnuainete ring, mida ta tarvitab, laieneb. Kohus leiab, et terve aasta jooksul on aktiivselt püütud A i aidata, et A oma käitumisega ei seaks ohtu enda elu, tervist, arengut. Rakendatud meetmed ei ole tulemusi andnud, praegune olukord ei võimalda piirata A Mi kahjustavat käitumist ega taga tema heaolu ega arengut. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et täidetud on SHS § 130-2 lg 1 sätestatud eeldus A Mi kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Kohus nõustub linnavalitsuse ja sotsiaalkindlustusameti seisukohtades tehtud järeldustega, et A Mi käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu, ka teiste isikute elu ja tervise. Seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada vähem piirava meetmega, kuna vähem piiravaid meetmeid on kohaldatud, kuid need ei ole tulemust andnud. Kohus leiab, et A Mi puhul on vaja toetada tema psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Selline on SHS § 130-1 lg 2 kohaselt kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk ja seetõttu kohaldab kohus A Mi suhtes

§ 87lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist 1 aastaks.

Menetluskulud. Väärteoasjas on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 428 eurot /tl 181-184/. Kuna A M on alaealine (VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumentlusest kaitsja osavõtt kohustuslik ja ta ise ei olnud kaitsjat valinud, määras kohus talle VTMS § 22 lg 3 alusel kaitsja riigi kulul. Nimetatud alusel jääb kaitsja tasu ja kulu riigi kanda. (allkirjkastatud digitalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 11 4-20-2500 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.