Obsah (5)

§ 14§ 46j§ 48§ 4034§ 4035

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-12

§ 14tulenevate nõuete vastaselt.

Kuna kostja oli krediidivõimeline, ei ole leping heade kommete ega avaliku korraga vastuolus. Kohus heitis ette, et Lux Eesti OÜ esindaja ei selgitanud kostjale, et kostja peab ostma Lux Eesti OÜ-st tolmuimeja mudelipõhiseid kulumaterjale. Tolmuimeja mudelipõhiste kulumaterjalide ostmine ei ole kohustuslik. Kui kostjal tekiks vajadus tolmuimeja kulumaterjali ostmiseks, ei mõjutaks see oluliselt kostja sissetulekut, kuna kulumaterjale ei osteta igakuiselt. Hagiavalduse lisas 1.1 toodud andmed vastavad kostja poolt allkirjastatud lepingule. Hageja esitas maksegraafiku, et võlgnevuse kujunemist oleks lihtsam jälgida. Kostja kinnitas lepingu allkirjastamisel, et ta on tutvunud teenuselepingu, teenuselepingu tingimuste, hinnakirja ja üldtingimustega ning saanud kätte ja tutvunud Euroopa tarbijakrediidi teabelehega. Kostjal oli lepingu info p 2.8 järgi õigus saada tasuta maksegraafikut. Inbank AS-il ei olnud kohustust väljastada kostjale maksegraafikut, kui kostja seda ei küsinud. Kõik maksegraafikust tulenevad maksed on kirjeldatud lepingu tingimustes. Kostjal ei olnud vaja maksegraafikut allkirjastada. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teatis saadeti

1. mail 2019 ja
2. mail 2019 kostja e-postile. Kostja väide, et ta ei ole hoiatust ja teatist kätte saanud, on tõendamata. Inbank AS üldtingimuste p 10.1 järgi edastab Inbank AS kliendile teateid sidevahendi teel (s.h e-kiri, telefon) või veebilehe kaudu. Inbank AS loeb õigeks kliendi sidevahendiandmed, mille klient on pangale edastanud. Inbank AS üldtingimuste p 10.2 järgi loetakse panga poolt saadetud personaalsed teated kliendi poolt kätte saaduks ja pangapoolne teavitamiskohustus täidetuks, kui panga teade on saadetud kliendi poolt viimati näidatud aadressil või sidevahendiaadressil. Sidevahendiaadressi kaudu edastatud teated loetakse kliendi poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Kostjale edastatud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatise saab lugeda kostjale kättetoimetatuks, kuna need jõudsid kostja e-posti aadressile ja kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda.
3. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Leping on kostja
4. detsembri 2018 avaldusega tühistatud. Hageja väide, et ebaausate kauplemisvõtete kasutamine ei too kaasa tehingu tühisust, on õige. Kostja ei tugine aga tehingu tühisusele, vaid selle tühistamisele. Lepingu tühistamist ei vaidlustatud. Lux Eesti OÜ ja Inbank AS said kostja
5. detsembri 2018 avalduse kätte. Tehingu tühistamise avaldus on kehtiv. Inbank AS ei esitanud tehingu tühistamisele vastuväiteid. See, kas Lux Eesti OÜ vastuväiteid esitas, ei oma tähtsust, kuna hageja ega kostja ei tuginenud sellele kohtumenetluses. Leping sõlmiti olulise eksimuse mõjul, mis andis kostjale õiguse tehingu tühistada. Kostja ei suutnud lepingu sõlmimise ajal oma lepingujärgseid makseid tasuda ning Lux Eesti OÜ esindaja kasutas kostja müügilepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid. Lux Eesti OÜ ja Inbank AS rikkusid lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja avaldas Lux Eesti OÜ esindajale, et ta on töötu. Lux Eesti OÜ esindaja kajastas sellest hoolimata Inbank AS-le esitatavas laenutaotluses kostja endise töökoha andmed. Kostja ei esitanud valesid andmeid. Need esitas Lux Eesti OÜ esindajana. Krediidiandja ja -vahendaja ei või tugineda tarbijale krediidi andmise otsustamisel ja krediidi vahendamisel üksnes tarbija antavale teabele, vaid on kohustatud tarbija esitatavat teavet kontrollima krediidiandjate ja – vahendajate seaduse ((KAVS) § 47 lg 2, § 49 lg 1, § 50 lg 3, lg 4). Lux Eesti OÜ ja Inbank AS ei teinud seda. Kuna kostja esitas piisavalt andmeid ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta, pöördub tõendamiskoormus ümber ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist peab tõendama hageja. Hageja aga ei esitanud tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. 6 Tolmuimeja mudelipõhiste kulumaterjalide ostmine ei olnud kohustuslik. Samas olukorras, kus kostja sissetulek ei võimaldanud tal lepingu sõlmimise ajal lepingujärgseid makseid tasuda, pidanuks Lux Eesti OÜ esindaja pidanuks selgitama, millised täiendavad kulutused tolmuimeja soetamisel kaasnevad. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud teenuselepingut ja maksegraafikut sõlminud. Teenuselepingul on märgitud allkirjastajateks müüja esindajana ja kostja, kuid lepingul ei ole poolte allkirju. Lepingu ülesütlemine ei oleks kehtiv ka juhul, kui kostja ei oleks lepingut eelnevalt tühistanud. Kostjale tehtud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatist ei saa lugeda kättesaaduks. Ainuüksi e-tähtkirjade kohta teavituse edastamine ei tõenda, et teavitus ja e-tähtkiri oleksid saajani jõudnud. Hageja pidi tõendama, et kostja on e-tähtkirjad kätte saanud. Hageja ei teinud seda. Isegi kui postiasutuse teavitused e-tähtkirjade kohta oleksid jõudnud kostja e-posti aadressile, ei saaks e-tähtkirju lugeda kostjale kättetoimetatuks. Postiasutuse poolt saajale e-tähtkirja kohta edastatav teavitus ei sisalda teavet e-tähtkirja saatja ega kirja sisu kohta. E-tähtkirja nägemiseks ja vastuvõtmiseks peab saaja end ID-kaardi või Mobiil-ID-ga e-teeninduses identifitseerima. Kostja ei ole iseteenindusse sisenenud ning e-tähtkirju avanud ega näinud. Kostjal ei olnud mõistlikku võimalust e-tähtkirjade sisuga tutvuda. Inbank AS tüüptingimus, mille kohaselt tuleks lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis lugeda kostjale kättetoimetatuks sõltumatult sellest, kas need jõudsid kostjani ning kas kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda, on tühine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
7. Hageja nõuab kostjalt Lux Eesti OÜ, AS Inbank ja kostja vahel
8. novembril 2012 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Müügilepingu info p 2.1 teise lause järgi on müüja poolt ostjale antavaks krediiliigiks järelmaks (tarbijakrediit asja omandamiseks), seega on sõlmitud lepingul nii müügilepingu kui sellele lisaks ka tarbijakrediidilepingu tunnused. Hagile lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt (dtl 29) oli krediidiandjaks Inbank AS. Hageja väitel ei ole kostja osamakseid tasunud ning leping on krediidiandja poolt
9. mail 2019 kehtivalt üles öeldud. Hageja sai krediidiandja nõude omanikuks selle loovutamise teel (dtl 44). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hageja nõude rahuldamata.
10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et müügileping ja tarbijakrediidileping sõlmiti kostja elukohas. Kostja on maakohtus vande all antud ütlustega selgitanud lepingu sõlmimise asjaolusid (120jj). Kostja ütluste kohaselt tuli Lux Eesti OÜ esindaja A. Jefremova eelnevalt telefonitsi kokkulepitud ajal kostja elukohta, et teha tolmuimeja presentatsiooni. Hageja ei ole lepingu sõlmimise koha ja aja suhtes vastuväiteid esitanud. Leping, mis on sõlmitud ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum, on väljaspool äriruume sõlmitav leping

§ 46jj mõttes.

1. Ringkonnakohus peatub esmalt kostjapoolsetel Lux Eesti OÜ ja AS-ga Inbank sõlmitud lepingu tühistamis avaldustel. Kostja tegi Lux Eesti OÜ esindajale
2. detsembril 2018 avalduse, milles ta soovis eset tagastada ning oma sissemakset tagasi saada. Lux Eesti OÜ 7 esindaja sai avalduse kätte ja vastas kostjale, et hetkel ei ole põhjust toodet tagasi võtta (dtl 111). Nimetatud avaldus on tehtud ainult ühele lepingupoolele. Teise avalduse, milles kostja soovis tehingut tühistada, tegi kostja esindaja vahendusel Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank
3. detsembril
4. Mõlemad adressaadid kinnitasid avalduse kättesaamist (dtl-d 66 ja 67). Tühistamise avalduses selgitab kostja tühistamise aluseid ning soovib tagastada saadud kauba müüjale ning saada tagasi tasutud raha. Seega on poolte sõlmitud leping kostja tühistamisavalduse adressaadini jõudmisest alates TsÜS § 90 lg 1 teise lause järgi algusest peale kehtetu. Vaidlust ei ole asjas selles, et Lux Eesti OÜ ja AS Inbank kostja tühistamisavaldusele vastu ei vaielnud ega avalduse tühisuse tuvastamise nõuet esitanud, kuigi nad said kostja avalduse kätte.
5. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul kui seda nõuet käsitleda mittenõustumisena kostja tühistamisavaldusega, on kostja menetluses tõendanud, et ta on kehtivalt lepingu tühistanud.

§ 48

lg 1 nimetab teabe, mida ettevõtja peab esitama tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil. Mh tuleb ettevõtjal esitada tarbijale lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis (p 6) ning tasumise kord (p 9). Hageja väitel tasus kostja lepingu sõlmimisel 160 eurot (dtl 25). Kostja on terve menetluse kestel olnud seisukohal, et ta tasus 60 eurot, ülejäänu 100 eurot tasus tema eest müügiesindaja. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks müügileping/arve nr 18/11/5082/605, mille kohaselt on tasutud sissemakse 60 eurot (dtl 78), arve kohaselt „-100 eurot maksab kuni 6.12.2018.“ Kostja esitas ka maksekorralduse 60 euro tasumise kohta ning leidis, et puuduoleva 100 eurot tasus krediidiandjale Lux Eesti OÜ esindaja. Hageja ei ole menetluses kostjapoolse esimese sissemakse kohta sisulisi vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et kostja, mitte müüja esindaja, oleks esimese sissemakse tasunud. Hageja on lepingule lisanud osamaksetega tasumise müügilepingu ja maksegraafiku, millel mõlemal puudub poolte allkiri. Apellatsioonkaebuse kohaselt on osamaksetega tasumise müügilepingu nr L07626 allkirjastamisel kostja kinnitanud, et käesoleva lepingu allkirjastamisega ta on tutvunud teenuselepinguga, teenuselepingu tingimustega, hinnakirjaga, üldtingimustega ning kätte saanud ja tutvunud Euroopa tarbijakrediidi teabelehega. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli osamaksetega tasumise müügilepingu info p. 2.8 järgi kostjal õigus saada kogu lepingu kehtivuse jooksul tasuta maksegraafiku väljastamist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sellega on täidetud tarbija teavitamiskohustus lepingueseme hinna tasumise viisi ja tasumise korra kohta. Sellisel hulgal tüüptingimustega, millede sõnakasutus on keeruline ning mis viitavad üksteisele, ei ole mõistlik viis tarbija teavitamiseks ostja põhikohustuse – ostuhinna tasumise arvutamise suhtes. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et ta ei teinud esimest osamakset nii, nagu see oli hageja poolt esitatud maksegraafikus, seega ei vasta hagile lisatud maksegraafik lepingu sõlmimise asjaoludele. Lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumine võib anda tarbijale õiguse lepingu tühistamiseks, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse eksimuse või pettuse eeldused on täidetud. 11. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 nimetatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. Nimetatud sätte järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. TsÜS § 98 lg 1 järgi tuleb teha tehingu tühistamiseks 8 avaldus teisele poolele. Tõendamiskoormis eksimuses olemise kohta tehingu sõlmimisel on kostjal.

§ 14

lg 1 ja 2 järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbijale on oluline saada teada müügilepingu eseme nii esimese osamakse suurust kui ka hilisemate maksete suurusi. Esimese avalduse lepingu ülesütlemiseks on esitanud kostja Lux Eesti OÜ esindajale

1. detsembril
2. Avalduses nimetas kostja esimese osamakse suuruseks 60 eurot. Kostja tugineb avalduses ka müügiesindaja kinnitusele, et vaid esimestel kuudel on vaja maksta 97 eurot 40 senti, hiljem võib maksta vähem. Kostja soovis eset tagastada ning oma sissemakset tagasi saada. Lux Eesti OÜ esindaja sai avalduse kätte ja vastas kostjale, et hetkel ei ole põhjust toodet tagasi võtta (dtl 111). Müüja esindaja ei esitanud vastuväiteid sellele, et esimene osamakse oli vaid 60 eurot ning müügiesindaja poolt oli kostjale antud informatsioon, mille kohaselt osamaksete tasumise kohustus hiljem muutub. Teise tehingu tühistamise avalduse tegi kostja esindaja Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank
3. detsembril
4. Mõlemad adressaadid kinnitasid avalduse kättesaamist. Kostja esindaja viitas avalduses esmalt sellele, et müüja esindaja on jätnud avaldamata selle, millised kohustused kostjale lepingu sõlmimisega kaasnevad (dtl 62). Ühtegi sisulist vastuväidet Lux Eesti OÜ ja AS Inbank kostjale ei teinud. Kostja on tõendanud, et kui ta oleks teadnud täpselt, kui suur on tema igakuine kohustus, ei oleks ta tehingut teinud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on eksimuses viibimist ostuhinna tasumise tingimuste suhtes tõendanud. Kostja on Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank
5. detsembril 2019 tehtud avaldusega tehingu kehtivalt tühistanud.
6. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja eksimuse tingis ka krediidiandja poolne vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 kohustab krediidiasutust laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (vt Riigikohtu
7. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 25.2). Kostja on andnud vande all ütlusi, mille kohaselt ta selgitas esindajale, et ta ei tööta ning õpib XXXXXX. Kohtul puudub alus kahelda kostja ütlustes. Kostja tugineb esimeses taganemisavalduses sellele, et müügiesindaja kinnitas talle, et vaid esimestel kuudel on vaja maksta 97 eurot 40 senti, hiljem võib maksta vähem. Kostja ütles vande all, et ta lootis saada tööd. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja (vt Riigikohtu

1. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 26.) A. Jefremova keeldus ütluste andmisest kohtus (dtl 179), kuid tema kirjalike ütluse kohaselt (dtl 168) oli kostja avaldanud lepingu sõlmimisel, et ta töötab kassapidajana XXXXXX OÜ-s ja tema igakuine sissetulek on 400 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et A. Jefremova ütluste põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et A. Jefremova täitis laenutaotluse kostja ütluste alusel. Hageja ei selgitanud maakohtu istungil vaatamata kohtu küsimustele tarbijakrediidilepingu sõlmimise asjaolusid (dtl 179), kuidas laenutaotlus krediidiandjale esitati ning kuidas krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimet. Põhjendatud on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt on allkirjastatud vaid leping, mitte laenutaotlus. Kostja on allkirjastanud
2. novembril 2018 ühe lepingu: mis vastab nii müügilepingu kui ka tarbijakrediidilepingu tunnustele. Kostja väitel oli tema sissetulek tehingu tegemise hetkel õppetoetus 220 eurot. Kostja on esitanud tõendina konto väljavõtted (dtl 136jj) ja väljavõtte e-maksuametist (dtl 136). 9 Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kostja sissetulek oleks olnud igakuiselt 400 eurot, ei ole kostja võimeline tasuma sellest ligikaudu veerandit ilma, et ta seaks ohtu oma igapäevast toimetulekut. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud talle esitatud andmeid ja arvutanud kostja jaoks mõistliku laenukoormuse.

§ 4035

lg 1 järgi on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Ringkonnakohus leiab, et kui krediidiandja oleks nimetatud kohustust täinud, ei oleks kostja olnud eksimuses enda võimekuse hindamisel krediidi tagastamisel. Seega on ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhul täidetud TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 nimetatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. 13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Ringkonnakohus ei määra TsMS § 174 lg 4 viimase lause järgi seega menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 10