) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Omega Invest OÜ esitas 07.04.2020 Harju Maakohtusse hagi A M’e vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja OÜ O (portaalihaldur) vahendusel e-teenuste keskkonnas (portaalis) investoritega järgmistest laenulepingutest: 16.03.2017 laenuleping nr xxxx; 01.06.2017 laenuleping nr xxxx ning 06.09.2017 laenuleping nr xxxx. Nimetatud lepingutest tulenevad nõuded on loovutatud Omega Invest OÜ-le. Kohus võttis hagiavalduse 14.04.2020 menetlusse ning kohustas kostjat esitama oma vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas kostjale 14.04.2020 määruse ja hagimaterjalid kätte
Kostja ei ole määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 08.05.2020, kohtule oma vastust esitanud.
Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot, õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest summas 560 eurot ja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 90 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. 2
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 3242,73 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 300 eurot. Kohtu hinnangul on seega tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on palunud määrata kindlaks enda õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 90 eurot (1h arvestusega 90 eurot). Tulenevalt
§-st 4842 ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulude katteks rohkem kui 20 eurot. Seega määrab kohus hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hagiavalduse koostamise eest taotleb hageja menetluskulude hüvitamist 560 eurot (4h arvestusega 140 eurot käibemaksuta). Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 210 eurot (1,5 ulatuses arvestusega 140 eurot tunnis). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 530 eurot (300+20+210), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.