Obsah (11)

§ 2561§ 238§ 275§ 126§ 180§ 175§ 2565§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karista

§ 2561

, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Roman Russ süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Roman Russ’i poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Roman Russ’i karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 16.02.2020.a. 4.

§ 275

lg 1 alusel kohaldada Roman Russ’i suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võttes Roman Russ’i vahi alla kohtusaalist. 5. DVD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. Roman Russ’lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja

§ 2565lg 2 alusel sundraha 438 eurot.

7. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulu summas 438 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 36,50 eurot. 8. Kaitsjatasu summas 97, 20 eurot jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700008545 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-1312“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 12.03.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 12.03.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Roman Russi (Russ) süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 16.02.2020 kella 12.02 paiku xxxx asuvast K AS-ile kuuluvast xxxx ilumaailma osakonnast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K ASile kuuluva parfüümi Blue Seduction testri (90% täis) maksumusega 26,99 eurot (tootekood 8411061636268), millega möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani oma tahtliku tegevusega Roman Russ toime võõra vallasjasa äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Roman Russi poolt on tõendamist leidnud. 2 2.
4. Kuriteokoosseis 2.1.
5. Objektiivne koosseis Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. K AS avaldusest nr 19/20 koos lisaga /tl 1/ nähtub, et 16.02.2020.a kella 12.02 paiku xxxx asuvast xxxxx varastati K AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt: Blue Seduction EDT tester (tootekood 8411061636268) maksumusega 26,99 eurot, kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele; õigusrikkujaks osutus Roman Russ. Seega on tõendatud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas omastas R. Russ ebaseaduslikult võõra vallasasja. Tunnistaja J B ütlustest /tl 2/ nähtub, et tunnistaja, olles tööl turvatöötajana 16.02.2020.a xxxx, märkas kella 12.00 paiku meesterahvast sinise jope ja tumedate pükstega, kes võttis riiulilt parfüümi ja pani endale pükste taskusse, seejärel liikus väljapääsu poole, möödus kassast kauba eest tasumata; turvaruumis avastati isiku valdusest parfüüm Blue Seduction EDT tester (tootekood 8411061636268) maksumusega 26,99 eurot, mille kohta ostutšekk puudus. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, samuti videosalvestisega, millest nähtub, et tunnistaja on kirjeldanud süüdistatava riietust selliselt nagu see tegelikult tal ka kuriteo toimepanemise ajal oli. Tunnistaja ütlustest nähtub, et vargus jäi katse staadiumisse. Videosalvestis /tl 4/ tõendab süüdistatava tegevust süüdistuses kirjeldatud kohas, ajal ja viisil. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga /tl 5-9/ nähtub süüdistatava tegevus xxxx 16.02.2020.a ajavahemikul 12.00-12.02 paiku ja nimelt: kella 12.00 paiku paneb süüdistatav riiulilt võetud eseme omale taskusse; kella 12.01 paiku väljub kauplusest kauba eest tasumata ning kella 12.02 paiku peetakse süüdistatav turvatöötaja poolt kinni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist /tl 13-14/ nähtub, et R. Russ peeti kinni xxxx kuupäeval 16.02.2020.a kell 13.10 seoses varguse toimepanemisega. Seega oli R. Russ sündmuskohal kinni peetud ja tabatud nii-öelda otse teolt ja asjaolu, et süüdistatav enda viibimist sündmuskohal seoses alkoholijoobega ei mäleta, ei ole oluline. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist /tl 12/ nähtub, et R. Russil tuvastati 16.02.2020.a kell 13.39 indikaatorvahendiga joove 1,54 mg/l väljahingatavas õhus ja välised joobetunnused (silmade punetus, silma pupillid suured, alkoholilõhn suust, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, isikul puudus aja-, isiku ja kohataju, koordinatsioon väga häiritud, käitumine unine). Nimetatu tõendab, et süüdistatava enda ütlused selle kohta, et ta oli süüdistuses näidatud ajal alkoholijoobes, oli juba mitu päeva joonud, vastavad tõele. Isiku ja asjade läbivaatuse protokollist /tl 15/ nähtub, et 16.02.2020.a kell 13.45 oli R. Russil seljas pruuni värvi püksid, sinist värvi jope, musta värvi jalanõud, roheline kampsun ning kaasas oli peenraha 1,41 eurot, punane rahakott ja vabastamisõiend nr 65 /tl 10/. Seega vastab R. Russi riietus tunnistaja poolt kirjeldatule ja videosalvestiselt nähtud rõivastusele, mis vargal seljas oli. Kahtlustatava R. Russi ütlustest /tl 16-18/ nähtub, et süüdistatav ei mäleta talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, kuna on mitu päeva alkoholi tarvitanud, samas oletab, et ta võis varguse toime panna, kuna oli kesklinnas ja joobes ning ühtlasi väljendab R. Russ kahetsust. Seega ei välista R. Russ ka ise kuriteo toimepanemist. 3 Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud, et R. Russi valdusest leitud parfüümi tester oli tema jaoks võõras vara. Samuti on tõendatud, et eseme äravõtmisega soovis R. Russ lõpetada senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu nõusolek. Vargus jäi aga R. Russi tahtest sõltumatute asjaolude sunnil lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses, sest kuriteo toimepanemisse sekkus turvatöötaja ning kannatanule tagastati temale kuuluv ese rikkumata kujul. Kohus leiab, et R. Russi poolt kannatanu eseme äravõtmine toimus ka selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sest R. Russ soovis eseme äravõtmisega jätta kannatanu esemest kestvalt ilma ja sellega on ühtlasi realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. R. Russi tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 tunnusele, s.o varguse toimepanemine süstemaatiliselt, sest R. Russi on karistusregistri väljatrükist /tl 20-33/ nähtuvalt varem varavastaste süütegude eest korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Viimati karistati R. Russi Harju Maakohtu 30.08.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6814 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva /tl 36/. R. Russ vabanes nimetatud karistuse kandmiselt 07.02.2020.a. Asjaolu, et karistusregistri väljatrüki kohaselt on R. Russil 6 kehtivat kriminaalkaristust varguste ja röövimise toimepanemise eest annab kohtule alust uskuda, et varastamine on kujunenud R. Russile elustiiliks. Kuna vargus jäi katse staadiumisse, siis on kvalifikatsioonis põhjendatud viide KarS § 25 lg 2 -le. 2.1.2 Subjektiivne koosseis Kohtu hinnangul pani R. Russ kuriteo toime tahtlikult. KarS § 199 kuriteokoosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. R. Russ teadis, et Kaubamajas olev vara on tema jaoks võõras vara, mis ei kuulu temale, et selle äravõtmine ja enda taskusse panemine ja sellega kaubamajast väljumine on ebaseaduslik. Tema eesmärgiks oli asja omastamine. Asjaolu, et R. Russ oli alkoholijoobes, sündmust ise ei mäleta, ei muuda tema tahtlust olematuks. 2.2 Õigusvastasus ja süü R. Russi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R. Russ on süüvõimeline, sest ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS
6. peatükkis
7. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on kokkuvõttes R. Russi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk R. Russ on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 2.3 Karistus KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette alternatiivselt kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohtu hinnangul ei ole R. Russi süü suur. Kuritegu jäi katsestaadiumisse ja varastati väheväärtuslik asi. Seega võib R. Russi karistus jääda alla keskmist karistusmäära, kuid rahalise karistuse mõistmine ei tule R. Russi puhul siiski kõne alla mitmel põhjendusel. Esiteks, R. Russ ei tööta, tal pole sissetulekut (isegi alkoholsõltuvuse jaoks kodeerimiseks ei olnud tal enda sõnul vahendeid peale vanglast vabanemist). Teiseks, R. Russ pani uue kuriteo toime vahetult pärast vanglast vabanemist (vabanes 07.02.2020.a ja pani uue kuriteo toime 16.02.2020.a), seega ei ole leebeima karistusliigi valik kuidagi õigustatud. R. Russ on isikuks, kes ei ole teinud talle varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi. Samuti leiab kohus, et R. Russi poolt avaldatud kahetsus ei ole puhtsüdamlik, vaid pigem kahetseb ta seda, et ta kuriteolt tabati. R. Russ ei näe endal tegelikult erilist süüd, ta õigustab end sellega, et tal on alkoholsõltuvus, sõbrad pakkusid temale vanglast vabanemise puhul alkoholi, kuigi teadsid, et ta juua ei tohi. Kui seda poleks juhtunud, ei oleks ta kuritegu ka toime pannud, sest kainena ta ei varasta. R. Russi seisukoht (etteheide) on, et temale ei ole kunagi antud võimalust vangistust mitte kanda, kogu aeg pannakse vangi ja karistused muutuvad ühe raskemateks. R. Russ ei mõista, et võimaluse mitte vangi minna võttis ta endalt ise, mitte keegi teine, kui ta peale vabanemist uuesti varastas. R. Russi ütlused selle kohta, et ta peab abistama oma eakat vanaema, on paljasõnalised ja mitte eriti usutavad. R. Russ on ise öelnud, et kui ta alkoholijoobes on, ei lase vanaema teda oma elukohta üldse sissegi. Ka on R. Russ kinnitanud, et enne viimast vargust oli ta juba mitu päeva järjest alkoholi joonud. Sellise elustiiliga inimesest ei ole eakal vanaemal kindlasti erilist abi lootagi. Lisaks soovib R. Russ enda sõnul minna Wismari Haiglasse end kodeerima, et alkoholisõltuvusest vabaneda. Kohtu küsimusele, miks ta ei teinud seda koheselt peale vabanemist, vastas, et puudus selleks raha. Kaitsja taotles R. Russile võimaluse andmist ja vangistuse üldkasuliku tööga asendamist. Kohtu arvates on ilmne, et R. Russ ei ole isik, kelle suhtes oleks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga õigustatud. R. Russi elustiili juurde kuulub ohtralt alkoholi tarbimine ja on ilmselge, et kui isik tarvitab alkoholi mitmeid päevi järjest, selliselt, et ta isegi ei mäleta, kus ta käis ja mida tegi (nagu antud kriminaalasjas on tuvastatud), siis ei ole mingit kindlust, et ta üldkasulikku tööd teeb ja kriminaalhooldaja kontrollile allub. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Üldkasuliku töö tegemine ei välista seda, et R. Russ uusi vargusi toime ei pane. Isik, kes vahetult pärast vanglast vabanemist paneb toime uue kuriteo, tuleb mõneks ajaks ühiskonnast isoleerida. Kuna R. Russ pani uue kuriteo toime vahetult pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist, siis ei ole õigustatud temale miinimumile väga lähedase karistuse mõistmine vaatamata sellele, et tegu jäi katsestaadiumisse, kahju ei ole tekitatud ja varastati väheväärtuslik asi. Eeltoodu alusel mõistab kohus R. Russile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, lugedes R.

Russi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus R. Russi karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 16.02.2020.a. Lisaks kohaldab kohus süüdistatava suhtes tõkendina vahistamist, et R. Russ ei saaks jätkata kuritegude toimepanemist. Kui tõkendit ei kohaldataks, siis esineks suur risk, et R. Russ, teades eelseisvast vangistusest, võib jätkata alkoholi kuritarvitamist ja sellest tingituna ka uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. 2.4. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja 5 juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses. Kohus jätab DVD plaadi videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

2.5. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1

§ 2565lg 2 alusel on kiirmenetluse korral sundraha suuruseks 438 eurot.

Määratud kaitsjatasu oli kokku 97,20 /tl 50-52, 55-56/ eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda veelgi. R. Russil puudub kindel töökoht. Samuti ei ole tõenäoline, et R. Russ saaks koheselt kulusid hüvitada, kui ta kannab talle kohtuotsusega määratud vangistust. Seega otsustab kohus ajatada menetluskulud (sundraha 438 euro) 12 kuu peale. Ühtlasi leiab kohus, et kaitsjakulu 97,20 eurot võib jätta riigi kanda, kuna ei ole tõenäoline, et R. Russ selle lähiajal hüvitada suudaks. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 1 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 6