2-20-555/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-555 Tsiviilasi J.Y hagi A.Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja J.Y (isikukood xxx), xxx; e-post: xxx Kostja A.Y (isikukood xxx), xxx Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2020 RESOLUTSIOON
3. Lahutada J.Y ja A.Y abielu, mis on registreeritud xxx linna xxx perekonnaseisuametis.
4. Taastada J.Y abielueelne perekonnanimi. J.Y nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist J.S.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused 2-20-555
6. J.Y esitas kohtule
7. jaanuaril 2020 hagiavalduse A.Y vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti xxxa linna xxx perekonnaseisuametis. Hageja toob esile, et poolte abielulised suhted lõppesid
8. aastal. Abikaasas suhtlesid interneti teel, kuid
9. aastast on kostja kadunud ja hageja ei saa abielulisi suhteid taastada. Perekonnaseisuasutuses ei ole võimalik lahutada, sest kostja viibimiskoht ei ole teada. Kostja vastuväited
10. A.Y on hagiavalduse kätte toimetatud Avalike Teadaannete kaudu. Ta ei ole kohtule kirjalikult vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on esile toonud, et pooled ei ela koos
12. aastast ning ta elab Eestis alates
13. aastast.
14. Kostjale ei olnud võimalik hagiavaldust kätte toimetada hageja osundatud aadressile xxx Kohus teavitas kostjat Avalike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud.
15. Hageja jäi kohtulikul ärakuulamisel hagiavalduse juurde ja soovib kindlasti lahutust. Ta ei ole kostjaga suhelnud neli aastat ega tea tema asukohast midagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 alusel võib kohus abieluasja lahendada ka sisuliselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub ning kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi rahuldamine ja abielu lahutamine on võimalik. Kohtu hinnangul näitab kostja austuse puudumist ja ükskõiksust abikaasa suhtes ning soovimatust probleeme koos lahendada see, et ta ei ole neli aastat olnud oma abikaasaga kontaktis, sh toeks. Kostja eelkirjeldatud käitumine viitab sellele, et ta ei soovi abielu jätkata. Seetõttu on mõlema poole huvides see, kui abielu lahutatakse.
16. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande (abielutunnistuse) kohaselt oli J.Y perekonnanimeks enne abiellumist S Kohus leiab, et vastavalt kostja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.
17. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 2