← Eesti

2-20-3473/25

Obsah (5)§ 630§ 442§ 187§ 459§ 162

Tsiviilasi nr 2-20-3473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1, 9)

  1. Hageja palub vähendada Tartu Maakohtu 06.01.
  2. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1461163 hagejalt X. X. kasuks välja mõistetud elatist 115 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni X. X. täisealiseks saamiseni.
  3. Hageja märgib, et ta ei suuda oma sissetuleku tõttu väljamõistetud elatist maksta ja elatise võlgnevus on suur. Tema suhtes on välja kuulutatud füüsilisest isiku võlgniku pankrot ja on algatatud võlgadest vabastamise menetlus. Ta on XXX. KOSTJA, Z. Z., VASTUS HAGILE (tlk 20-22)
  4. Kostja elatise võlgnevus hageja ees on ca 22 000 eurot. Kostja esindaja hinnangul on elatise vähendamise avalduse esitamise vajaduse tinginud hageja kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel ei tohi hageja endale uusi võlgnevusi tekitada ning tal tuleb tasuda kostjale igakuist jooksvat elatist.
  5. Kostja seaduslik esindaja ei usu, et hageja ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuse hüvitis ja tal puuduvad muud sissetulekud. Tõele ei vasta hageja väide, et tema sissetulek on üksnes XXX eurot kuus. Alates 01.04.
  6. a on töövõimetoetuse kehtiv päevamäär 14,89 eurot. Seega osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast on 8,4873 eurot päevas, keskmiselt on XXX eurot.
  7. Kostja on nõus elatise vähendamisega selliselt, et hageja maksab kostjale igakuiselt elatist 140 eurot. KOHTU SEISUKOHT
  8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
  9. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on X. X. ülenejateks sugulasteks PKS § 80 lg 1 järgi ema vanemad M. K. ja Z. Z., olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes.
  10. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
  11. Z. Z. on X. X. kasuks välja mõistetud elatis Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega 06.01.
  12. a tsiviilasjas nr 2-14-61163 (kohtute infosüsteemist nähtuvalt) igakuiselt 177,50 eurot alates 20.10.
  13. a kuni 31.12.
  14. a ja 195 eurot alates 01.01.
  15. a kuus kuni X. X. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a või jätkuvalt põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 2 järgi võib kohtulahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja

§ 459lg 2 järgi nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest, s.o 04.03.2020.

a.

  1. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks alates 01.01.2020 . a on 292 eurot.
  2. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  5. Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara 2 hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).
  6. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
  7. Hageja on kohtule avaldanud, et tema sissetulekuks on u XX eurot kuus ja tema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel XXX alaealist last. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on hagejal XXX, kellest kaks M. I., sünd. XX.XX.XXXX. a ja X. X., sünd. XX.XX.XXXX. a on alaealised. Tõendeid töövõimetuse ning sissetulekute kohta hageja kohtule esitanud ei ole, kuid Tartu Maakohtu määrusega 17.03.
  8. a välja kuulutatud hageja pankrot (tlk 10), kust nähtub, et hagejal on võlgnevusi erinevate võlausaldajate ees kokku 41 787,84 eurot ning tal puudub likviidne vara.
  9. Kohus leiab, et põhjendatud on elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära hageja sissetuleku ning teiste ülalpidamist vajavate laste tõttu.
  10. Arvestades elatise tasumise eesmärki, hageja avaldatud sissetuleku suurust ning teisi ülalpeetavaid, leiab kohus, et põhjendatud on vähendada elatist 115 euroni kuus. Sellise summa tasumine ei kahjusta hageja enda tavapärast toimetulekut ning peaks eelduslikult katma ära kostja vältimatud vajadused. Suuremas summas elatise tasumine ei täida elatise tasumise eesmärki, kuna hagejal on tekkinud juba 22 000 euro suurune elatise võlgnevus. Elatise maksmise eesmärk on, et lapse vajadused oleksid igakuiselt kaetud, mitte, et võlg suureneks.
  11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi, vähendab kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõistab hagejalt X. X. kasuks välja elatise 115 eurot kuus alates 04.03.
  12. a kuni X. X. täisealiseks saamiseni 11.11.
  13. a. Menetluskulud 19.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 20. Arvestades, et tegemist on lapse ülalpidamisnõudega, on õiglane ja põhjendatud jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud

§ 162lõike 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.