Obsah (4)

§ 871§ 75§ 141§ 3314

Kriminaalasi nr 1-17-8867 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8867 Kohtukoosseis Kohtunik Marek Vahing Kohtuistu

§ 871lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

3.

§ 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Heldur Tohvi järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Heldur Tohvile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates. 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased isikud). 4) Mitte suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. Määrus Heldur Tohvi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 29.11.
2. a otsusega mõisteti Heldur Tohv süüdi

§ 141lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Kohtuotsus jõustus 20.06.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.07.
2. a ja lõppeb 17.07.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Heldur Tohvi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ja toetab seda. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Heldur Tohv leiab, et tema suhtes ei ole vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, sest ta ei näe sellel mõtet – see ei aita midagi ja segab ainult töö tegemist. Töö arvelt tema kontrollis või allkirju andmas käima ei hakka. Juba tema karistamine ise on olnud ebaõige, sest ta ei ole kuritegu toime pannud ja ta on vanglas olnud ilmaasjata. Nii nagu ta ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli, ei vajanud ta vangistuse ajal ka erinevaid programme. Ükski programm ei lõpeta ta alkoholitarbimist. Ta tarbib alkoholi, kui ta seda soovib. Ta oskab ka programmideta käituda. Kohustust alkoholi mitte tarbida ta täitma ei hakka. Pärast vabanemist plaanib Heldur Tohv minna tööle samasse kohta, kus ta ka enne vangistust töötas. Eelkokkulepped selles osas on tal tehtud. Prokurör leiab, et vangla taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on kohane ja õige ja prokurör toetab vangla taotlust. Heldur Tohv on karistatud seksuaalkuriteo eest, mida ta ei tunnista ja seega ei ole ta karistusest mingeid järeldusi teinud. Heldur Tohv on varasemalt palju kordi karistatud. Praegu kannab ta üheksandat vangistust. Vangla iseloomustuses toodud kohustused tuleks prokuröri arvates kohaldada. Lisaks tuleks panna ka kohustus, et Heldur Tohv ei tohi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda, välja arvatud lähisugulased. Samuti sooviks prokurör, et käitumiskontrolli ajal ei tohiks Heldur Tohv suhelda kannatanuga, kelle suhtes ta viimati kuriteo toime pani. Arvestades sealjuures ennekõike asjaoluga, et Heldur Tohv ei ole 2 siiani aru saanud, miks ta karistust kannab. Elukoha osas lähtub prokurör vangla iseloomustuses toodud asjaolust, et 09.04.
4. a saadud info kohaselt on isikul võimalik saada sotsiaalkorter Türil. Sinna on võimalik määrata kriminaalhooldus. Kuivõrd vangla on hinnanud suhteliselt kõrgeks seksuaalkuritegude toimepanemise tõenäosuse, võiks käitumiskontrolli pikkuseks olla 1 aasta. KOHTU SEISUKOHT
5. Formaalsed alused Heldur Tohvi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud.

§ 871

lg 2 p 1, 2 sätestab muu hulgas, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine (p 1) ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 2). Pärnu Maakohtu 29.11.
9. a otsusega tunnistati Heldur Tohv süüdi

§ 141lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Seega kannab Heldur Tohv vähemalt 2 aastast vangistust kuriteo eest, mis on sätestatud 9. peatüki 7. jaos (

§ 871lg 1 p 1).

Heldur Tohvil saab mõistetud karistus kantud 17.07.2020. a (

§ 871lg 1 p 2).

Vangla esitatud materjalide kohaselt on Heldur Tohvil võimalik asuda elama sotsiaalkorterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Seega on vabanemisel Heldur Tohvil kindel elukoht. 2. Järgnevalt tuleb

§ 871

lg 1 p 3 järgi otsustada, kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Käesoleval ajal kannab Heldur Tohv karistust vägistamise eest. Raske isikuvastase kuriteo pani Heldur Tohv toime kannatanuga ühise alkoholitarvitamise käigus ja ette planeerimata. Ta tegutses impulsiivselt ja teadlikult ning jätkas oma tegevust vaatamata kannatanu vastupanule. Seetõttu võib kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades Tartu Vangla iseloomustusega nõustuvalt arvata, et Heldur Tohv ei suuda, ennekõike alkoholi tarvitades, oma soove alla suruda ning võib tegutseda õigushüvesid kahjustavalt. Ta võib olla hoolimatu ja ükskõikne ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes. Heldur Tohv on kriminaalkorras erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on ka varasemate kuritegude toimepanemise reeglina tinginud alkoholi tarbimine. Alkoholi tarvitades käitub Heldur Tohv mõtlematult, on vägivaldne ja ei arvesta oma tegude tagajärgedega. Lisaks alkoholile on kuritegude toimepanemist põhjustanud majandusliku kasu saamise soov. Vangistuse jooksul on Heldur Tohv osalenud majandustöödel, kuid läbinud üksnes ühe sotsiaalprogrammi Uus Suund. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt oli Heldur Tohv küll viisakas, kuid koostöö oli pealiskaudne, kuivõrd ta ei tunnista kuriteo toimepanemist. Programmi läbimise motivatsiooniks oli ennetähtaegne vabanemine ja aja veetmine. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Heldur Tohv on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Viha juhtimine, kuna tal ei olevat alkoholi tarvitamisega probleeme ja ta ei näe nendes programmides mingitki kasutegurit. 3 Heldur Tohv ei tunnista kuriteo toimepanemist, mis ei ole küll süüdimõistetule etteheidetav, kuid viitab sellegi poolest asjaolule, et Heldur Tohvile mõistetud karistus ei ole oma eesmärki täitnud. See omakorda tähendab, et vabanemisel esineb oht uue kuriteo toimepanemiseks. 3. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Heldur Tohv võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid ja seetõttu on põhjendatud kohaldada tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Heldur Tohvi elukäiku kirjeldavad mitmed toimepandud kuriteod, need on toime pandud erinevatel motiividel, seal hulgas vägivallaga. Kohtu arvates näitab see selgelt, et Heldur Tohv ei suuda ühiskonnas kokku lepitud reegleid järgida ja tegutseb vaid oma soovidest lähtuvalt. Ta on üleolev ja ennast õigustav ning ei tunnista oma tegusid. Viimati väljendas ta sellist suhtumist asja läbi vaatamisel kohtuistungil. Siit saab teha vaid järelduse, et Heldur Tohv ei ole teinud karistusest vajalikke järeldusi. Seetõttu puudub kohtul ka alus veendumuseks, et Heldur Tohv on võimeline seadma endale edaspidi õiguskuulekad eesmärgid ilma järelevalveta, seal hulgas hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Praegusel hetkel tuleb püüda maksimaalselt maandada Heldur Tohvist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele. Vähetähtis pole asjaolu, et K-raha andmetel 20.04.2020. a seisuga Heldur Tohvil on rahalisi nõudeid summas 9937,53 eurot ja vabanemisfondis üksnes 40,61 eurot. See omakorda tõstab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski, mida samuti on võimalik järelevalvet kohaldades maandada. 4. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Heldur Tohvi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871lg 3 alusel 1 aasta.

Lühem aeg ei pruugi olla piisav, et toetada Heldur Tohvi resotsialiseerumist. Ennekõike tingimustes, kus Heldur Tohv ise ei ole nõus kohustusi täitma. Jääb loota, et kuigi vangistuses olles ei suudetud vangistuse eesmärke täies ulatuses täita, annab käitumiskontroll Heldur Tohvile siiski võimaluse mõista oma seniste tegude tagajärgi, nendega leppida ja edasi liikuda, ilma uute kuritegude toimepanemiseta. Heldur Tohv peab leppima kontrollnõuetega ja ta peab leidma aja töö kõrvalt neid täita. Istungil avaldatud väga tugev viha ja vastuseis mistahes kohustustele peab lahtuma. Vastasel juhul tuleb taas järjekordse kohustuse või karistusega silmitsi seista. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Heldur Tohvil täita

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks peab kohus

§ 75lg 2 p 2, 4, 7 alusel põhjendatuks määrata Heldur Tohvile täiendavaid kohustusi.

Heldur Tohvile tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates äärmiselt vajalik uute kuritegude ära hoidmiseks. Heldur Tohv peab hoiduma alkoholi tarbimisest, kuivõrd tema senine elukäik on näidanud, et alkoholi tarbides on ta vägivaldne ja lõppkokkuvõttes ei suuda hoiduda õigusrikkumistest. Kui kohus istungil selgitas Heldur Tohvile võimalikke lisakohustusi, muu hulgas alkoholi tarvitamise keeldu, läks Heldur Tohv endast välja, vihastas ja väitis, et ta ei hakka seda nõuet täitma. Keegi ei keelavat teda alkoholi tarvitamast. Taoline käitumine aga kohut ei mõjuta, Heldur Tohv teebki oma otsused lõppkokkuvõttes ise ja kui ta kohustusi rikub, peab ta ka tagajärgedega leppima. Ka ei saa öelda seda, et kohus paneb Heldur Tohvile sellise kohustuse, mida ta ei ole võimeline täitma, ehk et pole alust arvata, et ta ilma alkoholita elada ei suuda. Kohus eeldab, et Heldur Tohv on praeguseks peaaegu neli aastat ilma alkoholita elanud ja saab sellega vähemalt veel aasta jagu hakkama.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb Heldur Tohvile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Heldur Tohvil oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Selle kohustusega nõustus Heldur Tohv ka ise istungil. Töökohapakkumine ja eelkokkulepped tööle asumiseks olevat tal juba olemas. 4

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata Heldur Tohvil suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et Heldur Tohvi suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Välistada tuleb lähedased isikud. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 7 alusel keelata Heldur Tohvil suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxx Heldur Tohv pani xxxxxxxxxxxxxx vastu toime raske isikuvastase kuriteo, millega riivatakse kannatanu seksuaalse enesemääramise õigust ning kahjustatakse nii kannatanu füüsilist, aga ka vaimset tervist. Seetõttu on asjakohane prokuröri seisukoht, et Heldur Tohv peaks kannatanu huvides temaga suhtlemisest hoiduma. Ka selle kohustusega oli Heldur Tohv istungil nõus. 5.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

§ 3314

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5