) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja ei ole ümber lükanud asjaolu, et ta oli leppetrahvide vormistamise ajal sõiduki vastutav kasutaja/omanik. Samuti ei ole kostja ümber lükanud asjaolu, et ta parkis sõiduki hageja hallatavas parklas. Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid näidatud infotahvlil parklas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu kohaselt toob parkimistingimuste eiramine kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Lepingu p 8 kohaselt lepingu rikkumisel kohustus sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduk on kahel korral olnud pargitud kollase joonega tähistatud parkimiskeelualal. Kostja ei ole parkimistingimuste rikkumist vaidlustanud. Seega loeb kohus kostja poolt parkimistingimuste rikkumise tõendatuks. Hageja nõuab kummagi rikkumise eest leppetrahvi summas 40 eurot. 8.
lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et hagiavaldusele lisatud fotodega on tõendatud, et leppetrahvikviitungid olid pandud kohe pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse 3 tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (p 12). Riigikohus märkis ka, et tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed (p 13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest
9. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvide nõue kokku summas 80 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 10.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 11. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kostja rikkus parkimistingimusi. Kohus leiab, et võla sissenõudmiseks tehtud kulutused on kosja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja väitel tegeles kostjalt võla sissenõudmisega inkassovõte ja inkassomenetlusega seoses tekkisid hagejal kulud summas 30 eurot. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid esitanud. 12.
§-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta.
² lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.