Obsah (5)

§ 24§ 25§ 19§ 7§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5690 Ts

§ 24

lg 6 alusel Tartu registriosakonnale (registriosakond@kohus.ee) kande muutmiseks. Maakohtu Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kanda, välja arvatud esindusõiguseta esindaja põhjustatud menetluskulud, mis jätta M Ri (isikukood xxxx) kanda.
2. Määrata kindlaks, et J Li hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 600 eurot.
3. Mõista EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI-lt J Li kasuks välja menetluskulu summas 300 eurot.
4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI-l tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Mõista M Rilt (isikukood xxxx) J Li kasuks välja menetluskulu summas 300 eurot.
6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M Ril tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal ja M. Ril on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja on kostja liige. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse on 25.07.2018 tehtud kanne, mille kohaselt J S on kostja juhatuse liige. Kande tegemise aluseks oli kostja 17.01.2018 volikogu otsus, mille kohaselt kutsuti juhatusest tagasi K K ja uueks juhatuse liikmeks määrati J S. Vastavalt seadusele on mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine üldkoosoleku ainupädevuses. Kostja põhikirja p. 4.
7. järgi kostja kõrgeim organ on üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress (volinike koosolek). Kongress on kostja volinike koosolek

§ 25mõttes.

Volikogu on muu organ, mis ei ole ei üldkoosolek ega volinike koosolek. Kostja põhikirja p. 4.1. järgi volikogu on kõrgeimaks esindusorganiks kongressidevahelisel perioodil. Sellele vaatamata sätestab põhikirja p 4.6.14., et volikogu kutsub tagasi ja valib juhatuse liikmed kongressidevahelisel perioodil. Säte on vastuolus

§ 19

lg 1 p 2 sätestatuga, ning

§ 7lg 2 kohaselt sellisel juhul kohaldatakse seaduses sätestatut.

Otsus määrata J S kostja juhatuse liikmeks oli tehtud selleks ebapädeva organi poolt ja üldkoosolekut või üldkoosoleku ülesandeid täitva volinike koosolekut ei ole nõuetekohaselt kokku kutsutud. Hageja palub tuvastada, et J S ei ole valitud 17.01.2018 kostja juhatuse liikmeks. Kostja seisukohad ja hageja taotlus menetluse kiirendamiseks Kostja nimel esitas 26.05.2019 vastuse hagile M R. Nähtuvalt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist on M. R kostja juhatuse liige, kuid registrisse on kantud esindusõiguse piirang, mille kohaselt kõigis õigustoimingutes esindab parteid V K ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget ühiselt. 07.08.2019 määrusega määras kohus M. Rile tähtaja esindusõiguse tõendamiseks kuni 23.08.2019 ning hoiatas, et esindusõiguse tähtaegsel 2 tõendamata jätmisel teeb kohus tagaseljaotsuse. Tõendeid selle kohta, et M. Ril oleks õigust kostjat üksi esindada, kohtule ei esitatud. 11.06.2020 esitas hageja taotluse menetluse kiirendamiseks, taotledes tagaseljaotsuse tegemist. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 227 lg 5 II lause kohaselt kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja 10.06.2020 taotlus menetluse kiirendamiseks on põhjendatud ning asja saab lahendada tagaseljaotsusega. Kohus rahuldab taotluse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud hagi kostja volikogu 17.01.2018 otsuse, millega J. S valiti kostja juhatuse liikmeks, vaidlustamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb sõltumata sellest, kas hageja nõuab juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist, kehtetuks tunnistamist või tuvastamist, et otsus puudub, käsitleda hageja nõuet kui nõuet puudustega otsusest vabanemiseks (3-2-1-55-14, p 31). Kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine (2-16-19017, p 17.1). Hageja on kohtu ette toonud, et 17.01.2018 otsuse kostja juhatuse liikme määramise kohta tegi volikogu, kuid seaduse järgi on juhatuse liikme määramine üldkoosoleku ainupädevuses. Riigikohus on leidnud, et pädevust ületav otsus on kehtetuks tunnistatav (3-2-1-130-04, p 14).

(mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.

§ 24

lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

§ 18

lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek.

§ 25

lg 1 järgi võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Tulenevalt

§ 25

lg 2 volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Hageja esitatu kohaselt näeb kostja põhikiri ette, et kostjal on üldkoosoleku funktsioone täitev kongress, st volinike koosolek

§ 25lg 2 tähenduses.

Lisaks sellele on kostjal ka volikogu, mis on põhikirja kohaselt esindusorgan, kuid mille osas põhikiri näeb mh ette õiguse valida ja kutsuda tagasi juhatuse liikmeid kongresside vahelisel perioodil.

§ 19

lg 1 p 2 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine.

§ 19

lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Seaduse kohaselt on juhatuse liikmete määramiseks või tagasi kutsumiseks pädev seega üksnes üldkoosolek või volinike koosolek ning säte kostja põhikirjas volikogu õiguse kohta valida 3 juhatuse liikmeid on vastuolus seadusega.

§ 7

lg 2 II lause järgi kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohus tunnistab kehtetuks kostja volikogu 17.01.2018 otsuse J. Si juhatuse liikmeks valimise kohta

§ 24lg 1 alusel vastuolu tõttu seadusega. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 227 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist. Kohus jätab menetluskulud seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, välja arvatud esindusõiguseta esindaja põhjustatud menetluskulud, mis tuleb TsMS § 227 lg 6 alusel jätta M. Ri kanda. Hageja on esitanud 04.09.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkis hagejal menetluskulu 1 850 eurot, millest 300 eurot on kulu riigilõivule ning ülejäänu lepingulisele esindajale. Kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et hagi esitamiselt on tasutud 11.04.2019 riigilõiv 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

1. avalduse ebaõige kande parandamiseks Tartu Maakohtu registriosakonda ettevalmistamine ja registriosakonnale esitamine – 1h;
2. juristi ja hageja kohtumised kostja liikmetega ja nõukogu liikmetega, kes võisid anda tunnistusi toimunud sündmuste kohta - 2h;
3. kohtumine ekspertidega, kes andsid nõu erakondade tegevuse senise praktika kohta -2h;
4. arutelud/konsultatsioonid telefoni ja e-posti teel – 1h;
5. hagi koostamine ja esitamine kohtule – 3h;
6. hagi täiendamine vastavalt kohtumäärusele – 2h;
7. tõendite ettevalmistamine kohtule hagi esitamiseks – 1h;
8. vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine kostja vastuväidetele hagi kohta 11.06.2019 aastast -1h;
9. vastuse ettevalmistamine kostja vastuväidetele hagi kohta teist korda – 1h;
10. valmistumine 09.08.2019 kell 10 kohtuistungiks -1h;
11. avalduse esitamine 07.08.2019 Tartu Maakohtu registriosakonda, et teada saada, kas pole uusi arenguid EÜVP registrikannete osas – 0,5h. Nähtuvalt asja materjalidest esitas hagi ja avalduse puuduste kõrvaldamiseks hagis hageja isiklikult. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-46-12 (p 33) selgitanud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Üksnes abi menetlusdokumentide 4 koostamisel ja õigusnõustamine ei ole esindamine. Kohus leiab, et esindamist tsiviilasjas tuleb mõista samas tähenduses. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Lepingulise esindaja kulud ei ole seetõttu põhjendatud toimingute 5, 6 ja 7 osas. Samuti ei ole lepingulise esindaja kuludena hüvitatavad kulud õigusabile, mis on tekkinud väljaspool kohtumenetlust, so toimingud 1, 2, 3, 4 ja
12. Tegemist ei ole käesoleva kohtuasja raames koostatud menetlusdokumentidega. Kohus saab aru, et esindajal kulus kostja vastusele vastuse koostamiseks kokku 2 tundi (toimingud 8 ja 9), mis ei ole vastuse mahtu arvestades selgelt ülemäärane. Istungiks valmistumiseks märgitud ajakulu on põhjendatud, istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku on seega 3 tundi. Kohtu hinnangul ei ületa tunnitasu suurus 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kokku 300 eurot (3h x 100 eur). Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 600 eurot (300 + 300). Kuludest 300 eurot lepingulise esindaja kulu on täies ulatuses põhjustatud kostja esindusõiguseta esindaja poolt, sest kulu tekkis seoses kostja vastusele vastamisega ning istungiks ettevalmistamisega, mida ei oleks määratud, kui kostja nimel ei oleks vastust hagile esitatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot ning M. Rilt hageja kasuks täiendavalt 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5