Obsah (5)

§ 424§ 65§ 68§ 76§ 121

Kriminaalasi nr 1-18-8649 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8649 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.09.2017.

a otsusega mõistetud ärakandamata osa, s.o 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, võtta. Sten Stüfile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Sten Stüfi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.10.

1. a ja lõppeb 21.04.
2. a. Vangla ei toeta Sten Stüfi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Sten Stüfi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Sten Stüfi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Sten Stüf selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Sten Stüfi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Sten Stüfi ja tema kaitsja, leiab, et Sten Stüfi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Sten Stüf kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sten Stüf temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Sten Stüfi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 3.1 Sten Stüf on kriminaalkorras korduvalt karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Sten Stüf liitkaristust eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki korduv joobes juhtimine, avaliku korra rikkumine, vargus ja kehaline väärkohtlemine. Sten Stüfi elukäigust nähtuvalt on talle juba varasemalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Nimelt tunnistati Tartu Maakohtu 15.09.

1. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-17-5809) Sten Stüf süüdi avaliku korra rikkumises, varguse toimepanemises ja kehalise väärkohtlemises. Sten Stüfile mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mida ei pööratud täitmisele 2 aasta 6kuulise katseajaga. Vaatamata antud võimalusele pani Sten Stüf juba aasta möödudes toime uue kuriteo (katseaeg algas 15.09.
2. a, uus kuritegu mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 25.10.
3. a). Sten Stüfi varasemast elukäigust järeldub, et ta on suhtunud hoolimatult ja ükskõikselt toimepandud kuritegudesse ja talle mõistetud karistustesse (sh võimalustesse karistuse kandmiseks vabaduses). Kuna Sten Stüfile varasemalt mõistetud karistused ei ole avaldanud talle mingisugust mõju, puudub kohtul igasugune veendumus, et Sten Stüf on sellel korral suuteline oma käitumist muutma, alluma nõutekohaselt kriminaalhooldusele ja täitma kõiki kohtu poolt määratuid nõudeid ja kohustusi. 3.2 Vangistuse jooksul on Sten Stüf läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Vihajuhtimine. Sten Stüf on omandanud ehitusviimistluse plaatija erialal ja on osalenud ka vangla tööhõives. Sten Stüfil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas peab kohus oluliseks, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ajavahemikul 08.07.
4. a – 11.09.
5. a Sten Stüfi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse) kakluse tõttu kaaskinnipeetavaga jalgpalli mängides. Lisaks nähtub prokuröri arvamusest, et Sten Stüfi suhtes on alustatud uus kriminaalasi

§ 121lg 2 p 3 järgi.

3.3 Vabanemise korral soovib Sten Stüf elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Sten Stüfil puudub vabanemise korral kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel 03.01.

1. a seisuga on Sten Stüfil rahalisi nõudeid summas 463 eurot ja vabanemisfondis 196 eurot. Kohtu hinnangul on Sten Stüfi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumused. Sten Stüfi sõnul narkootikumidest on ta loobunud juba enne vangistust. Samuti kavatseb loobuda ka alkoholist ja selleks plaanib ta pöörduda ravile (kodeerimiseks). Kohus peab positiivseks, et Sten Stüf soovib vabanemise korral probleemidega aktiivselt tegeleda ja oma senist eluviisi täielikult muuta. Samas peab kohus oluliseks, et Sten Stüf on juba eelnevalt pöördunud alkoholismiravile (tegi süsti), kuid tema enda sõnul see talle ei mõjunud ja tal tekkis tagasilangus. Seega ei ole kohus veendunud, et Sten Stüfil on sellel korral olemas piisav soov ja motivatsioon oma senise väljakujunenud käitumismustri edukaks muutmiseks. Sellest tulenevalt ei ole Sten Stüfi puhul uute kuritegude toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Sten Stüfi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Sten Stüfi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Sten Stüfi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi 3 kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 138 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 138 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Sten Stüfilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4