) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. 2 Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
Vaidlust ei ole selle üle, et T. P. on J. P. isa (tl 3).
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna hageja elab poolte seisukohtade kohaselt peamiselt ema juures, on kostjal
lg 2 kohaselt kohustus täita ülalpidamiskohustust elatise maksemise teel Tulenevalt
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit.
lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kostja võime sissetulekut teenida piiratud. Samuti ei ole kostja märkinud, et tema ülalpidamisel oleks teisi alaealisi lapsi ning teiste laste olemasolu ei nähtu ka rahvastikuregistrist. Vastavalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on esitatud 16.12.2019 ning taotletud on elatise väljamõistmist alates 01.09.
lõikes 1 sätestatud määra, tuleb temalt elatis hageja poolt taotletud ulatuses välja mõista. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusele nr 117 oli alates 01.01.2019 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot kuus. Seega oli igakuine elatis ühele lapsele alates 01.01.2019 mitte väiksem kui 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt on alates 01.01.2020 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus. Seega on igakuine elatis ühele lapsele alates 01.01.2020 mitte väiksem kui 292 eurot.
lg 1 ja 4 alusel mõistab kohus elatise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiselt perioodiliste maksetena kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja kontole selliselt, et elatise maksmise kohustust tuleb täita järgneva kuu eest ette. Arvestades kostja poolt 2020. aastal tasutud elatist 300 eurot, mõistab kohus perioodi 01.09.2019 – 31.05.2020 eest tagasiulatuvalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud 3 elatise 2532 eurot, arvestades, et kuna elatist tuleb tasuda järgneva kuu eest ette, oli 31.maiks 2020.a. sissenõutavaks muutunud ka elatis juunikuu eest [ (4 x 270) + (6 x 292) -300 ]. Alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks igakuiselt summas, mis ei ole väiksem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ülalpidamiskohustus tuleb täita raha perioodilise ülekandmisega lapse ema kontole iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on ka kommunaalkulude katteks hageja emale kandnud rahasummasid, kuid konkreetset arvutuskäiku ega taotlust nimetatud summasid lapse ülalpidamiseks tasutud elatisena arvestada esitatud ei ole. Pigem on hageja esindaja ja kostja käsitlenud kommunaalkulude tasumist eraldi kokkuleppena, mitte elatise osana, mistõttu ei arvesta kohus sissenõutavaks muutunud elatisest neid summasid maha. Kui pooled käsitlevad ka kostja poolt kommunaalkulude katteks tasutud summasid hagejale makstava elatise osana, on võimalik otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatisesummast need maha arvestada. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Menetluskulude nimekirjasid pooled kohtule esitanud ei ole, ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.