Obsah (5)
§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78Kriminaalasi nr 1-20-4682 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02. juuli 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi Viljar Pekka sü
§ 424
lg 2 järgi kiirmenetluses Süüdistatav Viljar Pekka, IK 38504056539; sünniaeg:
- aprill
- a; kodakondsus: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Viljar Pekka
§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista kümme
(10)kuud vangistust.
§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud kümne
(10)kuu pikkusest vangistusest tuleb Viljar Pekkal koheselt ära kanda seitse
(7)päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust alates Viljar Pekka kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
- juulist
- a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Viljar Pekka suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o üheksa
(9)kuud kakskümmend kolm
(23)päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Viljar Pekka ei pane kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
§ 75lg 1 alusel on Viljar Pekka käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
§ 75lg 4 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe
(1)kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida end sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 731 9100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
§ 78
p 1 alusel hakata Viljar Pekka katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Viljar Pekka katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Viljar Pekkalt sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa
(438)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaks
(32)eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Viljar Pekkal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt kolmkümmend üheksa
(39)eurot 20 senti. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700028295. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Viljar Pekkat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja XX.XX.XXXX otsusega nr XXX karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille eest mõistetud karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti
- juulil
- a kella 11.53 paiku XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Bora reg-nr XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/l kohta. Viljar Pekka rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks rikkus Viljar Pekka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega pani Viljar Pekka toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o
§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Viljar Pekkale karistuseks 10 kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest tuleb koheselt ära kanda 7 päeva vangistust, mille hulka arvata
§ 68alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (01.–02.
juuli 2020. a). Seega peab Viljar Pekka reaalselt ära kandma veel 5 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 9 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Viljar Pekka ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi.
§ 75
lg 1 alusel on Viljar Pekka käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
§ 75
lg 4 alusel kohustada Viljar Pekkat 1 kuu jooksul vangistuse kandmiselt vabanemisest alates registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 32,40 eurot. Viljar Pekka avaldas, et tema sissetulekuteks on pension XXX eurot, juhutööd on ajutised ja sissetulekud on XXX. Tema ülalpidamisel on XXX. Laene ja liisinguid ei ole. Säästud puuduvad. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Viljar Pekka menetluskulude (470,40 eurot) tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, st et Viljar Pekka tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades (12 x 39,20 = 470,40). Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Viljar Pekka tuleb süüdi tunnistada
§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Viljar Pekka menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)