Urmas Voolpriiti süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 13.06.2020 kella 11.23 ajal xxxx tn vahelisel alal, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,02 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,92mg/l) ning rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Urmas Voolpriit toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
Urmas Voolpriit tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. On kunagi ammu karistatud joobes juhtimise eest. Joob umbes 2 korda nädalas. Eelmisel õhtul läks pidu sõpradega pikale. Sissetulek on hetkel väike, tervisega on probleeme. Vahepeal ei saanud isegi autoga sõita. Töö tõttu peab erinevatele objektidele sõitma. Palub juhtimisõigus alles jätta. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 3-4), - tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, õigused ja mõõtedokumendid (lk 6-11); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 12); - tunnistaja R Je ütlused (lk 14); - õiend (lk 15); - kahtlustatava ütlused (lk 18-19). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Urmas Voolpriiti süü 13.06.2020.a mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Urmas Voolpriit juhtis 13.06.2020.a kella 11.23 ajal xxxx vahelisel alal, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Antud fakti kinnitab süüdistatav ise eeluurimisel antud ütlustes, selgitades, et sõitis 13.06.2020.a xxxx linna ja linnast pidi sõitma tagasi xxxx jõudes märkas politseireidi „Kõik puhuvad“. Tunnistaja R Je ütlused kinnitavad, et 13.06.2020.a kella 11.22 paiku, teostades politseilist tegevust „Kõik puhuvad“ xxxx ning kontrollides xxxx poole liikuvaid sõidukijuhte, peatas sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis Urmas Voolpriit. Süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimise fakt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas on kinnitust leidnud ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti 13.06.2020.a kella 11.23 ajal xxxx tn vahelisel alal kinni Urmas Voolpriit. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Urmas Voolpriit kõrvaldati 13.06.2020.a sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt. Urmas Voolpriitile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et Urmas Voolpriit juhtis 13.06.2020.a kella 11.23 ajal xxxx vahelisel alal mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Antud fakt on tuvastatud Urmas Voolpriiti enda poolt eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt tunnistas, et jõi eelmisel õhtul päris palju õlut. Alkoholijoobe olemasolu Urmas Voolpriitil kinnitab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt 13.06.2020.a kell 11:24 – 11:31 mõõdeti Urmas Voolpriitil alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumber ARLE-0013, mille lõplik lugem oli 1,02 mg/L, laiendmääramatus 0,10 mg/L, mõõtetulemus 0,92 mg/L. Mõõtevahendil on kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus. Kohtule on esitatud ka tunnistus mõõtmist teostanud politseiametniku poolt mõõtmise teostamiseks vastava koolituse läbimise kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Asjaolu, et Urmas Voolpriit juhtis mootorsõidukit, olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (alkoholijoove) kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati Urmas Voolpriitil alkoholijoove väljahingatavas õhus vähemalt 0.92 mg/L. Seega on nii süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos näidu väljatrükiga tõendamist leidnud Urmas Voolpriiti poolt 13.06.2020.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove). Urmas Voolpriit rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tuginedes kõigele eelnevale, 2 on kohus seisukohal, et
Urmas Voolpriitile
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Urmas Voolpriiti objektiivsest käitumisest – tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ning istus mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx rooli, asus sõitma, veendumata enda kainuses - nähtub, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega.
lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Urmas Voolpriit tunnistas oma süüd täielikult ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kohtuistungil selgitas, et kripeldama jääb sõna „tahtlik“ kuivõrd ta ei adunud, et on joobes. Arvestades süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta eelmisel õhtul rohkelt alkoholi, läks magama kella kolme või poole nelja ajal hommikul ning ärkas hommikul juba enne üheksat, pidi isik oma varasema elukogemuse pinnalt teadma, et nii lühikese ajaga alkohol kehast ei välju. U. Voolpriit pidi võimalikuks pidama varianti, et ta ei ole veel kaine. Samuti on isikul kohustus veenduda enne sõiduki juhtima asumist, et ta ei ole alkoholijoobes, eriti kui ta teab, et on eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Urmas Voolpriit pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Urmas Voolpriiti tegevus kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Urmas Voolpriit on süüvõimeline ning
lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Urmas Voolpriitil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste 3 täitmist. Antud juhul oli süüdistatav teadlik sellest, et ta oli eelmisel õhtul alkoholi tarbinud ning ta ei veendunud enne sõiduki juhtima asumist oma seisundis. Just mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning seda veel kesklinnas, kus potentsiaalne oht kõrvaliste isikute kahjustamiseks on suur, kinnitab kohtule, et U. Voolpriiti suhtumine liikluskorda on ükskõikne ja seega oma olemuselt ohtlik. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, sh aega ja kohta, hindab kohus U. Voolpriiti süüd vähemalt keskmiseks. U. Voolpriit on vabandanud ja kahetseb, kuid kahetsus on karistust kergendav asjaolu, mis ei muuda olematuks fakti, et Urmas Voolpriit seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklejate elud ning nende vara. Urmas Voolpriiti näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava Urmas Voolpriiti puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Urmas Voolpriiti sõnul on tema sissetulek väike ning tal on tervisega probleeme, mistõttu ei ole rahalise karistuse kohaldamine ja vangistuse ÜKT-ga asendamine Urmas Voolpriitile sobilik ja põhjendatud karistus. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Urmas Voolpriiti edaspidi kuritegusid toime panemast) ning asjaolu, et isik on varem kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et Urmas Voolpriiti tuleb
Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kolm kuud ja kümme päeva vangistust. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta mõistetud vangistus
sätteid kohaldades täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga.
lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 13.06.20-15.06.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka. Lisaks peab kohus nii üld- kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel vajalikuks võtta Urmas Voolpriitilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Kohtu hinnangul tingib Urmas Voolpriitile lisakaristuse kohaldamise vajaduse eelkõige asjaolu, et isik oli kriminaalses joobes (mõõtetulemus 0,92mg/l). Tegemist ei olnud jääknähtudega, samuti ei ole tegu kriminaalvastutuse eelduseks oleva joobe alampiiri lähedase joobega. Lisaks oli isik jõudnud enda sõnul enne kinnipidamist sõita xxxx kesklinna koju ning isik peeti kinni alles pärast seda kui ta oli kodust läbi käinud. Kõik see aga tähendab seda, et isiku joove xxxx sõitma hakates oli veelgi suurem. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Ühtlasi koondab see isiku tähelepanu toime pandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Asjaolu, et isikul on juhtimisõigust vaja tööl käimiseks, oli isikule teada ka enne mootorsõiduki joobes juhtimist, kuid see ei takistanud teda joobeseisundit kontrollimata rooli istumast. Juhtimisõiguse äravõtmine on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega ning lisakaristuse kohaldamisega saab anda ühiskonnale ka selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab ka liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine 4 joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Mootorsõidukijuhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid (eriti keelatud seisundis juhtimist reguleerivaid) eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohus arvestab, et taoline rikkumine oli süüdistataval esmakordne ning ta on avaldanud kahetsust, mistõttu kohaldab isikule lisakaristuse minimaalses määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, mida KrMS § 2565 lg-st 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 438 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused menetluskulude tasumiseks või käiks menetluskulude tasumine talle üle jõu. Süüdistatav taotles kohtukulude ajatamist 12 kuu peale. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, §, 311, § 313, § 315 lg 7, §238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Urmas Voolpriit
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kolm kuud ja kümme päeva vangistust.
sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Urmas Voolpriit ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Vabastada Urmas Voolpriit kohtusaalis vahi alt 5
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 13.06.2015.06.2020 s.o 3 päeva karistusaja hulka. Välja mõista Urmas Voolpriitilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 438 eurot riigituludesse. Kohustada Urmas Voolpriiti tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 36.50 eurot. Sundraha tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, või EE401700017002872300 Luminor pangas. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700024956 . Selgitusse võib märkida „Urmas Voolpriit, kriminaalasi 1-20-4172 sundraha.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Urmas Voolpriitilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Urmas Voolpriit kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 06.07. 2020 Kohtunik Liina Pohlak 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.