Obsah (6)

§ 329§ 63§ 65§ 68§ 75§ 76

Kriminaalasi nr 1-18-442 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-442 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Mar

§ 329

ja § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle

§ 63

lg 1 kohaldades karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Priit Värgile Pärnu Maakohtu 05.09.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8322 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust alates Priit Värgi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 14.01.

1. a. Kohtuotsus jõustus 06.02.
2. a.
3. Tartu Maakohtu 04.04.
4. a määrusega vabastati Priit Värk temale Tartu Maakohtu 19.01.
5. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Muu hulgas kohustati Priit Värki järgima

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kohtumäärus jõustus 23.04.

1. a ja Priit Värk allutati käitumiskontrollile kestusega kuni 15.03.
2. a, s.o terveks kateseaja pikkuseks.
3. 20.05.
4. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Priit Värgi kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Priit Värgile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna Priit Värk on rikkunud 22.04.
5. a alkoholikeeldu. Priit Värgi poolt eelnevalt sooritatud kuriteod (neljal korral karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, millest kaks karistust on kehtivat ja kaks arhiveeritud) on seotud isiku alkoholi liigtarvitamisega, on uue samalaadse kuriteo sooritamise risk kõrge.
6. Kohus arutas erakorralist ettekannet 15.07.
7. a kohtuistungil.
8. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.
9. Priit Värk palus karistust täitmisele mitte pöörata ja anda talle veel üks võimalus karistuse kandmiseks vabaduses. Ta kahetseb rikkumise toimepanemist ja ta on pärast rikkumist teinud kõik endast oleneva, et enam mitte alkoholi tarvitada ja tema elu on sellest ajast ainult paremaks muutunud. Kui ta peaks vangi minema, siis kõik tema senised saavutused läheksid luhta. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Kahtlust ei ole selles, et Priit Priit Värk rikkus 22.04.
2. a alkoholi tarvitamise keeldu. Priit Värk tegu ei eita ja kahetseb seda. Seega tuleb kaaluda, milline oleks taolisele rikkumisele reageerimise kohane meede.
3. Kohast meedet valides peab kõigepealt pidama silmas kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
6. Kohus leiab, et Priit Värgi esmakordne ja seni ainuke alkoholi tarvitamise keelu rikkumine endast uute kuritegude ega ka kohustuste uute rikkumiste ohtu (ja seeläbi omakorda uute kuritegude ohtu) ei kujuta. Kohus nõustub siinjuures kriminaalhooldusametnikuga täielikult selles, et suurimaks ohuteguriks, mis võib tõugata Priit Värki uutele rikkumistele ja kuritegude toimepanemisele, on just alkoholi tarvitamine. Kuid praegusel juhul leiab kohus, et alkoholist tulenevad riskid on Priit Värgi käitumises piisavalt maandatud.
7. 25.05.
8. a on Priit Värk pöördunud OÜ-sse A-Kliinikum pikaajalise alkoholisõltuvuse vastasele ravile ning ta on end uuesti kirja pannud programmi Kainem ja tervem Eesti. Kohtu hinnangul on Priit Värk võimeline ennast kokku võtma ja edaspidiseid tagasilanguseid vältima. 2 Istungil selgitas Priit Värk kohtule samme, mida ta kasutab alkoholist hoidumisel. Kohtu hinnangul antud selgitused olid veenvad ja on andnud piisava aluse uskumiseks, et Priit Värk tõe poolest suudab alkoholile ei öelda.
9. Lisaks on Priit Värk leidnud endale töökoha, mis omakorda aitab tal tegevuses püsida ja aitab tal eluga edasi minna. Samuti toetab ta teenitud tulust oma alaealist last. Ka need asjaolud veensid kohut selles, et Priit Värk peab saama võimaluse ennast väljaspool vangistust tõestada.
10. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna Priit Värgil on taastatud juhtimisõigus, siis see tõstab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Kohus leiab aga vastupidist. Juhtimisõiguse omamine või selle puudumine ei takista inimest joobes juhtimise kuritegusid toime panemast. Need ei ole omavahel seotud. Kahjuks on Priit Värk ise selle seisukoha näiteks, sest viimase kuriteo pani Priit Värk toime ilma juhtimisõigust omamata. Viidatu kinnistab kohtu veendumust, et peamiseks ohuteguriks Priit Värgi puhul on alkohol ja kui sellest tulenevad riskid maandada, ei pane Priit Värk toime uusi kuritegusid.
11. Seega, kuna kohus leiab, et riskid on maandatud ja uute kuritegude toimepanemise ohtu ei ole, saab Priit Värgi suhtes kriminaalhooldust jätkata selle tingimusi muutmata. Keelu rikkumine oli esmakordne ja muid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi on Priit Värk täitnud korrektselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et Priit Värk on piisavalt motiveeritud oma probleemiga tegelemiseks ja kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks ega vaja ka täiendavaid kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3