← Eesti

2-19-20468/4

Obsah (9)§ 142§ 407§ 317§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIG NIMEL Kohtuasja number 2-19-20468 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2020, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi PlusPlus Capital AS h

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumisleping kliendinumbriga 8435978, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve(d):

  1. september kuni
  2. september 2016, 01.10.2016 arve nr. 2016695841 summas 53,55 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016 .
  3. oktoober kuni
  4. oktoober 2016, 01.11.2016 arve nr. 2016915119 summas 56,12 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016
  5. november kuni
  6. november 2016, 01.12.2016 arve nr. 2017177771 summas 693,14 eurot, tasumise tähtaeg 18.12.
  7. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis
  8. Vastavalt hagiavalduse lisa 1.1 olevale Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 802,81 eurot, viivised 617,14 eurot ja sissenõudekulu vastavalt VõS §1131 lg-le 2 summas 30 eurot; sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 802,81 euro tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt 2

(4)2-19-20468 ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.12.2019; mõista kostjalt hageja menetluskulud tasutud riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.04.2020.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohus selgitas kohtuteatas kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule ei vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 3

(4)2-19-20468

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 225 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel hagihinda ja asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiks 420 eurot õigusabikulu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 4-l leheküljel, millest sisulist teksti on 2 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 275 eurot menetluskulu, s.h riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.