KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Harju Maakohus Ants Mailend 30.

) § 83 lg 1 alusel tema pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku poolt 02.03.2020 vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlusaluse otsusega otsustasid võlausaldajad mitte alustada OÜ S osaluse müüki enampakkumisel ja mitte määrata osaluse alghinda (digitoimiku [dtl] lk 27]. Hageja väitel oli otsus ebaseaduslik ja suunatud pankrotimenetluse venitamisele ja tema survestamisele. Hageja täiendas oma seisukohti 27.03.2020. Hageja väitel puudus üldkoosolekul õiguslik alus vaidlustatud otsustuse vastuvõtmiseks. 2. Kohus võttis asja menetlusse 19.03.2020 määrusega ja arutas asja 25.03.2020 kohtuistungil. Kohus selgitas, et asjakohane materiaalõigusnorm on eelkõige

§ 137(dtl 48).

3. Kostjat esindab käesoleva asja menetluses vandeadvokaat Anet Jaks, kellele kostja üldkoosolek andis

§ 83lg 5 alusel volituse 25.03.2020 (dtl 54).

Kostja vaidles hagile 26.03.2020 vastu leides, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kostja arvates

§ 137

antud juhul ei kohaldu ja otsus on kehtiv tulenevalt

§ 77p 5 ja § 125 lg 3.

Kostja väitel varjab võlgnik vara ja seetõttu pole OÜ S osalust võimalik müüa.

1. Kostja taotles tema menetluskulude tagamist. Kohus jättis taotluse 25.03.2020 rahuldamata (dtl 50). Põhjendused
2. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. 6.

§ 83

lg 1 kohaselt võib võlgnik nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele. Käesolevas asjas on erandlikult hagejaks ja kostjaks sama isik – O T (pankrotis). Kostja esindaja volitused on vormistatud

§ 83

lg 5 kohaselt üldkoosoleku 25.03.2020 (dtl 54) otsusega ja nende kehtivusele pole hageja vastuväiteid esitanud. 7. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus on vastuolus

§ 137lg-ga 1.

Selle sätte alusel saab üldkoosolek teha pankrotihaldurile ettekirjutuse vara müügiks enampakkumiseta, kuid ei anna õigust takistada halduril pankrotivara müüki. 8. Kostja on alusetult tuginenud vaidlusaluse otsuse kehtivuse põhjendamiseks

§-le 77 p 5, mille kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Viidatud sätte tekstist nähtuvalt saab võlausaldajate üldkoosolek otsustada pankrotivara müügiga seonduvaid küsimusi ainult siis, kui see on täiendavalt ette nähtud ka mõnes muus seadusesättes.

§ 77p 5 ise sellist otsustusõigust (üldkoosoleku otsustuspädevuse alust) ei sisalda.

Pankrotivara müügiga seonduvalt saab võlausaldajate üldkoosolek teha üksnes järgnevaid otsuseid:

§ 134lg 1),

136 lg 2 koosmõjus

§ 77lg 7),

§ 137lg 1).

Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekule pädevust andev norm puudub. Pankrotiseaduses puudub säte, mis võimaldaks võlausaldajate üldkoosolekul otsustada selle üle kas, mida ja millal müüa. Võlausaldajate üldkoosolek ei saa pankrotivara enampakkumisel müüki lihtsalt edasi lükata, peatada ega keelata. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu (

§ 2). Vaidlusalune otsus takistab selle eesmärgi saavutamist.

Pankrotivara müügi järjekorra määrab

135 lg 3 tulenevalt pankrotihaldur. 9. Asjakohatu on ka kostja tuginemine

§ 125lg-le 3.

Vaidlusaluse otsusega ei ole lahendatud nõusoleku andmist pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu tegemiseks. Protokollist nähtuvalt soovis haldur alustada OÜ S osa enampakkumisega (dtl 27). Eelnimetatud säte reguleerib halduri õigusi tehingute tegemisel ega anna võlausaldajatele õigust haldurile ettekirjutuste tegemiseks.

1. Kostja väide selle kohta, et võlgnik varjab OÜ S kassas olevat raha, ei õigusta võlausaldajate sekkumist nimetatud äriühingu osa kui pankrotivara võõrandamisprotsessi. Kassas hoitava raha võimalik omastamine on äriühingut - mitte O Te pankrotivara - puudutav küsimus, millega äriühing saab ja äriühingu juhtkond peab tegelema sõltumata sellest, kes on tema osanik. Võlgnik on juba 30.08.2019 selgitanud äriühingu kassa asjaolusid (hageja 27.03.2020 avalduse lisa 2). Jättes kõrvale eespool selgitatud õigusliku probleemi vaidlusaluse otsuse osas, pole kohtule mõistetav, miks ei ole kassa küsimuse lahendamisega saadud seni tegeleda ning millise konkreetse tegevusplaani teostamiseks on võlausaldajad otsustanud pankrotihalduri kohustuste täitmisesse sekkuda. Kohus märgib samas, et pädevuse puudumise tõttu on vaidlusalune üldkoosoleku otsus õigusvastane sõltumata selle otsuse vastuvõtmise kaalutlustest.
2. Ka kostja muud etteheited võlgniku tegevuse kohta (26.03.2020 vastuse p 7 ja 8, dtl 59) ei mõjuta vaidlusaluse üldkoosoleku õigusvastasust, mistõttu kohus neid põhjalikumalt ei käsitle.
3. Eelnimetatud põhjustel tuleb hagi rahuldada.
4. Kumbki pool on nõudnud menetluskulu väljamõistmist teiselt poolelt. Menetluskulude jaotamise osas ei saa käesoleval juhul õiguslikult lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulu hüvitamine pole käesoleval juhul õiguslikult võimalik, sest hageja ja kostja on käesolevas menetluses erandlikult üks ja sama isik. Isikult ei saa mõista raha tema enda kasuks välja. Nii hageja kui ka kostja menetluskulud on kandnud O T (pankrotis) ja need jäävad seega tema kanda. Menetluskulude väljamõistmist vaidlusaluse otsuse vastu võtnud ja tsiviilasjas pankrotipesale esindaja valinud võlausaldajatelt – kes käesoleva vaidluse on põhjustanud ja kes sisuliselt (kuigi mitte formaalselt) kostjana käesoleva asjas on tegutsenud – pole menetluskulude hüvitamist nõutud. Seega jääb hageja taotlus menetluskulu hüvitamiseks rahuldamata. Võlgnikul võib olla võimalik nõuda võlausaldajatelt õigusvastase otsusega põhjustatud kahju hüvitamist.
5. Hageja taotlus määrata otsuse täitmine kindlaks nii, et kostja peab menetluskulu tasuma hageja lepingulise esindaja pangakontole, ei lahenda eelmises punktis nimetatud probleemi. Lisaks on see taotlus vastuolus seadusega. Kui kohtul oleks võimalik mõista hagejale välja menetluskulude hüvitis, oleks tegemist pankrotivaraga, mille käsutamisõigus on seadusest tulenevalt pankrotihalduril (

§ 36lg 1).

15. Kostja taotlus menetluskulu hüvitamiseks jääb rahuldamata, kuna otsus tehakse tema kahjuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik