Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3024 Tsiviilasi X L hagi U L va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.02.2020 esitatud ning 04.03.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on 2008 välja mõistetud U Llt (kostja) X L (hageja) kasuks elatis. Hageja soovib elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumsuuruseni. Hageja igakuised kulud käesoleval ajal moodustavad kokku 620,59 eurot, s.h eluasemekulud 66,60 eurot, kulutused toidule 125 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 6 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 163,99 eurot, muud vältimatud kulutused 368 eurot (meelelahutus, sõidud, käimised sõpradega, taskuraha). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles vastu hageja igakuiste kulude suurusele riiete ja muude kulude osas. Samuti märkis kostja, et tal on uue elukaaslasega teine ülalpeetav. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või 2 igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on L L ja kostja (tlk 4, 5). Tsiviilasjas nr 2-08-53455 on kohus 17.09.2008 koostatud maksekäsu, millega on kohustanud kostjat tasuma elatist igakuiselt summas 3000 krooni, s.o 191,73 eurot (materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada miinimummäärani. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-08-53455 17.09.2008 kohtulahendi tegemisel. Maksekäsu määrusest nähtuvalt esitas 11.08.2008 X L esindaja L L avalduse U L vastu maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudes, milles taotles elatist lapsele 3000 eurot kuus. 15.08.2008 tegi kohus kostjale makseettepaneku, millele kostja vastuväidet ei esitatud. Kuna vastuväidet kostja ei esitanud, siis saab eeldada, et kostjal puudusid vastuväited elatise tasumise ja selle suuruse osas ning samuti oli kostja võimeline elatist märgitud summas 2008 aastal tasuma.
3. Hageja on palunud elatist suurendada põhjusel, et elatise miinimummäär on tõusnud. 13.04.2020 kirjas selgitas kohus hagejale, et kuna elatise suurust saab muuta juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused on muutunud võrreldes kohtulahendi tegemise ajal esinenud asjaoludega oluliselt, siis tuleb hagejal esitada kohtule ka selgitused ja andmed, millised olid hageja vajadused eelmise lahendi tegemise ajal, s.o 2008 aastal (tlk 22-23). 3 Kuigi hageja ei ole välja toonud oma kulutusi 2008 aastal, siis on eluliselt usutav, et 12 aastaga kulud kasvavad seoses elukalliduse tõusu ning lapse kasvamisega seotud vajaduste muutumisega. Kostja ei ole iseenesest esitanud vastuväiteid, et teatud kulud võivad olla suurenenud ning on esitanud vastuväited üksnes kulude osas, mis puudutavad garderoobikulusid ja muid kulusid, s.h meelelahutus ja taskuraha. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi anda oma hinnangut igakuistele kuludele, mis puudutavad hagis väljatoodud kulutusi eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenile, sidele ning ka kuludele, mis puudutavad lapse koolikohustuse täitmist. Nimetatud kuludele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on nimetatud kulud ka igakuiselt vajalikud ja nende suurus mõistlik. Kokku on seega nimetatud kulud igakuiselt põhjendatud summas 272,60 eurot. Kohus märgib, et on üldtuntud asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Garderoobi uuendamine on seega aegajalt hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas tuleb arvestada, et poodides on leitavad erineva hinnaklassiga riided ja jalanõud ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Kohtu hinnangul on seega hagis märgitud igakuine kulu riietele ja jalanõudele suuruses ca 164 eurot ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks garderoobikuluks igakuiselt keskmiselt 80 eurot. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kuluks meelelahutuse kulusid ja taskuraha andmist. Arvestades hageja vanusega, on usutav, et soovitakse käia sõpradega väljas ning teatud kulu sellega paratamatult tekib. Samas on 368 eurot igakuiselt meelelahutuseks ja sõpradega väljas käimiseks ülepaisutatud. Alaealistele pakutakse sageli soodushindasid ning samuti saab sõpradega aega veeta ilma suuri kulutusi tegemata. Kohus peab mõistlikuks kuluks nimetatule 100 eurot. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud igakuiselt ca 453 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab ca 227 eurot. Kohus selgitab, et ei pea põhjendatuks arvestada kulusid sendi täpsusega, kuna igakuiste kulude suurust ei ole võimalik täpse suurusena kindlaks teha (s.o mõnes kuus on kulud suuremad, mõnes väiksemad).
4. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 Kohus on oma 13.04.2020 kirjas välja toonud, et kostjal tuleb selgitada ja esitada tõendeid PKS § 102 märgitud asjaolude kohta ning samuti selgitada, millised on teise lapse igakuised vajadused ning milliseid kulusid ja mis summas kannab kostja. Kostja ei ole ühtegi täiendavat asjaolu ega tõendit kohtule esitanud. Kostja ei ole töövõimetu ning samuti ei ole kostja tõendanud, et tema või tema teine ülalpeetav võiks jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Seega puudub alus täiendavalt elatise vähendamiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates hagiavalduse esitamisest elatis igakuiselt summas 227 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5