KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13

) § 102 lg 2). Samas ei ole võimalik kostjat elatise maksmisest vabastada. Kostjal ei esine töövõime kaotust. Töövõimelise isikuna peab kostja suutma teenida tasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Elatise põhjendatud suuruseks on 146 eurot (1/4 töötasu alammäärast). Hageja ei ole toonud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei saanud esitada kostja vastu hagi alates ajast, mil kostja väidetavalt kokku lepitud elatise maksmise kohustust enam ei täitnud. Maakohus viitas

§-le 108 ning Riigikohtu

1. detsembri 2019 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 ning leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt raskesse olukorda. Eelneva tõttu jättis maakohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, mis puudutab kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist summas 146 eurot kuus alates
3. augustist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, ning teha uus otsus, millega jätta hagi elatise nõudes alates
4. augustist 2019 täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud

§ 101

lg-t 1, leides, et miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajadusi tõendama ning, et puudub seaduslik alus elatise vähendamiseks 0 euroni. 3 Kostja hinnangul on mõjuvad põhjused järgmised. Kostjal on väga raske majanduslik olukord (puudub piisav sissetulek ja vara). Lisaks hagejale on kostjal veel kaks alaealist last. Ka kostja enda ülalpidamine ei tohiks saada kahjustada. Hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega (lastetoetus, lasterikka pere toetus, lapsehooldustasu, tulumaksu tagastused ning sotsiaalmaksu hüve ühe mittetöötava vanema eest). Need asjaolud tingivad ka hageja tegelike vajaduste väljaselgitamise. Kuigi kostja taotles hageja tegelike vajaduste väljaselgitamist, ei pidanud maakohus seda vajalikuks. Kostja viitas maakohtu menetluses RAKE

1. aasta uuringule.
2. aastal jääks keskmise lapse ülalpidamiskulud suurusjärku 320 eurot. Sellest tulenevalt on küsitav hageja seisukoht, et tema igakuised kulud on 450 eurot. Tänaseks on ilmunud ka uus uuring, mille kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta
3. aasta lõpus 172 eurot või 194 eurot kuus. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja sissetulekud ja jätnud põhistamata väljamõistetud elatise arvutuse alused. Kostja selgitas, et tema regulaarne sissetulek oli töötasu, aga see lõppes
4. mail 2019 töölepingu lõppemisega. Lisaks sai ta sissetulekuna ühekordse maksena tulumaksu tagastuse, aga muid sissetulekuid ei ole. Pärast töölepingu lõppemist on kostjat aidanud tema sõbrad ja lähedased. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et nendelt laekunud raha on kostja regulaarsed sissetulekud. Kogu perioodi laekunud summadest on üle poole kandnud kostjale tema elukaaslane. Nimetatud perioodil on kostjale laekunud töötasu ja tulumaksutagastus kokku 2063 eurot 84 senti, mis teeb igakuiseks sissetulekuks 147 eurot 41 eurot ning, mis jääb igati alla elatusmiinimumi. Kostja on võtnud end arvele Töötukassas ja proovinud leida tööd, kuid see ei ole siiani õnnestunud. Kostja elukoht on linnast eemal Pärnumaal asuvas maapiirkonnas, kus töö leidmine mõistliku töötasu eest on osutunud keeruliseks. Kostja palub ringkonnakohtul võtta uue asjaoluna arvesse riigis kehtestatud eriolukorda. Sellega kaasnevad liikumise ja tegutsemise piirangud. Sissetuleku leidmine on oluliselt raskendatud ja seda teadmata ajaks. Maakohus on ebaõigesti mõistnud kostjalt välja hageja menetluskulud täies ulatuses. Kostja ei ole ülalpidamise kohustust rikkunud. Hageja ei ole kostjale ühtegi kohtuvälist nõuet esitanud. Lisaks on maakohus rahuldanud hagi osaliselt.
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 täpsustada selliselt, et hagi rahuldatakse osaliselt. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7. Praegusel juhul esitas hageja kostja vastu hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks. Hageja esitas ka tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus alates hagi esitamisest (
8. augustist 2019) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus 4 (kostja on seisukohal, et temalt väljamõistetavat elatist tuleks vähendada 0 euroni). Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
2. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
3. Hageja vajaduste kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
2. Eelneva tõttu tuli kostjal praegusel juhul tuua esile ning tõendada, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub vähem kui kahekordne miinimumelatis. Kostja on tuginenud RAKE uuringutele, mitte tegelikele asjaoludele. See uuring kajastab keskmise perekonna kulutusi. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised on konkreetse lapse eelduslikud vajadused. Hageja ise ei pidanud oma vajadusi tõendama. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus hageja vajadusi hindama. Praegusel juhul tuleb lähtuda sellest, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 584 eurot (kahekordne miinimumelatis) kuus.
3. Kostja väga halva majandusliku olukorra kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
5. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
6. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja rikkunud piisava sissetuleku teenimise kohustust. Kostja on 38-aastane ja täielikult töövõimeline mees (vastupidisele ei ole kostja ka tuginenud). Kostja tööleping lõppes enam kui aasta tagasi (
7. mail 2019) ja praeguse ajani ei ole kostja uut töökohta leidnud. Siinkohal ei pea ringkonnakohus põhjendatuks arvestada riigis kehtinud eriolukorda. Kostja töökaotus ei olnud tingitud eriolukorrast. Ka enne eriolukorra kehtestamist oli kostjal piisavalt aega uue töökoha leidmiseks (maist 2019 kuni märtsini 2020). Praeguseks on eriolukord lõppenud. 5
8. Arvestades seda, et ringkonnakohtu hinnangul on kostja rikkunud piisava sissetuleku teenimise kohustust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks analüüsida kostja kontole laekunud summasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oluline, kas tegemist on kostja regulaarsete sissetulekutega või mitte.
9. Küll on aga maakohus jätnud tähelepanuta, et lisaks 60 euro suurusele lapsetoetusele (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) saab hageja ema ka lasterikka pere toetuse. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Hageja osa sellest on 100 eurot (300/3). Seega saab hageja oma vajaduste katteks 160 eurot (60 + 100).
10. Eelnev ei mõjuta aga kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus. Arvestades seda, et hageja ema töötab puhastusteenindajana XXXXXX ja tema sissetulekuks on miinimumtöötasu (vt maakohtu
11. veebruari 2020 kohtuistungi protokoll), ning tema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks last, ei saa eeldada, et tema panus oleks 292 eurot. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja osale (146 eurole) lisandub veel 146 eurot (hageja ema panus) ning 160 eurot (vt otsuse p 14). Seega saab hageja kasvatamiseks kasutada 452 eurot. See summa jääb alla 584 euro.
12. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendamatult kõik kulud kostja kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Menetluskulude jaotust hagi osaliselt rahuldamise korral reguleerib TsMS § 163 lg
13. Viidatud sätte alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
14. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 on sõnastatud järgmiselt: „Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses“. Selline sõnastus ei vasta ringkonnakohtu hinnangul tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada selliselt, et hagi rahuldatakse osaliselt.
15. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 6