← Eesti

2-19-114083/8

Obsah (16)§ 407§ 468§ 317§ 394§ 442§ 178§ 177§ 444§ 367§ 173§ 174§ 138§ 144§ 162§ 175§ 455

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-114083 Tsiviilasi A

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista V. I.lt (I.) Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks AS INBank, Hansapost OÜ ja V. I. vahel 16.01.2017 sõlmitud osamaksetena tasumise müügileping nr. HANS84505 tulenev võlgnevus summas 521,38 eurot (millest 336,03 eurot põhivõlgnevus, 46,26 eurot intress, 72,91 eurot põhivõlalt alates 26.09.2018 kuni hagi esitamiseni 21.08.2019 (kaasa arvatud) arvestatud viivis ja 66,18 eurot põhivõlalt perioodil 22.08.2019 kuni 16.06.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis).

  1. Välja mõista V. I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 17.06.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 336,03 eurot) määras 24% aastas.
  2. Menetluskulud jätta V. I. kanda.
  3. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 365,00 eurot (125,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
  4. Mõista V. I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 365,00 eurot.
  5. Väljamõistetud menetluskuludelt on V. I. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasi nr 2-19-114083
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale V. I.´le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohus 27.04.2020 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. I. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 11.05.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb dokumendid kostjale kätte toimetatuks 27.05.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 10.06.2020 kell 24.
  3. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-19-114083 HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS INBank, Hansapost OÜ ja kostja 16.01.2017 osamaksetega tasumise müügileping nr. HANS84505, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et Hansapost OÜ on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaketega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud AS-le INBank. Lepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25% aastas. AS INBank on 28.09.2018 loovutanud kostja vastu oleva nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse: 336,03 eurot põhivõlgnevus, 46,26 eurot intress, 72,91 eurot põhivõlalt perioodil 26.09.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.08.2019 määras 0,065753% päevas (24% aastas) arvestatud viivis. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 22.08.2019 kuni põhinõude summas 336,03 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,065753% päevas. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, § 164 lg 1-
  4. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt

§ 177

lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

  1. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping, millega leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena
  2. kuupäevaks, esimese maksega 12.04.2017 summas 16,79 eurot ning viimase osamaksega 12.03.2021 summas 16,02 eurot. Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 256 nimetatud faktooringlepinguga, millega kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Lepinguks, millest faktooringuvõlgnikule ehk kostjale tulenevad nõuded on loovutatud faktoorile, on järelmaksuga ostu-müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumine. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-19-114083 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
  1. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole ostetud kauba eest täies ulatuses tasunud, samuti on kostjal tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole võlgnevust täielikult tasunud ka lepingute ülesütlemise järel.
  2. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 336,03 eurot ja enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 46,26 eurot.
  3. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni arvutanud viivise lepingus sätestatud määrs 24% aastas, mis hageja arvestuste kohaselt on 0,065753% päevas ning alates hagi esitamisest 22.08.2019 kuni põhinõude summas 336,03 eurot täitmiseni taotleb viivise väljamõistmist samuti lepingus sätestatud määras. Lepingus sätestud viivisemäär ei ületa 3 kordset VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud viivisemäära, seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 21.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 72,91 eurot.

§ 367

kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise lepingus sätestatud määras, mis on 24% aastas. Perioodil 22.08.2019 kuni 16.06.2020 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 336,03 eurot viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 66,18 eurot). Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale, intressivõlale, sissenõudmiskulule ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast määras 24% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2). 4

(5)Tsiviilasi nr 2-19-114083 Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

13.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 14.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 125,00 eurot ja esindustasu 3,5 tunni eest kokku 420,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
  2. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 144

p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate kulud, mitte esindustasu. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (ca 2 lk sisulist osa) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete muutmist. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt

§ 174lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.

17. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 365,00 eurot (125,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. 18.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avalikult ning uusi andmeid kostja elu- ega asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 455lg 1 ja § 317 lg 3-5). Kohtunik Heli Käpp (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.