KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4599 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kriminaalhoo
§ 63
lg 1 kohaldamisega mõisteti liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi karistuseks 25 päeva aresti.
§ 69
alusel asendati mõistetud arest 25 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse nooremametnik Ketter Reiesberg esitas 06.02.2020 Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Rasmus Andreas Roosioksale mõistetud arest täitmisele. Erakorraline ettekanne on koostatud 1 põhjusel, et Rasmus Andreas Roosioks sooritas 8 üldkasuliku töö tundi, kuid jättis tähtajaks sooritamata 17 üldkasuliku töö tundi. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusaluse Rasmus Andreas Roosioksaga 18.12.
- Esmakohtumise käigus selgitati kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö tegija õiguseid ja kohustusi ning ta määrati tööle Xxxx 13.01.2020-16.01.
- Rasmus Andreas Roosioksale räägiti üle, et ajakava muudatustest ning võimalikest probleemidest tuleb teavitada nii ametniku kui ka juhendajat. Rasmus Andreas Roosioks viibis arestis 08.01.2020-22.01.2020 (ajakava järgi üldkasuliku töö sooritamise ajal). Rasmus Andreas Roosioksaga prooviti telefoni teel kontakti saada 29.01.2020, kuid tema telefon oli välja lülitatud. Rasmus Andreas Roosioks saatis 29.01.2020 kell 18.08 kirja sisuga: „Tere Kas te saaksite minu ÜKT tundide lõppkuupäeva muuta? Ma istusin arestimajas ja ei teadnud kas ma pean neid ÜKT tunde täitma kuna olin seal. Ma istusin ÜKT täitmise kuupäevadel seal. Kas oleks võimalik tõsta alguskuupäev
- veebruarile ning järjest ära teha need? Muidu on lõppkuupäev 4 veebruar. ÜKT tundide täitmiskoht oli Xxxx ja algusega kell
- Lugupidamisega, Rasmus Andreas Roosioks.“ Talle vastati, et ametnik ei saa lõppkuupäeva muuta ning peab juhendajaga enne tähtaja lõppu uued ajad kokku leppima ning tähtaegselt tunnid sooritama. Rasmus Andreas Roosioks leppis juhendaja ja ametnikuga uued tööpäevad kokku, milleks olid 31.01.-03.02.
- Rasmus Andreas Roosioks saatis 01.02.2020 kirja sisuga: „Tere Olen Haigeks jäänud. Mul on juba mitmes päev palavik ja kurguvalu. Käisin esimese päeva haigena oma tunde täitmas, kui asi veel nii hull ei olnud. Siis oli lihtsalt kõri valus ja palavik. Täna öösel ei saanud magada kuna kõri, kurk ja igemed lõid end paiste ja valusaks. Väga nõrk on olla. Haiguse tõttu ma ei jõua neid tunde täis teha õigeks ajaks. Kohtumajast öeldi mulle, et minu kriminaalhooldaja, ehk siis teie, saate kirjutada kohtule palvekirja aja limiidi tõstmiskes. Kas te palun teeksite seda? Lugupidamisega, Rasmus Roosioks“. Kuna isikul ei ole haiguse kohta tõendit, siis ei ole ametnikul alust küsida tähtaja pikendamist. Kriminaalhooldusametnik teeb erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata Rasmus Andreas Roosioksale mõistetud arest täitmisele, kuna Rasmus Andreas Roosioks hoidub kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisest ja ta ei ole tähtaegselt sooritanud üldkasuliku töö tunde. Pärnu Maakohtu 20.02.2020 määrusega saadeti kriminaalhooldaja 06.02.2020 erakorraline ettekanne Rasmus Andreas Roosioksa aresti täitmisele pööramiseks menetlemiseks alluvusjärgsele kohtumajale, s.o Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Pärnu Maakohus lähtus väärteoasja saatmisel asjaolust, et erakorralise ettekande kohaselt asub Rasmus Andreas Roosioksa elukoht xxxx. 09.06.2020 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde ning taotles Rasmus Andreas Roosioksa aresti täitmisele pööramist. Samas leidis ta, et on võimalik ka täiendava aja andmine Rasmus Andreas Roosioksale üldkasuliku töö lõpetamiseks. Ta möönis, et üldkasuliku töö rakendamine venis kuna Paides polnud kriminaalhooldusametnikku ja asjaga tegeles ametnik Pärnust. Ta leidis, et Rasmus Andreas Roosioksal on võimalik 17 tundi üldkasulikku tööd teha Xxxx. Rasmus Andreas Roosioks avaldas kohtuistungil, et üldkasuliku töö tegemine ebaõnnestus kuna tööks määratud päevadel kandis aresti teises väärteoasjas. Hiljem püüdis ta küll tunnid ära teha, kuid sai tööl käia vaid ühe päeva ja haigestus, siis aga lõppes töö tegemiseks määratud aeg. Ta kahetseb, et ei esitanud kriminaalhooldusametnikule arstitõendit haiguse kohta, ei oska selgitada, miks ta tõendit ei esitanud. Ta palub anda endale võimaluse puuduolevad 17 tundi tööd ära teha Xxxx, mis on tema elukoha lähedal. Ta palub aresti mitte kohaldada, ta on saanud endale töökoha xxxx, töö võimaldab teha ka üldkasulikku tööd. Ta elab koos elukaaslase ja neljaaastase lapsega, on pere ainus toitja. 2 Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2101 lg 1 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2101 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
§ 69
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus aresti täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab arvesse, et kriminaalhooldusalune kandi ajavahemikul 08.01.202022.01.2020 aresti, mistõttu isik kõnealusel perioodil tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ei hoidnud. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Rasmus Andreas Roosioks sooritas uue ajakava kohaselt 8 üldkasuliku töö tundi ning ülejäänud üldkasuliku töö tunde ei olnud tal võimalik tähtaegselt ära teha tervislikel põhjustel. Kahetsusväärselt ei esitanud ta oma haigestumise kohta arstitõendit, mis tingiski erakorralise ettekande tegemise. Arvestades Rasmus Andreas Roosioksa soovi ja valmisolekut määratud üldkasuliku töö jätkamiseks, annab kohus talle selleks võimaluse. Määruse tegemisel arvestab kohus ka seda, et ülkasuliku töö rakendamine venis temast mitteolenevatel põhjustel.
§ 69
lg 3 esimese lause kohaselt määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Sama paragrahvi teine lause sätestab, et tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Eelnevat arvestades kohus pikendab Rasmus Andreas Roosioksale Viru Maakohtu 26.11.2019 otsusega väärteoasjas nr 4-19-4599 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kohustades teda sooritama tegemata jäänud 17 tundi üldkasulikku tööd 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3