Obsah (17)

§ 154§ 3051§ 7§ 310§ 297§ 2861§ 312§ 62§ 339§ 61§ 342§ 63§ 1541§ 226§ 224§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2020.a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3872 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Julia Kat

§ 154lg 3 p-des 2 ja 3 rikkumine).

Süüdistusakt ei sisalda kirjeldust selle kohta millal ning millistel asjaoludel süüdistatav värvitooteid enda kasuks pööras. Valdus asja üle (antud juhul värvitoodete üle) on vaid omastamise eeldus. Juhul, kui kohtueelses menetluses ei suudetud koguda tõendeid KarS § 201 lg 1 objektiivsesse teokoosseisu kuuluvat asjaolu – kellegi poolt värvitoodete enda kasuks pööramist (omastamist), siis oleks tulnud menetlus lõpetada, mitte asja kohtusse viia. Käesolevas asjas peaks süüdistusaktis olema välja toodud ka konkreetne kirjeldus selle kohta millistel asjaoludel enda kasuks pööramine aset leidis. St süüdistuses oleks tulnud välja tuua millist värvitoodet, millises koguses ning millal süüdistatav välja toimetas ning milles seisnes nende konkreetsete toodete enda kasuks pööramine. On elementaarne, et süüdistusakt sisaldab kuriteo tehiolusid, antud juhul on jäänud teokoosseisu täitvad tehiolud välja toomata. Selline olulise puudusega süüdistusakt rikub intensiivselt Rainar Jürisaare kaitseõigust ning sellise puuduliku süüdistusakti puhul tuleb süüdistatav õiges mõista. 3 3.2 Rainar Jürisaar etteheidetava teo toimepanemine tema poolt ei ole tõendamist leidnud. Kohus ei ole hinnanud tõendeid objektiivselt. Kohtuotsuse järeldustest tuleneb, et kohus on asunud võistlevas menetluses süüdistaja rolli ning asunud süüdistuses esinevat lünka ning süüstavate tõendite puudumist oma põhjendustega täitma-kompenseerima. Kohus on jätnud olulised kaitsja esitatud tõendid ja kaitseväited üldse analüüsimata ning arvestamata, mis annab aluse väita, et kohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust (

§ 3051ja § 339 lg 7 rikkumine).

3.3 Süüdimõistva kohtuotsuse alusväide on, et kuna Rainar Jürisaar oli võimalus värvitooteid laost välja viia ja omastada, siis ta seda tegigi. Samas ükski süüdistaja esitatud tõend seda ei tõenda. Kohtuotsuse põhjendustest tuleb vaid, et esineb kahtlus, et see oli võimalik. Samas viisid ka teised müügiosakonna töötajad tööülesandeid täites kaupa välja ning saab väita, et ka nende osas esineb samasugune kahtlus. Samas ei nähtu maakohtu analüüsist (otsuse p 26.), kes konkreetselt arveid koostas, muutis ja mahakandmisi tegi. See on ka mõistetav, sest nimetatud tegevustesse oli kaasatud terve T OÜ müügiosakond. Ka kaupa viisid klientidele kätte veel mitmed teised isikud ning kliendid käisid kaubal laos järel ka ise. 3.4 Kohtuotsuse punktidest

1. ja 34, saab teha väga selged järeldused selle kohta, et tõendid Rainar Jürisaar süüdimõistmiseks puuduvad ning seda kinnitavad ka kohtu enda põhjendused. Maakohus on deduktiivsel meetodil ületanud tõenduslikud lüngad oletustega (paljasõnaliste järeldustega). Kohus ei ole ju tuvastanud, et kõikvõimalikud toimingud asjassepuutuvate arvete ja aktidega on tehtud ainult Rainar Jürisaar poolt. Seda ei võimalda asjas kogutud tõendid. Puuduvad ka tõendid selle kohta, mida ettevõte tegi mahakantud värvitoodetega ning kuidas käis nende utiliseerimine. Ammugi mitte ei saa järeldada, et kõik toodete mahakandmised, mis võivad mahakandmise regulatsiooni puudumise tõttu (kohus on selle otsuses tuvastanud) näida nö kahtlased, on omastatud, mitte utiliseeritud. 3.5 Kohtuotsuse p
2. väidetu, et enda kasuks pööramisega võib olla tegemist ka siis kui ei ole täpselt teada, kas teo toimepanija müüs enda valduses olevaid esemeid või jättis endale, sest omanik jäi neist igal juhul ilma, ei ole antud juhul asjakohane. Käeolevas asjas on tuvastamata elementaarsed tehiolud. Olukorras, kus tõendid puuduvad, viitavadki kohtud sageli üldsõnaliselt tõendite kogumile, kuid see on ilmselgelt lubamatu. Tõendite kogumile viitamine väljendab ka käeolevas asjas selgelt, et tõendid puuduvad, rääkimata tõsikindlate tõendite olemasolust. Otsusest ei nähtu ka teokoosseisu katvat kaudsete tõendite süsteemi. 3.6 Tõendamata on ka seos Rainar Jürisaar poolt enda kontole tehtud sularaha sissemaksete ja väidetavate omastamise episoodide vahel. Tunnistaja M.M ütlus, et ta võttis oma kontolt välja sularaha ning andis selle Rainar Jürisaarele, et see kannaks elamu ehitamise kulusid või maksaks raha oma arvele sisse, et saaks teha ehitamisega seoses ülekandeid, seab kahtluse alla süüdistuses toodud etteheited kriminaaltulu saamise kohta. M.M ütlustes ei sisaldu ühtegi vastuolu ning need on selged. On üldtuntud fakt, et elamu ehitamisel on vaja sageli erinevatel põhjustel kasutada sularaha. Pealegi ei ole süüdistaja ning sellest tulenevalt ka kohus suutnud välja tuua seost väidetavate omastamise episoodide ja sularahasissemaksete vahel. 3.7 Manipulatsioonid, mida süüdistatav raamatupidamisprogrammis väidetavalt tegi või lasi kolleegidel teha, pole tõsikindlat tõendamist leidnud. Programm oli üldises kasutuses ning sellesse logiti sisse kolleegide äraolekul (kolleegi puhkus või lähetus) kasutajatunnuseid kasutades. Pelgalt programmi sisselogimisest ei saa niikuinii teha järeldust kauba omastamise kohta, sest puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Rainar Jürisaar oleks mingilgi viisil kaupa omastanud. Logimise näol on tegemist liiga kaudse asjaoluga. 4 3.8 Süüdistuses väidetud manipulatsioonidest tehtud järeldused (järeldused, mis on tehtud müügiarvete, mahakandmisaktide, arve-saatelehtede, mittevastavuse aruannete ning nõupidmiste protokollide alusel), on seatud kahtluse alla asjatundja P.P arvamusega. Asjas pole tõendina esitatud programmi logifaili ega eksperdiarvamust selle kohta. Ainuüksi see asjaolu annab aluse väita, et kõik prokuröri esitatud dokumendid, mis on nimetatud süüdistusakti punktides 13.1; 13.3 – 13.7; 13.
3. – 13.12.) ning mis on esitatud tõendamaks, et just Rainar Jürisaar teostas programmis süüdistuses toodud manipulatsioone, on seatud kahtluse alla. 3.9 Tunnistajate K ja K ütlused seavad kahtluse alla süüdistuse etteheidetes toodud väited, et Rainar Jürisaar sai justkui ainuisikuliselt arveid teha, neid sulgeda, muuta ning teha reklamatsioone ja kauba mahakandmise akte. 3.10 A.S ennastõigustavad ütlused selle kohta, et Rainar Jürisaar olevat mingite arvete või mahakandmisaktide puhul käskinud neid muuta-kinnitada, on ennastõigustavad ning antud ilmselgelt vastutuse vältimiseks. Lisaks väitis tunnistaja E.H, et müügisekretäril (A.S) olid administraatori õigused. Asjatundja Peep P väitis, et administraatori õigustega inimene saab programmis kõike teha. Seega on võimalik, et müügisekretär A.S, kes asus pärast Rainar Jürisaar töölt lahkumist M.R ettepanekul osakonna juhatajaks (R.K ütlus) või tunnistaja M.R, kellel olid samuti administraatori õigused, tegid ise programmis toiminguid, mida heidetakse süüdistuses ette Rainar Jürisaar. Nii tunnistaja A.S kui tunnistaja M.R esines Rainar Jürisaar süüstamiseks motiiv.A.S lasus müügisekretäri tööülesannetest tulenevalt kohustus tagada müügiarvete ja mahakandmisaktide korrektsus. Seega pidi ta asuma menetluses ütlusi andes kaitsepositsioonile, et ennast vastutusest säästa. Samuti soovis ta Teraskompanjon OÜ-s oma töökohta säilitada. M.R oli aga T OÜjuhatuse liige, kes samuti oli juhatuse liikmena töökorralduse eest vastutav ning soovis ilmselgelt sellel kohal jätkata. Seega ei saa kummagi nimetatud tunnistaja puhul väita, et nad oleksid kannatanust sõltumatud ning erapooletud, mistõttu on nende ütluste tõenduslik kaal ilmselgelt küsitav. 3.11 Tunnistaja T ütlused tõendavad T OÜ-s valitsenud korralagedust ning koos teiste tunnistajate ütlustega kinnitavad, et peale Rainar Jürisaar võisid tema parooli kasutada ka teised müügiosakonna inimesed ja ka administraatoriõigustega töötajad ning ka juhatuse liikmed. Juhul, kui omastamine üldse aset leidis, siis võis selle toime panna ükskõik kes müügiosakonnast või keegi müügiosakonnast koostöös mõne teise juhatuse liikmega. 3.12 AS Elme vastuse kohta (otsuse p 24.) tuleb märkida, et AS Elme arvetel puuduvad allkirjad ning miski ei kinnita, et tegemist on õigete, mitte muudetud arvetega. Asjas pole AS Elme esindajaid üle kuulatud. Üldiselt teadaolevalt saab vastava programmi abil muuta pdf-faile word-failideks ning muuta ka failide sisu. Seega on tegemist arvetega, mille õigsuses ei saa kindel olla. 3.13 Kohtuotsuses pole kõik kaitsja vastuväited tõenditele kajastamist leidnud või on neid hinnatud ebaobjektiivselt. Kohus on jätnud kõrvale ja analüüsimata enamuse kaitsja esitatud õigustavatest väidetest ja tõenditest. Kokkuvõtvalt saab süüdistaja tõendite kohta öelda, et ükski tõend ei hinnatuna eraldi ega kogumis teiste tõenditega ei tõenda seda, et T OÜ-st oleks omastatud vara. Seega on tegemist ainult kahtlusega ning süüdistatava süü pole tõendatud. Kaitsja toob ära enda vastuväited süüdistusaktis märgitud tõenditele. 5 3.14 Kohus jätnud kohaldamata

§ 7

lg 3, mille kohaselt tuleb kahtlused süüdistava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesolevas asjas on ilmselgelt tegemist olukorraga, kus puudavad tõendid kuriteo toimepanemise kohta ning kohus on asunud tõendite puudumisest tulenevat tühimikku täitma oma siseveendusmusega. Samas jääb arusaamatuks, mille põhjal kohtul sai selline siseveendumus tekkida. Asjas pole mitte ühtegi tõendit, ka kaudset mitte, mis võiks sellise veendumuse tekitada. Seega oleks maakohus pidanud Rainar Jürisaare ka lähtudes in dubio pro reo põhimõttest õigeks mõistma 3.15 Tsiviilhagi on tõendamata ning ei vasta hagile esitatud nõuetele (TsMS § 363 lg 1 rikkumine). Sõltumata sellest, et kohus leidis, et on piisavalt tõendeid Rainar Jürisaare süüdimõistmiseks, oleks pidanud ta jätma hagi läbi vaatamata (

§ 310lg 1 rikkumine).

Kohus oleks pidanud hagi sõltumata Rainar Jürisaare süüdimõistmisest rahuldamata jätma, kuna see ei vasta TsMS § 363 lg 1 nõuetele. Kuigi kaitsja juhtis juba kaitseaktis tsiviilhagi puudustele tähelepanu, ei kõrvaldatud puudusi ka eelmenetluses. Hagis pole välja toodud ühtegi konkreetset omastamise episoodi ega seda tõendavat tõendit – teisisõnu on hagis toodud asjaolud niivõrd üldsõnalised, et neid pole võimalik hagi esemega (nõudega) seostada. Hagis on märgitud, et Rainar Jürisaar on tõenäoliselt võltsinud raamatupidamise ja laoarvestuse andmeid ning esitanud alusetuid raamatupidamisdokumente, et omastada T OÜlaost kaupa. Väljendi „tõenäoline“ kasutamine näitab selgelt, et hagi on nagu ka süüdistus ehitatud üles tõenäosusele (kahtlusele), mitte tõenditele, rääkimata tõsikindlatest tõenditest. Tõenäosusele tuginedes ei saa isegi kriminaalmenetluses hagi rahuldada. Kriminaalmenetluse erisuste alla ei kuulu põhjendamatu ja mittenõuetekohase hagi rahuldamine. Vastupidi, selline hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Lähtuvalt esitatud taotlusest Rainar Jürisaar õigeks mõista, tuleb hagi jätta rahuldamata. PROKURÖRI SEISUKOHT:

1. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
2. detsembri 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-3872 muutmata. 4.1 Prokurör leiab, et maakohus on apelleeritud episoodides arvesse võtnud kõik asjassepuutuvad tõendid, uurinud neid põhjalikult ja igakülgselt, kujundanud välja oma seisukoha ja teinud ka vastavad järeldused. Kohtuotsus apellandi poolt etteheidetavas osas on selge, ammendav ja vastuoludeta ning kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Selles tingitult leian, et kohtuotsus apellandi poolt viidatud osas on seaduslik ja selle tühistamine ei ole põhjendatud. 4.2 Mis puudutab süüdistuse täpsust, siis Riigikohtu praktika kohaselt peab tuleb süüdistuses asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt peab süüdistus olema faktilistes asjaoludes nii täpne kui võimalik ja nende pinnalt peab olema võimalik teha järeldusi tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Hinnates KarS § 201 koosseisu ja süüdistuses esitatud asjaolusid, siis me näeme, et süüdistus vastab kõikidele ettenähtud nõuetele. Kohus on otsuses tuvastanud, et värvide näol oli tegemist Rainar Jürisaare valduses oleva võõra vallasasjaga, mille ta pööras ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. Vastab tõele, et menetlus ei tuvastanud üksikasjalikult seda, kuidas iga episoodi puhul konkreetselt värvi laost välja toimetati ja kestvalt enda kasuks pöörati, aga see asjaolu ei saa ka omada määravat tähtsust omastamise koosseisu subsumeerimisel. On tavapärane praktika, et kui teise isiku valdusesse usaldatud vara on enda või kolmanda isiku kasuks pööratud, s.t vara on kadunud, siis ei pruugigi selguda, et kuidas täpselt toimus vara enda kasuks 6 pööramine. Piisab kui on tuvastatud, et antud vara on kadunud kellegi konkreetse isiku tegevuse tagajärjel, kelle valduses see oli antud ja kes on selle pööranud enda või kolmanda isiku kasuks. Vastasel korral oleks omastamise koosseisu rakendamine äärmiselt problemaatiline paljudel omastamisjuhtumitel, sest tihtipeale saab enda kasuks pööramise täpseid tegevusi teada ainult omastaja ise. Kui omastaja ise selles osas selgitusi ei jaga, siis üldjuhul polegi võimalik kõiki konkreetseid tegevusi üksikasjalikult välja tuua. Ka antud juhul Rainar Jürisaar oma tegu ei tunnistanud ja keeldus ütluste andmisest. 4.3 Asjas on selgelt tuvastatud inventuuride kaudu, et muudetud arvete ja reklamatsioonide alusel maha kantud värvide koguseid laos ei olnud. Rainar Jürisaare ametijuhendist tulenevalt vastutas tema värvide müügiosakonna töö eest ja temal oli pädevus ka värve laost välja toimetada. Seega olid need värvid ka tema valduses. Lõpuks on ka tuvastatud selgelt ka see, et Rainar Jürisaar on astunud üheselt mõistetavaid samme (võltsinud arveid, andnud korraldusi reklamatsioonideks) selleks, et luua omastamiseks eeldused ja õiguslik alus värvide väljatoimetamiseks. Menetlus ei tuvastanud, et keegi teine oleks olnud seotud konkreetsete tegevustega. Samuti on kohus veenvalt põhistanud, et Rainar Jürisaar on saanud omastamisega kokkulangeval perioodil oma isiklikule kontole sularaha sissemakseid summas, mis vastab üldjoontes omastatud värvide väärtusele ja omastamisepisoodide toimepanemise intervallile. See viitab selgelt ka kriminaaltulu saamisele. 4.4 Kaitsja tugineb kriminaalmenetluse käigus läbivalt asjaolule, et kahe võltsimise daatumi puhul oli Rainar Jürisaar puhkusel ja need kaks näidet seavad väga selgelt kahtluse alla süüdistuse väited, et R. Jürisaar moonutas programmi sisenedes tegelikke andmeid, et kaupa omastada. Jääb arusaamatuks, et kuidas kaitsja poolt viidatud kuupäevad (12.09.13 ja 18.09.13) lükkavad ümber selle etteheite, et arveid on hiljem muudetud selleks, et värve omastada. Nende kuupäevadega arveid on süüdistuse kohaselt muudetud 23.09.13 Rainar Jürisaare initsiaalidega, s.o kohe esimesel päeval, kui ta naases puhkuselt tööle. Seda, kes koostas kuupäevadega 12.09 ja 18.09 arved, ei ole võimalik tuvastada (vt P ütlusi), küll aga seda, et kes neid on 23.09.13 muutnud. Seega ei näita see kaitsja poolt viidatud asjaolu küll kuidagi seda, et keegi teine on loginud Rainar Jürisaare initsiaalidega sisse ja muutnud 23.09.2013 neid arveid. Etteheide süüdistuse kohaselt ei seisne mitte algsete arvete loomises, vaid, et neid algseid arveid on hiljem muudetud ja vaidlus toimub selle üle, et kes neid muutis. Teised müügiosakonna müügijuhid on väitnud, et vajadusel sai ka kolleegi puudumisel tema kliendile arve tehtud aga nende alusetut muutmist pole küll keegi kinnitanud. 4.5 Asjatundja P.P ütlused ei lükka seda samuti ümber sellisel moel, nagu kaitsja püüab paljudes kohtades näidata. Kui vaadata P ütlusi, siis ta ütlused on üldised ja umbmäärased, s.o stiilis „ võib nii , võib naa“. See on ka arusaadav, sest asjatundja ei ole vahetult tajunud tõendamiseseme asjaolusid ja tal ongi võimalik anda eriteadmistel tuginevaid üldisi selgitusi. Selles arve koostamise kuupäeva ja registreerimise kuupäeva kontekstis on P, aga selgelt andnud nii kaitsja kui prokuröri küsimustele vastuseid, et arve kuupäev ja arve Hansaraama programmis registreerimise ja viimase kande kuupäev ei pruugi kokkulangeda. Kui arve luuakse programmis ja kinnitatakse samal päeval, siis need langevad kokku aga juhul kui arve luuakse varem, ja kinnitatakse hiljem, siis me tegelikult ei näe seda konkreetset kuupäeva, millal arve tegelikkuses loodud on. Seega ei saa me ka täna tõsikindlalt väita, et 12.09 ja 18.09.2013 arved on just nendel kuupäevadel loodud, kuigi see kuupäev on arvetel kirjas. Küll saame aga väita, et neid arveid on kinnitatud (seega ei ole välistatud, et tegelikult ka loodud) 23.09.2013, mil Rainar Jürisaar oli esimest päeva tööl tagasi. 7 4.6 Kogu selle kaitse vastavasisulise versiooni peale tõusetub, küsimus, et miks üldse peaks keegi teine Rainar Jürisaare nimel selliseid muudatusi tegema. Mis oleks selleks motivatsiooniks kellelgi? Jääb mõistetamatuks, et kust kaitsja sellistele järeldustele on jõudnud. Ükski tõend ei kinnita seda väidet nimetatud tunnistajate osas. Tegemist on puhtalt subjektiivsete oletusliku laadi väidetega, mis on paljasõnalised, oletuslikku laadi ja pigem käsitletavad kaitsepositsiooni soovmõtlemisena. Olgu siinjuures märgitu, et AS T aktsionärid olid suures osas perekond R, mistõttu kuulus see äriühing ka M.R vara hulka. Mis puudutab daatumit 28.02.12, siis süüdistuse kohaselt on sellel kuupäeval on küll koostatud mahakandmise akt, kuid A.S ütlustest nähtuvalt tegi neid tegi üldjuhul tema. Seega Jürisaare vahetu osavõtt selle koostamise juures ei omanud ka määravat tähtsust. Tähtsust omas mahakandmise akti aluseks olevate reklamatsioonide arved-saatelehed ja nendel vormistamise aeg, mis konkreetsel juhul ei kattunud kuupäevaga 28.02.
3. Seega ka see asjaolu ei tõenda seda, et Jürisaare nimel oleks keegi koostanud alusetuid dokumente. 4.7 Kaitsja kasutab oma apellatsioonis väga sageli kontekstist väljarebitud üksikuid tõendikilde ja fraase, sobitab need enda kaitseversiooniga ja siis jõuab nende pinnalt kohtuga vastupidisele järelduse. Prokurör on just vastupidiselt öelnud, et Rainar Jürisaarele omastamise etteheitmiseks on kogutud piisavalt tõendeid, et seda tegu temale inkrimineerida, vaatamata sellel, et pole õnnestunud koguda täpselt üksikasjalikult seda teavet, kuidas toimus värvide laost väljatoimetamine. Kohus oma otsuses ei pidanud silmas, et kõiki, kes värve välja toimetasid on põhjust kahtlustada, vaid seda, et kas Rainar Jürisaarel üldse oli võimalus ka füüsiliselt ise laost värve väljatoimetada. Loomulikult värvide väljatoimetamine iseseisvas mõttes ei ole keelatud aga süüdistuse kontekstis tuleb ka seda asjaolu analüüsida. Kaitsja aga jätab tähelepanuta kogu konteksti mida P on öelnud. Ta on öelnud eelnevalt, et neid kuupäevi muuta ilmselt oskavad üksikud spetsialistid. Kaitsja ei pööra siin tähelepanu, et P ei oska selgitada, kas sellisel juhul jääb ka jälg maha. P ei tea ega saa anda ütlusi, et kuidas see oli korraldatud AS T-s. Selle kohta on vahetutelt tunnistajatelt kogutud ütlused, et kellegi poolt koostatud ja müügisekretäri pool kinnitatud arvete muutmine oli võimalik üksnes raamatupidaja H poolt, kes omas administraatori ülesandeid. Prokurör ei ole vastuväiteid esitanud lähetuse kohta põhjusel, et nimetatud daatum ei seondu süüdistusega. See tähendab, et see jääb süüdistusperioodist välja. Kõik müügiosakonna töötajaid kuulati üle ja kõik oma ütlustes selgelt ka välistasid selle, et nad oleks muutnud Rainar Jürisaare arveid. Seega on kaitsja oma argumendiga loonud eksitava seisukoha justkui kõigil müügiosakonna töötajatel oleks olnud võimalus arveid muuta ja logida raamatupidamise programmi. K on ise ju selle selgelt välistanud. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT:
4. Kannatanu esindaja palub jätta süüdistatava kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
5. detsembri 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-3872 muutmata. 5.1 Raamatupidamise süsteemis oleks keegi võinud logida sisse Jürisaare paroolidega ainult juhul, kui ta ise oleks oma paroolid kellegi kätte loovutanud. Vajadust selleks ei olnud, sest igaühele, kellel oli vaja arveid kirjutada, oli loodud oma kasutajatunnus ning sisse sai igaüks oma enda isikliku paroolida. Isegi „admin“ -õigustega ei oleks võinud salaja Jürisaarena keegi sisse logida, sest siis oleks pidanud muutma parooli ja pärast oleks Jürisaar sellest aru saanud, kuna ta ei oleks enam oma vana parooliga sisse saanud. 8 5.2 Teraskompanjonis oli alates suvest 2013 auditeeritud Iso9001 juhtimissüsteem, mille reeglite järgi reklamatsioonid ja laost mahakandmised oleksid pidanud toodama juhatuse koosolekul käsitlemiseks. Jürisaar oli ise juhatuse liige, kelle pädevuses oli just värvimüügi osakonna juhtimine. Kuigi juhtimissüsteemi esimene audit oli suvel, oli kogu organisatsioon tegelenud käsiraamatu kirjutamisega terve aasta esimese poole. Ja reklamatsioonide käsitlemine ja laomahakandmised olid juba enne juhtimissüsteemi juhatuse pädevuses. SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT:
6. Süüdistatav Rainar Jürisaar toetab kaitsja apellatsiooni ja palub ennast õigeks mõista. 6.1 Maakohus ei süvenenud otsuses reklamatsiooni mõistesse. Kirjutas vaid otsuses, et reklamatsioonide esitamise korda juurutati alles, mis tähendab, et maakohus sai aru, et reklamatsioonide koostamise korda T OÜ-s ei olnud. Seega ei saanud tema seda korda kuidagi rikkuda. Reklamatsioonide koostamisel lähtuti lihtsalt tervest mõistusest ja nende sisu osas puudusid standardid. Reklamatsiooni esitamise põhjuseks ei pidanud tingimata olema see, et värv on purgis halvaks läinud. Pärast värvi värvitavale pinnale kandmist tekivad pinnale defektid ja seda loetakse ka reklamatsiooni aluseks. Sellisel juhul ei ole kuidagi võimalik nii öelda hapuks läinud värv vahetada uue vastu vaid tuleb asendada uue värviga. Selleks, et tekkinud defekte kõrvalda on vaja eemalda defektne värv, kas käsitsi või abrasiivpuhastusega värvitud pinnalt. See on seotud kuludega – värvi eemaldamise kulunud tööaeg, elekter, leppetrahvid hilinemise eest. Kõik see tuli korvata. Reklamatsioon vormistatakse üks kord ja kui sama projekti teostamise käigus tekkisid jälle defektid, siis selle kohta koostati mittevastavusaktid ja korvati kahjud nende alusel. Kõik need dokumendid on olemas toimikus kuid kui inimene (sh prokurör ja kohus) ei valda seda ala, siis on keeruline ka sellest aru saada ja neid kokku viia. 6.2 Kuidas saavad inimesed kes ei olnud reklamatsioonidega seotud (tunnistaja M.Rvõi kes iganes) väita, et need ei ole korrektselt vormistatud kui firmas polnud kehtestatud mingisugust reklamatsioonide käsitlemise korda? Miks ei lubatud palgatud audiitoril (tunnistaja T) suhelda kliendiga kellele korvati reklamatsiooni kulud värvide näol? Ja mis T OÜjuhatus keeldus ITekspertiisist, mille tegemist tunnistaja T auditeerijana nõudis. Ilmselgelt kardeti, et tõde tuleb välja ja nad ei saagi teda kohtusse kaevata. Tema praegune tööandja Nor-Maali OÜ on selle kliendiga suhelnud ja saanud kinnitust, et nemad on saanud värvide näol reklamatsiooni korve. See oli ka ajendiks, et teda palgati tööle Nor-Maali OÜ tegevjuhiks ja hiljem otsustati Teraskompanjoniga koostöö lõpetada, kuna usaldus kadus. Kui teda peeti T poolt vargaks, siis miks 2015 aasta aprillis oli kohtumisel Teraskompanjoni omanikega vaja vabandada minu ees tekitatud segaduse pärast? Samal ajal tehti T OÜ juhatuse poolt mulle ettepanek tulla müügimehi koolitama, mida ma ka tegin. Ja kas minu praegu tööandaja (endine Teraskompankon OÜ nõukogu liige tunnistaja M.T) kes mind 100% usaldab oleks usaldanud mulle juhtida ettevõtte mille käive ulatub 5-6 miljoni euroni aastas? T tunnistas kohtus, et ta uuris süüd tõendavate tõendite kohta, kuid kõik oli jutu tasemel. Mitte keegi ei teadnud ühtegi omastamise fakti ning selle kohta puudusid ja puuduvad praegugi tõendid. 6.3 Mis puudutab arveid, siis töötajatel, kellel oli olemas juurdepääs antud raamatupidamisprogrammile, oli võimalus ka teiste poolt koostatud arvete muutmiseks. Seda kinnitas ka asjas üle kuulatud ekspert, et tol ajal kasutuses olnud raamatupidamisprogramm võimaldas kõigil programmi sisse minna. Oli võimalik üksteise koostatud arveid muuta. Neid inimesi, kes said programmile ligi pääseda, oli ettevõttes
7. Kuidagi ei saa väita, et seda sai teha ainult üks inimene. Tema jaoks oli see isegi kahjulik, kuna peale põhipalga maksti ka 9 tulemustasu müügi puhaskasumilt, ehk siis mida suurem kasum, seda suurem tulemustasu. Milleks oli vaja riskida vargusega (omastamine), kui oli niigi võimalik väga hästi teenida. 6.4 Mis puudutab fototabelit, mida prokurör peab süüd tõendavaks tõendiks, siis sealt on selgelt näha, kuidas käis töö ja kuidas olles osakonna juht tõstsin värve autosse, et neid kliendile kätte toimetada. Selle kohta, et fotode tegemise kuupäeval käsin kliendile värve viimas, ning et tegin seda kinnitas kohtus tunnistaja Borodkin. See oli tavapärane töörutiin, et võtad värvid, viid need kliendile ja samal ajal suhtled kliendiga. Ühesõnaga teed oma müügitööd kliendiga näost näkku, mitte ei istu lihtsalt kontoris. Seda tegid ka müügijuhid (R. K ja Wiking K). Selline vahetu suhtlemine andis alati tulemust ja aitas luua häid kliendi suhteid ning läbi selle kasvatada ettevõtte käivet ja kasumit. Tänu sellisele müügitöö meetodile suutsin mina kasvatada ettevõtte käibe 2010 aasta 1,6 miljonilt eurolt 2013 aastaks 3 miljoni euroni. Aktiivne suhtlemine klientiga ja klientide pidev külastamine on kõige alus, sest konkurents on meie turul selles vallas väga tihe. 6.5 See on kius tema vastu ja on selles endiselt kindel. Seda kinnitab ka asjaolu kuidas praeguselt kolleegilt M.T ilt üritati väljapressida raha telefoni teel, et asi ei jõuaks kohtusse ja hagist loobutaks kui minu tööandja maksaks neile väikse valuraha. T andis kohtus sellel kohta ka tunnistuse. Siit on selgelt näha, et tõde neid ei huvita vaid huvitab ainult raha saamine. Loomulikult me ei nõustunud sellise väljapressimisega. Kriminaalasi algatati kättemaksuks, sest kui mind sunniti Teraskompanjonist lahkuma, võtsin endaga Nor-maali OÜ-sse kaasa enamuse T OÜ klientidest ja ka müügimehed. Tulemuseks oli see, et Terakompanjon pidi oma värvisosakonna üldse sulgema, mis tähendas katastroofilist käibelangust (seda tunnistas kohtus ka prokuröri tunnistaja M.R). See on selge motiiv minu süüdistamiseks. 6.6 Mis puudutab lattu paigaldatud veebikaamerat (sellest rääkisid istungil tunnistajad K, K ja Sildmaa), siis see paigaldati sinna 2012 minu korraldusel. Nagu teada töötab veebikaamera ainult siis, kui arvuti on sisse lülitatud. Kui arvuti on välja lülitatus, siis ta ka ei salvesta. Ehk siis, igaüks, kes pääses lattu, võis sealt väljatoimetada värve ja kõike muud kui arvuti oli välja lülitatud ja ei salvestanud. Kuidagi ei saa väita, et seda sai teha ainult tema. Lattu ligipääs oli kõigil töötajatel. Kes iganes muutis arveid, sai ka rahulikult värvid laost välja toimetada nii, et ei tekkinud lao ülejääki ja seda ei olnud arvuti ka salvestanud, sest oli välja lülitatud. 6.7 Mis puudutab laomahakandmisakte, siis on arusaamatu, kuidas on kohtule esitatud mahakandmisaktid, millel on selge viide, et kaup läinud arvega? Samuti on esitatud mahakandmis akt kus on viide, et kaubad on vahetuses. Need on näited toimikust – mahakandmine Nr 13004 – lao päevaraamatus on selge märge, et müüdud arvega nr
8. Järelikult on tehtud saatelehele juurde arve (lk 86 KDIII). Akt nr 130016 – tehtud viide päevaraamatus, et kontrollida lao sissetulekut
9. Järelikult olid kaubad vahetuses, üks kanti maha ja teine võeti arvele laosissetulekuga 130070 (lk87KDIII). Akt nr 130021 päevaraamatus taas tehtud viide arve 131791 saatelehe 3412 alusel. Saatelehe nr 3399 alusel tehtud arve 131786 (lk 88 KDIII). Kuidas selliste konkreetsete viidete korral saab süüdistada kauba omastamises? Keegi ei ole lihtsalt suutnud süveneda ega välja uurida, kuidas süsteem toimis. Uurija poolt on toimikusse võetud suvalised saatelehed, aru saamata nende sisust ning esitatud need kohtule ja nende alusel siis süüdistatakse omastamises. Kuna prokurör ei suutnud asjast aru saada ning ehitas süüdistuse üles kannatanu poolt väidetule, suutmata seda nii esitada, et selle õigust kontrollida. Ka kohtuotsuses pole välja toodud süsteemi toimimise põhimõtteid koos tõenditega, et oleks üldse võimalik kontrollida seda, kas kauba käitlemise ja dokumentide vormistamise reegleid on rikutud. 10 6.8 Mingit reklamatsioonide käsitlemise korda ei olnud juurutatud, sest miks muidu oli seda vaja veel 2014 aasata 20.02 juhatuse koosolekul arutada? Olemas screenshot koosoleku päevakorra punktidest. Kui keegi väidab, et oli mingi reklamatsioonide käsitlemise kord, siis miks ei ole selle kohta tõendeid esitatud? Selline dokument peab olema ilmtingimata ka kirjalikult vormistatud. Igal aastal teostati Teraskompanjonis majandusaasta auditeerimine audiitori poolt ja kui seal oleks olnud 2012 aastal suurtes kogustes põhjendamatuid laomahakandmisi, siis sellele kindlasti oleks audiitor ka viidanud ja kontrollinud ja nõudnud selgitusi. Seda aga ei ole - järelikult pidi olema kõik korras ja tavapärane. Juhatuse liikmed kinnitasid samuti oma allkirjadega majandusaasta aruandel, et kõik on korras. 6.9 Hansaraama programm võimaldas ka automaatset sisselogimist, mis tähendab seda, et arvuti käivitamisel sai programmi sisse logida ka ilma paroole teadmata, sest see avanes automaatselt, kuidas muidu seletada seda, et minu puhkuse ajal tehti minu initsiaalidega arveid kuigi kaugligipääs programmile puudus. Seda on kinnitanud kohtule asjatundja ja ka tunnistajad K ja K kinnitasid seda kohtus, et üksteist asendati puhkuse ajal. Puhkusegraafik on kohtule tõendina esitatud, selle esitasin ma ise uurijale ja see pandi uurimise ajal toimikusse. Ka prokurör ei vaielnud puhkusegraafiku õigsusele vastu. Kaitsja seisukoht prokuröri seisukohale
10. Kaitsja leiab, et prokuröri apellatsioonivastuses toodud seisukohad ei lükka ümber apellatsioonkaebuses toodud väiteid. Prokurör on moonutanud kaitsja ja ka maakohtu seisukohti – seega püüab ringkonnakohut eksitada. 7.1 Omastamiseks eelduse loomisest ei piisa, et tõendada omastamist. Isegi kui omastamiseks eelduse loomine just Rainar Jürisaare poolt oleks tõendatud, millega ma ei nõustu, siis pelgalt võimalus kuriteo toimepanemiseks ei tõenda kuriteo toimepanemist. 7.2 Prokurör märgib ka ise, et vastab tõele, et menetluses ei tuvastatud üksikasjalikult omastamist, kuid küsimus pole üksikasjalikus tuvastamises, vaid selles, et värvide omastamine süüdistatava poolt pole üldse tuvastatud. Süüdistaja on püstitanud vaid oma versiooni, mida kaitsja on positiivse tõendamise korras omapoolsete tõendite esitamisega ümber lükanud või vähemalt selgelt kahtluse alla seadnud. Tõsiseltvõetav ei saa olla etteheide, et omastaja ei andnud omastamise kohta ütlusi, sest kui isik on selgelt oma süüdioleku välistanud, siis pole tal ka võimalik selles osas ütlusi anda. 7.3 Inventuurimaterjal ja kõikvõimalik kannatanu produtseeritud materjal peaks iseenesest tõendama kauba puudujääki, kuid ei saa tõendada ühe konkreetse kannatanu poolt välja valitud isiku süüd. „Selgest“ tõendatusest ei saa rääkida, sest selge tõendatus kajastuks süüdistusaktis ja kohtuotsuses. Väide, et menetluses ei tuvastatud, et keegi teine oleks olnud seotud värvide omastamiseks arvete võltsimisega ja andnud korraldusi reklamatsioonideks, on väär ja paljasõnaline. Asjaolu, et kõik T OÜ müügiosakonna inimesed said arveid koostada ja muuta ning osalesid ka reklamatsioonide tegemisel, on ka kohtuotsusega tuvastamist leidnud. Ka see, et müügijuhid viisid kaupu laost välja, et neid klientidele kätte toimetada. Seega on isikute ring, kel oli kaupade üle valdus ning seega ka võimalus kaupade väljatoimetamiseks, oluliselt suurem. Ka laotöötajal oli selline võimalus. Maakohus on kaudsete, kahtluse alla seatud tõendite abil, süüdistatava süüdi mõistnud. Tõsikindlatest tõenditest pole võimalik üldse rääkida. 11 7.4 Prokurör pole suutnud tõendada Rainar Jürisaare poolt kriminaaltulu saamist. Tavapäraselt teostatakse kohtueelses menetluses ekspertiis, mille käigus antakse hinnang isiku sissetulekute ja väljaminekute kohta ning kui nende vahel on suur lõhe, siis hinnatakse see kriminaaltuluks. Kuid ekspertiisi läbiviimiseks peaks selgelt tuvastama kriminaaltulu allika. Antud juhul seda ei tuvastatud, seega jäi ka see ekspertiis teostamata. Kuna süüdistaja pole suutnud tõendada ühtegi omastamise episoodi, siis pole ta ka suutnud sularahasissemaksei olematute episoodidega kokku viia. 7.5 Väljavõte tunnistaja K ütlustest ja prokuröri tõstatatud küsimus ei tõenda Rainar Jürisaare süüd. Vastupidi, K ütlus kinnitab seda, et T OÜ töötajad asendasid üksteist, kui kolleeg viibis eemal. K ütlusi pole prokurör täies mahus analüüsinud ja välja toonud, kuna need ütlused toetavad kaitseversiooni. 7.6 Prokuröri käsitlus P poolt väidetu kohta kinnitab P väidet, et programmis oli võimalik kuupäevi kinnitatud arvetel tagantjärgi muuta. Kas muutmisest jääb jälg maha või mitte pole antud asjas isegi oluline, sest IT-ekspertiisi pole asjas läbi viidud. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
11. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega, prokuröri, kannatanu esindaja ja süüdistatava seisukohaga ning kaitsja repliigiga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 8.1 Süüdistatav Rainar Jürissaar ei ole küll esitanud sõnaselget taotlus võtta seisukohale lisatud screenshot koosoleku päevakorra punktidest toimiku materjalide juurde, kuid kolleegium käsitleb lisatud materjali taotlusena täiendava tõendi kogumiseks ning võtab selles osas seisukoha.

§ 297

lg 2 sätestab üheselt, et kohtumenetluse pool (süüdistatav) peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Süüdistatav ei ole oma esitatud seisukohas põhjendanud täiendava tõendi esitamise ja kogumise vajadust. Vastavalt

§ 2861

lg 2 p 3 võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tõendi esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Seega asub kolleegium seisukohale, et taotlus täiendavate tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldama

§ 297lg 2, 3, § 2861 lg 2 p 3 alusel.

9. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, et süüdistusakt ei vasta

§ 154

lg 3 p-des 2, 3 nõuetele ning kuna süüdistusaktis ei ole ära näidatud, mil viisil ja millal Rainar Jürisaar väidetavalt värvitooteid omastas, siis on tegemist süüdistatava kaitseõiguse olulise rikkumisega. Üldsõnalise süüdistuse tõttu ei ole Rainar Jürisaat võimalik süüdi mõista KarS § 201 järgi. Riigikohus on tõepoolest jaatanud kohtu õigust lugeda süüdistusakt

§ 154

nõuetele mittevastavaks olukorras, kus süüdistusaktis on kuriteo asjaolud märgitud, kuid nende kirjeldus ilmselgelt ei vasta isikule süüksarvatud kuriteo tunnustele (RKKKo 3-1-1-53-07, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei saa aga arutataval juhul asuda seisukohale, et prokuröri poolt kirjeldatud kuriteo asjaolud ei vasta ilmselgelt kuriteo kvalifikatsioonile. Kolleegiumi hinnangul on prokuratuur süüdistuse tekstis kajastanud piisava selguse ja täpsusega faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Samas on apellant jätnud tähelepanuta, et tema enda viidatud lahendis (kaitsjal ekslik viide 3-1-1-83-11, p 19, õige viide 3-1-1-83-10, p 19) on Riigikohus ka selgitanud, et süüdistus ei pea ega saagi sisaldada 12 asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (

§ 312p 1), mitte aga süüdistuses endas (RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 19).

Süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest (RKKKo 3-1-1-83-11, p 10). Antud asjas on süüdistuse põhjal ühemõtteliselt selge, millist tegevust ja miks prokuratuur omastamisena käsitab, mistõttu pole Rainar Jürisaar kaitseõigust rikutud. Seejuures on märgitud süüdistusaktis ka kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. 9.1 Tulenevalt

§ 62p-st 1 on üheks tõendamiseseme asjaoluks kuriteo toimepanemise aeg.

Samas ei kirjuta seadus ette, millise täpsusega tuleb teo toimepanemise aeg tuvastada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas väljendatud korduvalt seisukohta, mille kohaselt menetlusseaduse mõttest ei tulene, nagu saaks kuriteosündmust ajalises mõttes alati lugeda tuvastatuks üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega. Kas kuriteo toimepanemise aeg võib olla määratletud kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, see sõltub iga konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest (vt RKKKo nr 3-1-1-51-00; 3-1-1-146-05). Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast sõltub ka kuriteo toimepanemise koha osas selle määratlemise täpsus konkreetse kuriteo asjaoludest. Kolleegiumi hinnangul peab kuriteo toimepanemise koht ja aeg olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Kriminaalasja on need nõuded täidetud ning on ainetu kaitsja väide Rainar Jürisaare kaitseõiguse rikkumisest, mistõttu ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 mõttes.

9.2 Kaitsja on apellatsioonis viidanud

§ 339

lg 1 p 7 sätte rikkumisele, mistõttu kolleegium kontrollib, kas käesoleval juhul on tegemist

§ 339lg 1 p 7 rikkumisega.

Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-6314 toodud uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav

§ 339lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (

§ 3051

lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes.

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312

) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699-700). 9.3 Kaitsja apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

13 Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 9.4 Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Seetõttu ei käsitle kolleegium kaitsja apellatsioonis toodud asjassepuutumatuid seisukohti, nt miks läks prokuratuur n-ö kergema vastupanu teed, prokurör ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kontoväljavõttele jms seisukohad. Kuna antud seisukohad ei puuduta arutusel oleva kriminaalasja tõendamiseset ega tuvastatud asjaoludele antavat õiguslikku hinnangut, ei pea ringkonnakohus nende osas seisukohta kujundama. Selline käsitlus on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-44-13 tooduga. 10. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist temale inkrimineeritud kuriteos. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonis toodud järeldusega, et maakohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud

§ 61lg 2 sätestatut.

Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

§ 61

lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). 10.1 Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet ning maakohtu otsusest nähtub, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad (II kd, tl 206 pöördel-212 pöördel). Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 14 10.2 Kolleegium leiab, et apellatsioonis toodud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjalike tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid

§ 342

lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. 11. Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis tooduga, et maakohus on süüdistatava Rainar Jürisaare mõistnud süüdi üksnes oletuste põhjal ning süüdistatava süüditunnistamine KarS § 201 järgi on põhjendamatu. Maakohus on hinnanud Rainar Jürisaare süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi ning paljude muude otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtupraktika kohaselt ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et just süüdistatav Rainar Jürisaar oli isikuks, kes omastAS TAS- ile kuuluvad varad ehk värvitooted. 11.1 Kolleegium peab täiesti alusetuks ja otsituks kaitsja seisukohata, et maakohtu otsuses toodud põhjendused punktides 33 ja 34 viitavad üheselt sellele, et tõendid Rainar Jürisaare süüdimõistmiseks puuduvad. Maakohus on nendes alapunktides asunud kokkuvõtlikule seisukohale, kuid eelnevates alapunktites on maakohus üheselt analüüsinud esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis. Seejuures ei ole asjakohatu maakohtu viide otsuse punktis 11 Riigikohtu praktikale. 11.2 Maakohus ei ole asunud seisukohale, et süüdistatav Rainar Jürisaar võis kuriteo toimepanna, vaid maakohus luges tõendatuks, et süüdistatav Rainar Jürisaar on temale inkrimineeritud kuriteo toimepannud. Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatav Rainar Jürisaar pääses värvitoodetele ligi ja viis kaupa laost välja. Arusaamatuks jäävad kolleegiumile kaitsja väited, et maakohtu formuleering otsuses „asjas kogutus tõenditega kogumis“, väljendab kohus oma kahtlusi ja tõendite puudumist. Selliseid väited jäävad tagajärjetuks. Kolleegiumil tuleb korrata juba eelpool esitatud seisukohta, et maakohus on analüüsinud esitatud tõendeid ning hinnanud neid tõendeid kogumist ning ei ole teinud seda üldsõnaliselt. Viidatud on maakohtu poolt konkreetsetele tõenditele, millel kohtu järeldused põhinevad. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuses esitatuga ja ei pea vajalikus seda korrata. 11.3 Maakohus on tuginenud süüdistatava Rainar Jürisaare süüdimõistmisel otsesele tõendile, s.o tunnistajate A.S, R.K.P, M.R, J.K T, Wiking K, E.H jt ütlustele ja ka kaudsetele tõenditele, mis toetavad tunnistajate antud ütlusi. Apellant on jätnud tähelepanuta, et tõendi tähtsuse üle otsustamisel tuleb alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega. 11.4 Ebaõige on kaitsja väide, et maakohtu poolt on tähelepanuta jäetud kaitsja väited. Maakohtu otsuses on üheselt käsitletud kaitsja seisukohti ning esitatud versioone kui ka prokuröri seisukohti. Nii on maakohus andnud vastuse kaitseväitele, mille kohaselt oli kõigil ligipääs raamatupidamisprogrammile, mistõttu saanuks ükskõik kes müügiarveid süsteemis 15 muuta. Maakohus on lisaks analüüsinud ka asjatundja P.P ütlusi, tunnistaja R. K, E.H, A.B ütlusi, mistõttu kaitsja väide, et maakohus asjatundaja ja tunnistajate ütlusetega ei ole arvestanud, on ainetu. Maakohus on analüüsinud ka tunnistaja Juhani-Kullervo Ti ütlusi, mistõttu ka need ütlused ei ole jäänud maakohtu poolt tähelepanuta. Seejuures on sisutühi kaitsja väide, et tunnistajate R. K ja Wiking K ütlustes ei ole põhjust kahelda ning need ütlused on tõendina kasutatavad. Maakohus ongi nimetatud tunnistajate ütlusi kasutanud tõendina ning ei ole tunnistanud tunnistajate R. K ja Wiking K ütlusi ebausaldusväärseks ega ole neid jätnud tõendite kogumist välja. Maakohus on sedastanud, et tunnistaja R.K püüdis mõningaid esitatud küsimusi vältida ehk maakohus asus seisukohale, et tunnistaja ei avalda kõiki asjaolusid sündmuse kohta, mitte et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega. Maakohus on andnud vastuse ka kaitsja esitatud tõendile, s.o puhusegraafikule ning analüüsinud põhjalikult tõendis märgitut ning kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. 11.5 Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus on tõendite esitamise voorus asunud seisukohale, et prokuröri poolt esitatud päevaraamatu väljavõte on informatiivne. Kohtuistungi protokollist nähtub üheselt, et selline oli kaitsja enda seisukoht, mitte kohtu (II kd, tl 37). Seega ei saanud olla kaitsjale üllatuslik, et maakohus on viidanud sellel kui tõendile. Ka ei ole maakohus omistanud nimetatud tõendile olulist kaalu, vaid on analüüsinud esitatud tõendit seoses initsiaalidega RJ ja AS ning kõrvutanud nimetatud tõendit raamatupidamisprogrammi väljavõttega ja tunnistajate A.S ja J.K T kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustega. Kaitsja arvates ei saa AS Elme vastustele koos lisadega toetuda, kuna pole kindlust, kas tegemist on õigete, mitte muudetud arvetega. Kaitsja sellised väited põhinevad oletustel, kuid apellandi versioon (arvamus) ei ole kriminaalmenetluses tõendiks. Oma selliste väidete kinnitamiseks ei ole apellant konkreetseid tõendeid esitanud, siis ei saa üldise arvamusega, et programmi on võimalik muuta, lihtsalt märkida, et tegemist on arvega mille õigsuses ei saa kindel olla. 11.6 Võistlevuse põhimõte on sätestatud

§-s 14, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-11-67-06. Kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Asjaolu, et uurimisasutus või prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks esitada programmi logifaili või määrata ekspertiisi, ei ole käsitatav rikkumisena, kuivõrd sellist nõuet kriminaalmenetluse seadustikust obligatoorselt ei tulene. Lisaks on ekspertiisiakt vaid üks tõendi liik

§ 63lõikes 1 toodud tõendite loetelust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma

1. detsembri
2. a otsuses nr 3-1-1-120-12 jätkuvalt rõhutanud, et prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. 11.7 Kaitseaktist nähtub, et kaitsja taotles IT- ekspertiisi määramist või alternatiivselt ITasjatundja arvamuse esitamist või vajadusel küsitlemist. Maakohus jättis eelistungil nimetatud taotlused rahuldamata (II kd, tl 21-22).
3. aprillil 2019.a toimunud põhiistungil esitas kohus kaitsjale küsimuse, kas ta soovib asjatundjat istungile kutsuda. Kaitsja hetkel selleks vajadust ei näinud, kuid hiljem menetluse käigus kuulati üle asjatundjana P. P. Mingite ekspertiiside 16 tegemist kaitsja menetluse kestel enam ei taotlenud, et kinnitada enda kaitseversiooni ning hinnata süüdistusversiooni paikapidavust. Kolleegiumil tuleb märkida, et enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning sellist kaitsja esitatud argumenti peab kolleegium põhjendamatuks. Seejuures logifaili või ekspertiisi puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 11.8 Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus pole suutnud välja tuua seost väidetava omastamise episoodide ja sularahasissemaksete vahel. Maakohus on selles osas seisukoha võtnud ning andnud hinnangu ka tunnistaja M.M ütlustele (II kd, tl 212 pöördel). Seejuures on maakohus hinnanud antud ütluste usaldusväärsust ja ütluste elulist usutavust ning asunud seisukohale, et tunnistaja M.M ütlused ei ole usaldusväärsed.

§ 61

lg 2 eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Maakohus on kõrvutanud ütlusi ja analüüsinud neid koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud tunnistaja M.M ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. 11.9 Kaitsja versioon, et tunnistaja A.S ütlused on ennast õigustavad ja kantud soovist vastutuse vältimiseks ning tunnistaja M.R ütlused on antud soovist töökoha säilitamiseks ja omastamise võis toime panna ükskõik kes müügiosakonnast või keegi müügiosakonnast koostöös mõne teise juhatuse liikmega, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tulenevalt oma olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne (vt RKKKo nr 3-1-1-77-15). Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt antud lahendis märkinud, et oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kaitsjal tuleks arvestada ka seda, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-8-10, p 8). Maakohus on sellist esitatud kaitseversiooni analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et esitatud versioon on konkreetseid asjaolusid arvestades ebatõenäoline (II kd, tl 212). Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga ning ei ole ka eluliselt usutavad, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 11.10 Apellandi poolt on täiesti ebavajalik loetleda apellatsioonis prokuröri kohtule esitatud tõendeid ning esitada neile vastuväiteid. Kaitsja seisukoht, et kuriteo kaebus ei ole tõend, jääb tagajärjetuks, kuna maakohus ei olegi seda tõendina käsitlenud ning kaebusele lisatud tõenditele on maakohus hinnangu andnud. Samuti on maakohus andnud hinnangu otsuse 17 põhiosas müügiarvetele, AS T originaalarvetele, tellimustele ja võltsitud elektroonilistele müügiarvetele ja teistele maakohtule esitatud ja uuritud tõenditele. Samuti jäävad tagajärjetuks kaitsja seisukohad töölepingutele, ametijuhenditele ja AS T äriregistri väljavõttele, kuna maakohus ongi nende tõenditega lugenud tõendatuks süüdistatava ametikohal töötamise fakti ja tööülesannete sisu ning asjaolu, et süüdistatav kuulus juhatusse. Apellant jätab läbivalt tähelepanuta, et maakohus ei olegi lugenud vaatlusprotokolli koos fotodega tõendatuks prokuröri väidet, et just 28.02.2014 laadis süüdistatav värvid laost autosse, et need enda kasuks pöörata, vaid maakohus luges nende tõenditega tõendatuks, et süüdistataval värvimüügiosakonna juhina oli vaieldamatult võimalik pääseda värvitoodetele ligi ja kaupa ka laost välja viia. Täiesti asjakohatu on viidata apellandil tunnistajate ülekuulamise protokollidele, mis süüdistusaktis tõendite loetelus, kuivõrd kõik tunnistajad on vahetult kuulatud üle ristküsitluse vormis ning tunnistajate kohtuistungil saadud ütlusi on maakohus hinnanud ning andnud enda hinnangu neile. 12. Mõistetud karistust pole apellatsioonis vaidlustatud. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Apellatsioonis ei ole ka KarS § 73 sätete kohaldamise osas mingeid argumente esitatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka KarS § 73 sätte kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud. 13. Apellant on asunud seisukohale, et tsiviilhagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuid samas on apellant asunud ka seisukohale, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et apellandi apellatsioon tsiviilhagi osas on vastuoluline. Nii on apellant taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Samas on apellatsiooni sisus leidnud kaitsja üheaegselt, et tsiviilhagi tuleks jätta rahuldamata ja läbi vaatamata. Riigikohus on varem leidnud, et juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline, tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-5-08, p 13.1, 3-1-1-4810). Käesolevas kriminaalasjas saab kaitsja apellatsiooni motiividest ühemõtteliselt järeldada, et kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist ning seega tuleks apellandi taotluseks lugeda

§ 310kohaselt jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. 13.1 Kaitsja põhiargument on, et esitatud tsiviilhagi ei vasta Ts

MS § 363 lg 1 nõuetele.

§ 1541lg 1 p 1-5 näeb ette alates 15.02.2019 tsiviilhagile esitatavad nõuded.

Kannatanu AS T esindaja on esitanud hagiavalduse 25.08.2016 aastal, s.o ajal mil kriminaalmenetluse seadustik ei sätestanud kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Kolleegium nõustub apellandiga, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363 -, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse erisustega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt märkinud, et ehkki üldjuhul peab kriminaalmenetluses esitatav tsiviilhagi vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, on sellest reeglist võimalikud erandid. 13.2 TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese (p 1), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus (p 2) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi peab 18 sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. See nõue on täidetud, kuna hagiavaldusest nähtub selgelt väljendatud nõue, s.o 36068,05 euro väljamõistmine Rainar Jürisaarelt T AS-i kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega

§ 62mõttes).

Samuti ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata süüdistusaktis nimetatud tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka, ehkki ei ole välistatud, et kannatanu esitab selliste asjaolude kohta täiendavaid, süüdistusaktis nimetamata tõendeid (vt RKKKo 3-1-1-79-09, p 15). T AS tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad süüdistuse alusfaktidega, mistõttu ei pea tsiviilhagi sisaldama tõendeid nende asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Antud juhul ei ole kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid. 13.3 Kolleegium leiab, et esitatud tsiviilhagis ei ole selliseid olulisi puudusi, mis takistanuks maakohtul tsiviilhagi läbi vaadata. Süüdistatavale Rainar Jürisaarele oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid. Kannatanule T AS kuriteoga tekitatud kahju suurus oli märgitud süüdistusaktis p III (I kd, tl 2), kus märgitud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning tekitatud kahjuks ja tsiviilhagi summaks oli märgitud 36068,05 eurot.

§ 226lg 3 kohaselt edastatakse süüdistusakt süüdistatavale ja kaitsjale.

Seega informeeriti süüdistatavat ja tema kaitsjat kannatanu tsiviilhagist juba hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Kriminaalasjas on üheselt arusaadavad need asjaolud, millele Teraskompanjoni AS tsiviilhagi oli rajatud.

§ 224

lg 1 ja § 2241 sätetest tulenevalt on süüdistataval tagatud võimalus tutvuda kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsja kaudu kriminaaltoimiku materjalidega, st ka T AS poolt oma nõude kinnituseks esitatud tõenditega. Seetõttu oli süüdistataval ja tema kaitsjal juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel võimalus hinnata kannatanu esitatud tsiviilhagi põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Antud juhul on tegemist ka õiguslikult lihtsa nõudega, kuivõrd tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud on hõlmatud Rainar Jürisaarele esitatud süüdistuse alusfaktidest. 13.4 Mingeid muid argumente kaitsja kannatanu esitatud tsiviilhagi osas ei ole esitanud. Kolleegium asub seisukohale, et kuna Rainar Jürisaare süü on leidnud tõendamist temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 201 lg 2 p 2 (kehtivas redaktsioonis KarS § 201 lg 1) järgi, siis on põhjendatud ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Maakohus on põhjendatult kannatanu kasuks välja mõistnud tema poolt esitatud tsiviilhagi ja viidanud ka tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikule alusele (II kd, tl 213). 14.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Rainar Jürisaare suhtes muutmata ning lepingulise kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 15. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 20.

detsembri 2019.a otsuse Rainar Jürisaare suhtes muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. 19 /allkirjastatud digitaalselt/ 20