Obsah (5)

§ 97§ 96§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8163 Tsiviilasi Z Z hagi X Zi vastu el

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Tulenevalt

§ 97

p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär oli

1. a 500 eurot, millest elatise suurus on 250 eurot, alates
2. aastast on 540 eurot ning elatise miinimummäär on 270 eurot. Igakuises elatise suuruses osapoolte vahel vaidlust ei ole, mille suhtes kohus on teinud ka tagaseljaotsuse. Kohus annab hinnangu tagasiulatuvale elatise nõudele. Vastavalt

§ 108

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet 3 2-19-8163 ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et hinnata vanemate võimekust ning asjaolu, kas tagasiulatuva elatise nõude rahuldamisel jääks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, tuleb hinnata mõlema vanema majanduslikkus olukorda. Ema X X sissetulekud ja varaline seisund järgmine. Lapsetoetus 120 eurot kuus (tl 84). Perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 moodustus töötasu pärast maksete maha arvamust 14 541,90 eurot, keskmiselt igakuiselt 1211 eurot (tl 89-91). Krediidiasutustes olemasolevatel kontodel on seisuga 27.04.2020 raha, mis kulub pere igapäevaelu toimetulekuks (tl. 94-98, 114-128, 137-141, 145-154, 155-169). Töölepingu kohaselt on X X töötasu 700 eurot, millele lisandub lisatasu vastavalt tulemustasu maksmise korrale (tl 182-183). Registritest saadud vastustega on tõendatud, et X Xl on kaasomandt korterist, kus pere antud hetkel elab. Sõidukeid tema nimele registreeritud ei ole ning ettevõttetes juhatuse liikmeks ei ole ning töötab alates 22.10.2012 TELE2 Eesti AS. Isa X Zi sissetulekud ja varaline seisund on järgmine. Perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 moodustus töötasuks peale maksete maha arvamist 2129,13 eurot (tl 87-88). Krediidiasutustes olevad vahendid on määras, mida saab kasutada igapäevaleu toiminguteks (tl 99-102; 129-136; 174-177). Registritest saadud vastustega tõendatud, et X Zi nimele kinnisvara registreeritud ei ole, samas on tema nimele registreeritud sõiduauto Ford Focus ehitusaastaga

1. X Z on juhatuse liige OÜ-s x alates 08.02.2018, samas registri andmetest nähtub, et ettevõttel on esitamata majandusaasta aruanne. X Zil puuduvad alates 13.05.2020 kehtivad töölepingulised suhted. Kostja märgib, et on last toetanud, kuna oli töötu siis seda tegid lapse vanavanemad. Kostja on ka selles osas esitanud kohtule konto väljavõtted, (tl 105-106, 176-177), millest nähtub, et vanaema on lapse lasteaiamaksu tasunud. Kohus nõustub antud juhul hagejaga, et vanaema ja vanaisa võivad maksta lapse eest makseid, kuid seda ei saa lugeda lapse isa ülalpidamiskohustuse täitmiseks, vähemalt kohtule esitatud ülekannetest seda ei nähtu, et vanaema või vanaisa oleks sellist soovi üles näidanud. Seega ei saa kohus lugeda, et lasteaia maksete tegemine vanavanemate poolt oleks kostja ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja esitas konto väljavõtte (tl 107, 174-175), millest nähtub, et perioodil 27.06.2018 kuni 18.05.2019 kanti hageja seaduslikule esindajale kokku 1501 eurot. Hageja esindaja selgituste kohaselt on see võlg, mida saab ka järeldada selgitusest, milleks on „raha.“ Esmalt märgib kohus, et makstud summadest ei saa järeldu, et need oleks tehtud võlgnevuse katteks. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud mingeidki läbirääkimisi laenu suhtes. Samas möönab kohus, et elatise maksmisel peab olema selge, et see on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mistõttu kohus ei saa neid summasid lugeda hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja märgib, et tema ülalpidamisel on teine laps. Rahvastikuregistri andmetel on kostja ülalpidamisel
2. aastal sündinud tütar. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja täidaks oma tütre suhtes ülalpidamiskohustust. Samas ei saa seda kohus ka välistada, kuna lapse isal 4 2-19-8163 on lapse ülalpidamiskohustus seadusega ette nähtud. Seega saab kostja oma teise lapse suhtes ülalpidamiskohustust täita ka vabatahtlikult. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et ka X X ülalpidamisel on teine laps, kes on sündinud
3. aastal. Kohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt ei võimalda kostja hetke igakuine sissetulek hagejale tagasiulatuvalt elatist täies ulatuses maksta. Kostjal puudub kindel sissetulek ja vara, mida realiseerida kogu tagasiulatuva elatise summa maksmiseks. Samas on kostja nimele registreeritud sõiduauto ehitusaastaga 1999, mis võimaldab selle realiseerimisel osaliselt võlga kustutada. Ringkonnakohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisavasissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut, töökohta vahetama ning vajadusel müüma ka endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kohus märgib, et tegemist on märkimisväärse summaga (3100 eurot), mille täitmine täies ulatuses käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 270 eurot täitma veel ühekordse kohustuse. Samuti on kostja ülalpidamisel teine laps, kes tagasiulatuva summa 3100 eurot korraga makstes, jääks halvemasse olukorda. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt täies ulatuses enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Samuti juhib kohus tähelepanu, et kohtu poolt on elatis välja mõistetud alates 29.05.2019 summas 270 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja elatise tagasiulatuva nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja võlgnevuse 1000 eurot. Kohus leiab, kuna kostja oli ka seda summat valmis tasuma, siis ei sea nimetatud summa kostjat raskesse olukorda. Kohus juhib ka tähelepanu, olenemata sellest, et kostja on hetkel töötu, on ta töövõimeline isik, kellel ei peaks raskuseid valmistama uue töökoha leidmine. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab nõude osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 5 2-19-8163 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6