← Eesti

2-19-20189/6

Obsah (7)§ 317§ 407§ 444§ 438§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 11. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja, lihtm

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 29.02.2020 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lgle 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70, mis kajastub arvel nr XXX. Käsitlustasu tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et nimetatud osamaksetega vara müügilepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele arve nr XXX alusel summas 37,48 eurot, arve nr XXX alusel summas 27,41 eurot, arve nr XXX alusel summas 96,03 eurot ja arve nr XXX alusel summas 37,94 eurot, kokku 198,86 eurot. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. 2 Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8% aastas). Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 48,93 eurot: arve nr XXX summas 37,48 tasumisega viivitamise eest alates 19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 9,48 eurot, arve nr XXX summas 27,41 tasumisega viivitamise eest alates 19.09.2016 kuni 16.12.2019 summas 7,11 eurot, arve nr XXX alusel summas 96,03 tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2016 kuni 16.12.2019 summas 23 eurot ja arve nr XXX summas 37,94 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.11.2016 kuni 16.12.2019 summas 9,34 eurot. Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudest so 198,86 eurolt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 47% ulatuses ja kostja kanda 53% ulatuses.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 125 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses – riigilõiv 200 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (

§ 175lg 1).

Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hageja menetlusdokumentides (hagiavaldus) esitatud õiguslikke põhjendusi, on kohtu hinnangul õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes summas 100 eurot.

Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 119,25 eurot (225 x 0,53). Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.