lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 13.03.
) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on: 1) võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; 2) VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga; 3) VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 3 VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud välja viivise kuni hagi esitamiseni summas 436,11 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 3272,48 eurot. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb jätta Tartu Maakohtu 18.11.2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamine kehtima. Enammakstud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
lõike 1 punkti 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt
lõikest 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 74 537,59 eurot tasuda riigilõivu 1100 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 1200 eurot, s.t 100 eurot ettenähtust rohkem. Enammakstud riigilõiv tuleb hagejale tagastada. Vastavalt hageja 25.05.2020. a taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv tagastada hageja seadusliku esindaja Karli Kivi pangakontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud nimekirja avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel menetluskulude nimekirja ja vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 2.05.2020. a. Kostja, kellele kohus andis tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks, ei ole seisukohta esitanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1250 eurot, hagi tagamise määruse täitmise eest kohtutäiturile makstud tasu 333,60 eurot ja õigusabikulud 1293,30 eurot, kokku 2876,90 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõivu suurus põhjendatud 1150 euro ulatuses. Enamtasutud riigilõiv 100 eurot tagastatakse hagejale. Seadus sätestab ka kohtutäituri tasu maksmise alused ja suuruse, mistõttu on ka kohtutäiturile hagi tagamise määruse täitmise eest makstud tasu suurus põhjendatud. 4 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulude suuruseks 1293,30 eurot (käibemaksuta).
§-de 138 lg 1 ja 144 p 1 alusel on menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12.06.2013 määrus nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja tunnitasumäär on 135 eurot + käibemaks. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajal on asjas menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 9,58 töötundi. Arvestades nõude olemust, esitatud dokumentide mahtu ning sisu ja menetluse kestust, samuti seda, et hageja on taotlenud asjas ka hagi tagamist, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud. Seega on kohtu hinnangul antud tsiviilasjas hageja põhjendatud menetluskulude suurus 2776,90 eurot (riigilõiv hagilt 1100 eurot, riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 333,60 ja hageja õigusabikulud 1293,30 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 2776,90 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus
lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.