Obsah (7)

§ 657§ 654§ 238§ 331§ 232§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-5196 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Too

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

1. Ringkonnakohus andis pooltele 16.06.2020 kirjaga täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja 26.06.
2. Hageja esitas 25.06.2020 täiendavad tõendid eriteadmistega isiku NN hariduse ja staaži kohta. Hageja selgitas, et ta soovis need tõendid esitada koos apellatsioonkaebusega, kuid apellatsioonkaebusele oli nende asemel lisatud tühi dokument. Lisaks on hageja esitanud NNle 2019.a oktoobris väljastatud sertfikaadi. Kostja vaidles tõenditele vastu. Kolleegium märgib, et võttis 16.06.2020 määrusega vastu apellatsioonkaebusele lisatud NN haridust ja staaži tõendavad dokumendid, kuna maakohus ei juhtinud tähelepanu NN hariduse ja staaži tõendamise vajadusele. Kolleegium võtab hageja poolt 25.06.2020 esitatud tõendid vastu, välja arvatud 2019.a oktoobris väljastatud sertifikaadi. Hageja selgitustest nähtuvalt jäid vastuvõetavad tõendid ekslikult apellatsioonkaebusele lisamata. Lisaks on vastuvõetavad tõendid osaliselt juba esitatud tõendite tõlked. 2019.a oktoobris väljastatud sertifikaadi vastuvõtmisest kohus keeldub, kuna NN hariduse ja staaži kohta on piisavalt tõendeid esitatud (

§ 238lg 1 p 2).

Kostja on esitanud 26.06.2020 kohtule tõendi selle kohta, et kutseregistris puuduvad andmed NNle kutsetunnistuse väljastamise kohta. Kolleegium jätab kostja tõendi vastu võtmata, kuna see on esitatud hilinenult (

§ 331lg 1).

Hageja esitas tõendeid NN hariduse ja staaži kohta juba koos apellatsioonkaebusega. Kui kostja oleks soovinud NN kohta tõendeid esitada, oleks ta saanud seda teha juba apellatsioonkaebuse vastuses. Hageja on esitanud 30.06.2020 tõendid, et ka HR ja MV ei ole käekirjaekspertidena kutseregistrisse kantud. Kolleegium jätab hageja 30.06.2020 esitatud tõendid vastu võtmata, kuna need on esitatud hilinenult (

§ 331lg 1).

Hageja oleks saanud need esitada hiljemalt koos apellatsioonkaebusega. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis neid tõendeid, mille vastuvõtmisest keeldutakse, ei tagastata. 5 2-16-5196 16. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et tõendamata on hageja väide, et H. H ei ole testamendile alla kirjutanud. Hageja on kohtule esitanud eriteadmistega isiku NN (Ekspertiisibüroo NN) 08.11.2016 arvamuse, mille kohaselt ei ole 06.07.2015 testament allkirjastatud H. Hi poolt. Harju Maakohus määras 23.01.2018 määrusega käekirjaekspertiisi ja tegi selle teostamise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI). EKEI ekspertide H. R ja M. V 07.03.2018 ekspertiisiakti kohaselt on 06.07.2015 testament allkirjastatud H. Hi poolt. 28.11.2018 kohtuistungil küsitleti EKEI eksperte täiendavalt ja eksperdid jäid oma seisukoha juurde. Kolleegiumi hinnangul on õige maakohtu järeldus, et EKEI ekspertide ekspertiisiakt on veenvam kui eriteadmistega isiku NN arvamus. NN on arvamuse andnud kolme võrdlusmaterjali alusel, kuid EKEI ekspertidel oli võrdlusmaterjali oluliselt rohkem. NN arvamuse hiliseim võrdlusmaterjal oli aastast 2012, kuid EKEI ekspertide käsutuses oli võrdlusmaterjale ka aastast 2014 ja 2015, s.o testamendi allkirjastamisele lähedasemast ajast. Lisaks on NN arvamus tehtud testamendi koopia pinnalt, kuid EKEI ekspertide arvamus testamendi originaali alusel. Ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt on NNl küll pikaajaline staaž kriminalistika alal, kuid 28.11.2018 kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt on ka EKEI eksperdid suurte kogemustega. Põhjendamatud on etteheited, et maakohus oleks pidanud korraldama veel ühe ekspertiisi. Uue ekspertiisi määramiseks puudub vajadus ka ringkonnakohtul. Ebaõige on ka hageja seisukoht, et EKEI ekspertide 07.03.2018 ekspertiisiakt ei ole jälgitav. Ülaltoodule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul EKEI ekspertide 07.03.2018 ekspertiisiaktiga tõendatud, et 06.07.2015 testament on allkirjastatud H. Hi poolt. Kostja on esitanud 26.06.2020 menetlusdokumendis väite, et kutseregistris puuduvad andmed NNle kutsetunnistuse väljastamise kohta. Hageja on esitanud 30.06.2020 väite, et ka H. R ja M. V ei ole käekirjaekspertidena kutseregistrisse kantud. Kolleegium jätab need väited tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult (

§ 331lg 1).

Pooltel oli võimalik need väited esitada hiljemalt apellatsioonkaebuses ja selle vastuses. Lisaks ei näita kutseregistris vastava kande puudumine, et neil puuduksid oskused käekirjaekspertiisi tegemiseks. 17. Samuti on hageja väitnud, et testament on tühine, kuna H. H oli testamendi tegemise ajal xxxxxxx. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes xxxxxx, xxxxxxx või muu xxxxxxxx tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 järgi on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud kui leidis, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et H. H oli testamendi tegemise ajal xxxxxxxxx.

1. Xxxxxxxx arsti T. K 11.04.2016 selgituse kohaselt oli testaatoril 2014.a diagnoositud xxxxxxxxx. Arsti arvates oleks testaatoril olnud suuri raskusi juriidilistest tehingutest arusaamisega (I kd tl 140). R. K 17.05.2016 kirjaliku selgituse kohaselt ei suutnud H. H ennast 2015.a arusaadavalt väljendada ja tema käitumine oli muutunud (I kd tl 147-148). Tunnistaja M. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli H. H 2012.a Tallinnasse, kuid ei saanud korralikult räägitud ja kurtis, et kodus tahetakse tema asjad ära varastada ning palus tunnistajal need maha müüa. Tunnistaja hinnangul oli H. Hil xxxxxxxxx ning ta ei andnud adekvaatseid vastuseid. Hiljem suhtlesid ainult telefoni teel ning tunnistaja ei saanud H. Hist aru. 6 2-16-5196
2. Teised tõendid aga ei kinnita hageja väidet, et H. Hil oli raskusi oma tegudest arusaamisega testamendi tegemise ajal. Xxxxxxx elava IE 13.04.2016 kirjaliku selgituse kohaselt ei näidanud testaator välja märke xxxxxx kohta. Ta oli kogu aeg suutlik oma vajadusi, soove ja mõtteid edastama (I kd tl 54-56). E. A 03.08.2016 kirjaliku selgituse kohaselt oli H. Hil sõnade väljaütlemisega vahel raskusi, kuid ta sai aru, mida ta öelda tahab. Ta teadis, mida tahtis öelda, ta mõtles õigesti (I kd tl 181-183). J. I 26.07.2016 selgituse kohaselt oli H. H 2015.a suvel tegus ja täis elutahet, radikaalne muutus toimus testaatori tervises pärast kukkumist novembris (I kd tl 185). Tunnistaja P.-A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli H. Hil kuni kukkumiseni kõik selge. Pärast kukkumist ei mäletanud enam hästi nimesid, asukohti. Tunnistaja S. F (perearst) ütluste kohaselt tuli H. H 27.07.2015 koos kostjaga vastuvõtule, kus oli tavaline läbivaatus ning H. H vastas adekvaatselt. Tunnistaja selgituste kohaselt tähendab raviloos olev märge - ei saa ise hakkama - seda, et patsient vajab elutoimingutes abi.
3. Ringkonnakohus märgib, et H. Hi raviloo kohaselt suunati ta 03.08.2015 xxxxxx poole viitega - patsient ei saa ise hakkama, xxxxx probleemid - kuid raviloost nähtuvalt tehti suunamine hageja telefonikõne põhjal (II kd tl 20b-20c). Samuti nähtub raviloost, et 19.11.2015 haigla väljavõtte kohaselt on lapselaps kinnitanud, et viimastel aastatel on patsiendil olnud probleeme kõnega ning poja kinnitusel on viimastel aastatel patsiendil xxxxxxx (II kd tl 20d). Need ei tõenda kolleegiumi hinnangul aga, et ta ei saanud testamendi tegemise ajal aru oma tegude tähendusest. H. Hi raviloos on 11.01.2016 märge, et vastab küsimustele „jah ja ei“ sõnadega, patsiendil ei saa välistada xxxxxxx (II kd tl 20d). Nimetatud viide on tehtud pärast testaatori kukkumist 2015.a novembris, mitmeid kuid pärast testamendi tegemist, mistõttu ei tõenda see testaatori tervislikku seisundit testamendi tegemise ajal.
4. 23.11.2015 väljavõttest H. Hi haigusloost (raviarst E. R, AS xxxxx) (I kd tl 159-162) nähtub, et 09.11.2015 oli kontakt patsiendiga takistatud tugeva kõnehäire tõttu, patsient suudab vastata üksikute sõnadega, kohati on raskesti eristatav vastuste adekvaatsus. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud haiguslugu puudutab testaatori tervislikku seisundit pärast kukkumist 2015.a novembris. Ka hageja poolt 30.05.2016 esitatud helisalvestis testaatori vestlusest on hageja väljatoodud asjaoludest nähtuvalt tehtud pärast testaatori kukkumist 2015.a novembris. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda need kolleegiumi arvates testaatori vaimset seisundit testamendi tegemise ajal.
5. Hageja leiab, et tunnistaja S. F ei andnud tõeseid ütlusi või on arsti juurde toodud H. Hi asemel keegi teine isik. S. F ütluste kohaselt kasutas testaator keppi või karku, kuid hageja väitel ei kasutanud H. H neid kunagi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väited alust asuda seisukohale, et S. F andis ebaõigeid ütlusi, või et arsti juurde toodi keegi teine isik. Kostja ei ole omaks võtnud hageja väidet, et testaator ei kasutanud kunagi keppi või karku. Kuigi tunnistaja P.-A. ütluste kohaselt kõndis testaator ilma kepita, ei saa sellest järeldada, et testaator kunagi keppi või karku ei kasutanud. P.-A. ei käinud testaatoriga igal pool koos. IE 13.04.2018 kirjaliku selgituse kohaselt oli testaatoril raskusi kõndimisega. Eeltoodu pinnalt ei saa lugeda tõendatuks, et testaator mitte kunagi käimisel abivahendit ei kasutanud. Lisaks ei ole küsimus, kas testaator kasutas keppi või karku, asja lahendamisel määrava tähtsusega. Samuti on hageja juhtinud tähelepanu, et testaatori raviloos on kirjas, et patsient eitab xxxxxx. Tegelikult oli testaatoril tugev xxxxxx. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest teha järeldust, et arsti juures oli testaatori asemel keegi teine isik. Samuti ei saa sellest teha järeldust testaatori xxxxxxxx seisundi kohta testamendi tegemise ajal. Nimetatud kanne raviloos on tehtud 19.11.2015 (I kd tl 20c-20d), st pärast kukkumist, mil H. Hi tervislik seisund halvenes. 7 2-16-5196 Hageja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et isik, kas vajas pidevalt abi, ei oleks olnud suuteline sõitma transpordivahenditega ega tegema iseseisvalt teisi toiminguid. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja S. F ütluste kohaselt vajas testaator kodus põhitoimingutel abistamist. Tunnistaja P.-A. ütluste kohaselt käis testaator enne kukkumist bussiga ise linnas. J. I selgituse kohaselt külastas testaator 2015.a suvel vanu tuttavaid. Testaatorit viidi tuttavate juurde tavaliselt autoga, kuid tagasi tuli ta bussiga (I kd tl 185). T. P kirjalike selgituste kohaselt sõidutas ta 2015.a suvel H. Hi palvel teda autoga (I kd tl 184). Ringkonnakohtu arvates ei saa neid tõendeid pidada vastuolus olevaks. Isik võib mõnedes toimingutes vajada abi, mõnedes mitte. Ka füüsiline seisund võib eriti vanemas eas olla erinevatel päevadel erinev. Lisaks ei saa H. Hi füüsilisest seisundist teha järeldusi tema xxxxxx seisundi kohta.
6. Maakohus määras 18.01.2018 määrusega H. Hi postuumse kohtupsühhiaatrilise ja – psühholoogilise kompleksekspertiisi. Ekspertide O. T ja A. V 19.03.2018 ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda ekspertide käsutuses olevad meditsiiniandmed kinnitada xxxxxxx, xxxxxxx või xxxxxxx esinemist testamendi koostamise päeval. Eksperdid märkisid, et olemasolevate meditsiiniliste andmete põhjal võib järeldada, et H. H sai 06.07.2015 testamendi tegemise ajal aru oma tegude tähendusest ning oli võimeline neid juhtima ning notarile oma selget tahet väljendama ning saama täielikult aru notariaalselt tõestatud dokumendi sisust. Eksperdid selgitasid muuhulgas, et Xxxxxxx arsti T. K kirjas viidatud testi tulemuste pinnalt ei saa väita, et H. Hil oli xxxxxx. Eksperdid jäid ekspertiisiakti juurde ka 28.11.2018 kohtuistungil. Eeltoodust nähtuvalt ei kinnitanud ka postuumne kohtupsühhiaatriline ja – psühholoogiline kompleksekspertiis, et H. H ei saanud testamendi tegemisel aru oma tegude tähendusest.
7. Ülaltoodule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata hageja väide, et testaator oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. Seega ei saa pidada testamenti tühiseks TsÜS § 10 alusel.
8. Kolleegiumi hinnangul puuduvad alused testamendi tühistamiseks eksimuse või pettuse tõttu. PärS § 88 lg 7 sätestab, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. TsÜS § 90 lg 1 järgi võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Vastavalt TsÜS § 92 lg-le 1 on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita tsiviilasjas olevad tõendid, et kostja oleks viinud testaatori eksimusse testamendi tegemisel, või et testaator oleks testamendi tegemisel olnud eksimuses. Asjaolu, et testaator tuli Eestisse hageja teadmata, ei kinnita, et testaator oleks olnud testamendi tegemisel eksimuses. Samuti on tõendamata, et kostja on kinnitanud testaatorile, et ta ei saa hageja juures elada, ning tekitanud testaatoris tunde, et hageja ei hooli testaatorist. Lisaks nähtub tunnistaja P.-A. ütlustest, ning E. A (I kd tl 181-183), T. P (I kd tl 184) ja J. I (I kd tl 185) selgitustest, et testaatoril oli soov teha testament kostja kasuks. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult hagi testamendi tühistamiseks rahuldamata.
9. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 8 2-16-5196 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 9