← Eesti

2-19-18043/40

Obsah (7)§ 230§ 231§ 436§ 459§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Nele Atonen 03.07.2020, Tallinn,

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja X X on kostja Z X vanaema. Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-12030 tühistas kohus Harju Maakohtu 07.04.2016 kohtuotsuse resolutsiooni ning tegi selles osas uue otsuse. Tallinna Ringkonnakohus mõistis hagejalt välja elatise alates 01.01.2016 igakuiselt 100 eurot kostja kasuks kuni kostja täisealiseks saamiseni. 2
  2. Hageja palub vähendada kostjale väljamõistetud elatise suurust 0 euroni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja varaline seisund on muutunud oluliselt võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga ning, kas ja millises ulatuses oleks põhjust varasemas lahendis määratud elatise maksete suurust muuta. Kuivõrd vaidluse all ei ole, et vanavanemal on varasemalt asenduskohustus tekkinud, siis kohus menetlusökonoomia otstarbel kohustuse tekkimise eeldustel ei peatu ning lähtub sellest, et hagejal on tekkinud asenduskohustus PKS § 106 lg 2 alusel.
  3. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1-124-15, p 11). 10. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise vähendamise hagi rahuldamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast varasema kohtuotsuse seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Hagejal on kohustus tõendada, kas ja millised kulud on võrreldes eelmise kohtuotsusega muutunud ning kas ja millises ulatuses tuleks väljamõistetud elatise summat vähendada.

  1. Hageja põhjendab elatise suuruse muutmist asjaoluga, et võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2016 otsuse tegemise ajaga on halvenenud hageja ja tema abikaasa majanduslik seis. Vaidluse all ei ole, et hagejale ja tema abikaasale kuuluv vara on abikaasade ühisvara. Seega tuleb käsitleda mõlema abikaasa nimel olevat vara varana, mille arvelt saaks hageja anda kostjale ülalpidamist.
  2. Hagejate kinnituse kohaselt ning ka varasemas asjas nr 2-15-12030 tehtud lahenditest nähtuvalt kuulus 05.07.2016 seisuga hagejale ja tema abikaasale kolm kinnisasja. Hageja selgituse kohaselt soetati hageja eluasemeks olev kinnisasi x, hoonestamata seisus. x korteriomandi müügist saadud raha on kulunud osaliselt x kinnisasjal maja valmisehitamiseks. Kolmas kinnistu soetati hageja kinnitusel poja raha eest ja poja tarbeks ning hilisema kinkelepinguga on õiguslik olukord üksnes viidud kooskõla tegeliku omandisuhtega.
  3. Notariaalsest kinnisasja müügilepingust (tl 95-97) nähtub, et hageja ja tema abikaasa poolt 12.11.2014 soetatud kinnisasi x oli hoonestamata. Asjaolu, et kinnisasi oli hoonestamata ning hageja tegeles maja ehitamisega, on hageja kinnitanud (maakohtu otsusest nähtuvalt) ka tsiviilasja nr 2-1512030 menetluses, tuues välja, et x kinnistule on võetud ehitusluba ning hagejal ja tema abikaasal oli soov asuda tulevikus kinnistule elama. Ehitusluba väljastatu 06.04.2015 (tl 99) ning ehitustööd algasid aastal 2015 (tl 100). Praegu on xxx kinnisasi hageja ja tema abikaasa elukohaks. 3
  4. Abikaasadele kuulunud korteriomand x, müüdi 29.05.2017; selle eest said hageja ja tema abikaasa 64 000 eurot (notariaalne leping, tl 104-113). Saadud raha eest täitsid abikaasad kohustuse krediidiasutuse ees summas 26 389 eurot, tasusid x Invest OÜ-le 2560 eurot ning hagejale kanti 35 051 eurot (tl 107-107 pöördel, lepingu punkt 4.2.2).
  5. Hageja on 26.02.2020 menetlusdokumendi lisadena esitanud arveid ja maksekorraldusi (tl 101 pöördel-103, 115-136), millega hageja soovib tõendada, et kasutas korteri müügist saadud raha maja ehitamiseks. Tuvastamaks, kas hagejal võiks olla oma vara müügist veel raha, mille arvelt tasuda elatist, peab kohus põhjendatuks võtta arvesse vaid neid arveid ja maksekorraldusi, mis on esitatud või teostatud pärast 29.05.2017 tehingut. Kohus märgib, et osad arved on esitatud topelt. Ehituse ABC poolt on esitatud pakkumine, mitte arve (tl 120 pöördel, 127). Pakkumisest tasumise kohustust ei teki ning kohus seda tõendit ei arvesta. Kohus jätab tähelepanuta ka need esitatud arved, kus on selgelt märgitud hageja kui eraisikuga mitteseostatav klienti (x OÜ) (tl 121-121 pöördel). Ülejäänud arvete ja maksekorralduste alusel peab kohus tõendatuks ehituse, sisustuse ja ehitustehnikaga seotud kulude kandmist hageja ja tema abikaasa poolt x kinnisasjale. Võlakirjast (tl 98) nähtub, et hageja ja tema abikaasa laenasid S B 18 500 eurot 04.02.2015 tingimusega, et kohustuvad tagastama laenu pärast korteriomandi müüki. Kohtule esitatud tõendi (tl 145) kohaselt on võlg hageja ja hageja abikaasa poolt tagastatud 11.06.2017, s.o pärast korteriomandi müüki.
  6. Arvestades, et pärast kinnisasja müüki on hageja ja tema abikaasa tasunud elatist nii kostjale kui ka tema vennale kummalegi 100 eurot kuus, on eluliselt usutav, et hagejal ja tema abikaasal ei ole pärast enda eluaseme ehitamise kulude kandmist, õigusabikulude tasumist ning laenukohustuste täitmist enam jäänud piisavalt rahalisi vahendeid elatise tasumiseks.
  7. Hageja ja tema abikaasa ühisvarasse kuulus ka kinnisasi asukohaga x. Hageja selgituste kohaselt oli see ostetud nende poja raha arvelt, mistõttu vormistati hiljem kinkeleping, et kinnistusraamatu kanne kajastaks õigesti tegelikkust. Hageja on esitanud kohtule notariaalse kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (tl 138). X B i selgituste kohaselt viibis X B nimetatud kinnisasja ostmisel Soomes seoses tööülesannete täitmisega, mistõttu puudus tal võimalus viibida isiklikult kinnisasja ostumüügi tehingu juures ning teda esindasid tema ema ja isa (tl 137). Hageja ja tema abikaasa ühisvarasse kuulub üks sõiduauto (tl 59). Kuivõrd tegemist on pere ainsa transpordivahendiga, siis ei pea kohus põhjendatuks selle võõrandamist ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Muu registrisse kantud olulise vara olemasolu ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kohus tuvastanud, et hagejal ja tema abikaasal oleks vara, mille arvelt elatist tasuda.
  8. Hagiavalduse kohaselt hageja ja tema abikaasa ei tööta, mõlemad on pensionil. Hageja ja hageja abikaasa arvelduskontode väljavõttest nähtuvalt on hageja ja tema abikaasa sissetulekuteks pension, vastavalt 234,28 eurot ja 440,19 eurot (tl 149-160). Maksu- ja Tolliameti teatisest isiku sissetulekute kohta nähtuvalt on isikule tehtud perioodil 01.02.2019-31.01.2020 väljamakseid kogusummas 2 775,12 eurot, s.o 1 kuus keskmiselt 231,26 eurot (tl 88). OÜ x perearsti T T poolt 10.02.2020 väljastatud tõendi kohaselt on hagejale määratud 60% töövõimetust (tl 142).
  9. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hageja ei ole praegusel juhul vanem, vaid vanavanem, kes võib PKS § 102 lg 1 alusel vabaneda oma ülalpidamiskohustusest. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse vanematel (vt Riigikohtu
  10. oktoobri 2012 otsus nr 3-2-1-118-12, p 15 ja
  11. jaanuari 2013 otsus 3-2-1-160-12, p 17). Alaealise lapse peamine ülalpidamiskohustus lasub tema vanematel ning vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (vt Riigikohtu
  12. oktoobri 2011 otsus nr 3-2-1-75-11). Samuti ei ole vanavanemal kohustust piirata lapselapse ülalpidamise eesmärgil omaenda kulutusi ja väljaminekuid.
  13. Kohus ei ole tuvastanud hagejal ega tema abikaasal täiendavaid sissetulekuallikaid peale riikliku pensioni. Kohus ei ole tuvastanud, et hagejale kuuluks vara, mille arvelt ta saaks oma alaealisele 4 laselapsele ülalpidamist anda. Samuti ei muuda hagejat ülalpidamise andmise suhtes varaliselt võimekamaks asjaolu, et ta on elatise vaidluse käigus tasunud lepingulisele esindajale osutatud õigusabi eest. Kuna tegemist on vanavanemalt nõutava elatisega, ei saa kohus eeldada, et 63 aastat vana hageja asub endale täiendavat sissetulekut otsima, et pidada lisaks endale ülal ka oma alaealist lapselast. Arvestades hageja ja tema abikaasa majanduslikku olukorda, ei ole hageja kohtu hinnangul suuteline tasuma kostjale elatist ka väikeses summas, kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolu tõendab ka see, et hagejal tekkis võlg kostja ees, mistõttu on algatatud täitemenetlused.
  14. Kohus leiab, et esinevad alused väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja varaline seisund on võrreldes 05.07.2016 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Hageja on tõendanud, et muutus hageja ja hageja abikaasa varalises seisus on tekkinud peale 05.07.2016 tehtud kohtulahendi tegemist. Hagejale ei kuulu sellist vara, mille arvelt saaks hageja anda kostjale ülalpidamist. Kohtu hinnangul ei saa elatist maksma kohustatud isikult välja mõista elatist või kohustada jätkuvalt tasuma elatist, mis on talle üle jõu käiv. Kohus on seisukohal, et seega on hagi rahuldamise eeldused täidetud. Kohus rahuldab hagi ning vähendab tasumisele kuuluvat elatist nullini alates hagi esitamisest. Menetluskulud 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kohus küll rahuldas hageja hagi, kuid põhjendatud on poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 23. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.