Välja mõista Harku Karjäär AS kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 4339,80 eurot riigieelarve vahenditest. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 18.06.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor A K poolt on koostatud 21.02.2020.a. väärteoprotokoll nr 940019001258 selle kohta, et 04.10.2019.a. ajavahemikul kella 09:00-st kuni 10:20-ni xxxx kinnistul katastritunnusega xxxx liikusid AS-i Harku Karjäär juhatuse liikme R Te teadmisel ja loal Harku karjääri mäeeraldisel kallurid, mille kallurikastid olid katmata. Korraldades Harku karjääri mäeeraldisel tegevuse viisil, et kõigilt veokitelt ei nõuta koormakatte kasutamist, seega rikkus AS-i Harku Karjäär juhatuse liige R T ettevõttele väljastatud maavara kaevandamise loa nr KMIN – 038 täiendavate tingimuste punktis nr 4 toodud nõuet. AS-ile Harku Karjäär Harku karjääri mäeeraldisele väljastatud maavara kaevandamise loa nr KMIN – 038 (kehtivus 12.11.2002.a. – 03.05.2049.a.) täiendavate tingimuste punkti 4 kohaselt tuleb kallurikastid katta, vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist. Eeltoodust tulenevalt pani sellega AS Harku Karjäär toime väärteo, mis on kvalifitseeritud maapõueseadus (MaaPS) § 117 lg 2 järgi. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor A K on koostanud 23.03.2020.a. otsuse väärteoasjas nr 940019001258, milles määrati AS-ile Harku Karjäär karistuseks KarS § 47 lg 2 ning
Kaebuse sisu Eelpool nimetatud otsusele esitas Harku Karjäär AS kaebuse koos lisadega. Kaebuse kohaselt kaebaja palub tühistada Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020.a. otsuse ja lõpetada väärteomenetlus 940019001258 Harku Karjäär AS suhtes
lg 1 p 1 alusel ning alternatiivselt lõpetada menetlus
Kaebaja leiab, et Keskkonnainspektsioon (KKI) on rikkunud oluliselt menetlusõigust. Kaebaja leiab, et puudub väärteokoosseis ja põhjendab seda alljärgnevalt: väärteokirjelduses puudub garandikohustus. HK-le heidetakse VP-s ette MaaPS § 117 lg 2 rikkumist tegevusetusega, st väidetavalt on kaevandamisloas sätestatu täitmata jäetud. Väärteokirjelduses puudub aga nõuetekohane põhjendus antud juhul garandikohustuse olemasolu kohta. KarS § 13 lg 1 järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Et käesoleva väärteomenetlus toimub juriidilise isiku suhtes, tuleb KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt garandikohustus tuvastada füüsilise isiku teos. Käesolevalt ei nähtu VP-st, millest tulenes HK juhatuse liikme R Te õiguslik kohustus tegutseda. Teokirjelduses on piirdutud nentimisega, et (
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd kohus ei saa väärteoprotokolli täiendada R Te võimaliku tegutsemiskohustuse osas, tuleb väärteomenetlus
KKI 04.10.2019 vaatlusprotokoll ei ole lubatav tõend. Kaebaja hinnangul on KKI vaatluse nime all läbi viinud paikkonna varjatud jälgimise KrMS § 1265 mõttes. Viidatud sätte kohaselt on varjatud jälgimise eeldus prokuratuuri luba, veel enam,
lg 1 kohaselt ei ole väärteomenetluses jälitustegevusega tõendite kogumine üldse lubatud. HK-d ei ole 04.10.2019 vaatluse algusest teavitatud. KKI tegevus 04.10.2019 vaatlusel ei lubatav ka korrakaitseseaduse alusel. KorS § 51 lg-st 4 3/6 tulenevalt on kinnisasja valdajal õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Valdaja ei saa seda õigust teostada, kui teda läbivaatusest ei teavitata. 04.10.2019 vaatlusprotokolli kõrvale jättes puuduvad tõendid väärteosündmuse kohta ja menetlus tuleb lõpetada
KKI pole tuvastanud tolmava veose olemasolu. P 4 nõue näeb ette, et “Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta”. P 4 sõnastusest ei tulene, et mittetolmav veos tuleks samuti katta. Vastasel juhul nõuaks p 4 iga veose katmist, mitte ei näeks ette transporditava materjali tolmamise eeldust. Seega ei ole põhjendatud väärteoprotokolli etteheide, mille kohaselt oleks HK pidanud kõigi Harku karjääri territooriumil koormaga liikuvatelt veokitelt nõudma koormakatte kasutamist. KKI ei ole seejuures tõendanud, et kõikvõimalik veos väidetava väärteo toimepanemise kohas oleks tolmamise ohuga. Sisuliselt ainuke tõend, millele väärteootsus tugineb, on 04.10.2019 vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokollis pole KKI kirjeldanud mitte ühtki tolmavat veost. Samuti ei nähtu tolmavat veost vaatlusprotokollile lisatud fotodelt. Samuti ei ole väärteoprotokollist mõistetav, millest sai KKI järeldada juhatuse liikme otsest tahtlust. Selge on, et HK juhatuse liige ei tegele eraldi iga veose kontrollimisega ega katmisega. HK juhatuse korraldusel on paigaldatud karjääri teavitavad sildid, mis nõuavad autojuhtidelt tolmava veose katmist. Seega on HK poolt rakendatud meetmeid, et vältida veoste tolmamist. HK juhatuse arusaam kaevandamisloa kõnealusest tingimusest nähtub HK 22.01.2020 kirjast Keskkonnaametile (väärteotoimikus). Absoluutset kohustust katta kõiki veoseid, sõltumata tolmavusest ja ilmast (nt paduvihm või tihe lumesadu) teadaolevalt ka üheski teises karjääris ega ka laiemalt puistematerjali veos ei rakendata, mistõttu sellist praktikat ei ole alust eeldada ka tavapärase hoolsuse raames. Sellel taustal pole võimalik järeldada kohustuste rikkumist otsese tahtlusega. HK veose katmiskohustus ei saa olla suurem liiklusseaduses sätestatust. LS § 34 lg 16 ning 3 majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määruse nr 53 "Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid" § 6 lg 1 järgi tuleb avatud kaubaruumi kasutamisel tuleb veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks. Järelikult ei ole avatud kaubaruumi (nt ka kallurid) katmise kohustus absoluutne. P 4 nõude vastupidisel tõlgendamisel tekiks vastuoluline olukord, kus kaevandamisloa KMIN-038 kehtivusalal peaks veos igal juhul kaetud olema, aga vahetult väljaspool HK käideldavat mäeeraldist, kus absoluutne kohustus enam ei kehti, tekiks tolmavatelt veostelt ikka saaste. Seejuures tuleb arvestada, et väljaspool kaevandamisloa kehtivusala ei kehti muud võimalikud nõuded, mis peavad õhusaastet minimeerima (nt teede niisutamine). Järelikult saab veose katmise nõue olla igakordse kaalumise tulemus – kui veos tolmab, sh on tegelikult tolmamispotentsiaaliga, siis veos kaetakse. Antud juhul pole tõendatud, et mõni veos oleks tolmanud ja see oleks jäänud katmata. Seega ei ole väärteo toimepanemine kinnitust leidnud. MaaPS § 117 lg 2 kohaldamine koostoimes KMIN-038 p 4 nõudega oleks vastuolus PS § 23 lg 1, KarS § 2 lg 1 määratletuspõhimõttega. Määratletuspõhimõttest tulenevalt on vajalik süüteokoosseisu tunnuste tõlgendamine viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt nt RKKK 1-17-6580). Ehkki blanketne karistusnorm iseenesest ei riku määratletuspõhimõtet, pole selle sisustamine konkreetsel juhul üheselt mõistetav ja jääb ebaselgeks. Karistusnormi ebaselguse olukorras ei tohi seda menetlusaluse isiku kahjuks tõlgendada. Seda, et kaevandamisloa p 4 nõue ei ole üheselt arusaadav, kinnitab KKI 16.01.2020 kiri nr 11- 1/19/7409-3 Keskkonnaametile (väärteotoimikus), milles KKI palub Keskkonnaametil p 4 nõude “üheselt lahti mõtestada” ja selle raames vastata KKI täpsustavatele küsimustele. Järelikult ei olnud KKI-l enne väärteomenetluse alustamist karistatava teo sisust täit selgustki. Ehkki Keskkonnaameti 24.01.2020 vastuse nr 12-1/20/882-2 (väärteotoimikus) kohaselt on p 4 nõude ühene tõlgendus see, et veos peab igal ajal kaetud olema, tuleb see ajal, mil väidetav rikkumine on juba toime pandud. KKI poolt on p 4 rikkumise etteheide vastuoluline, kui kontrollitavat tegevust hakatakse lahti mõtestama alles pärast süüteomenetluse alustamist. Siinkohal väärib lisamist, et HK saatis 22.01.2010 Keskkonnaametile omapoolse seisukoha (väärteotoimikus), mis kajastab HK arusaama kõnealuse tingimuse tõlgendamisest. Teisalt kummutab kaebaja hinnangul p 4 nõude alusel veose absoluutset katmiskohustust ühelt poolt Keskkonnaameti 24.01.2020 vastuse puudulikkus: p 4 nõuet sisustatakse selle nõude eesmärgi ehk õhusaaste minimeerimise kaudu, ehkki HK puhul ei ole sellist saastatust kunagi tuvastatud (järelikult õhusaaste vältimiseks on vajalikud abinõud juba rakendatud), teisalt möönab Keskkonnaamet, et veose igakordne katmine ei olegi alati mõistlik. Kolmandaks, Keskkonnaamet on kirjavahetuses kaebajaga nõustunud, et p 4 nõude selline tõlgendamine, et katta tuleb kõik karjääris vedusid tegevad kallurikastid, on ebamõistlik (22.01.20 ja 27.01.20 kirjad vastulause juures). Samal ajal jääb ebaselgeks, mis kaalutlustel ikkagi p 4 grammatilisest tõlgendusest lähtutakse ja sellestki vääralt – juhul kui p 4 nõude mõte oleks iga veose katmine, siis puuduks vajadus täpsustada veose katmise eesmärki (ehk tolmamist, vt ka p 15 ülal). Neljandaks, p 4 nõue on ebaselge ka osas, milles see ei võimalda ühest järeldust HK tegutsemiskohustuse ulatuse osas. Nimelt Harku karjääris, mis on väärteoprotokollis teo toimepanemise kohaks, on mitu käitlejat (lisaks HK-le TREV-2 Group AS asfalditehas). Väärteoprotokolli kohaselt tulnuks HK-l nõuda kõigi Harku karjääri territooriumil liikuvatelt veokitelt koormakatet. Samas ei ole KKI selgitanud, millisel õiguslikul alusel on HK-l selline kohustus teiste äriühingutest käitlejate ja nende klientide suhtes. KKI ei ole Harku karjääri territooriumil liikujate osas teinud mingitki eristust, sh 04.10.2019 vaatlusel, kus fikseeritud veokid on sidumata HK tegevusega. Eeltoodule tuginevalt tuleb p 4 nõuet tõlgendada HK kasuks, st veose katmine ei ole nõutav juhtudel, kui veos ei tekita tolmu. Kaebaja leiab, et alternatiivselt on täidetud
Juhul kui kohus ei 4 nõustu ülaltooduga väärteokoosseisu puudumise osas, taotleb kaebaja menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel
lg 1 p 1 järgi, s.o HK süü väiksus ja avaliku menetlushuvi puudumine, alljärgnevatel kaalutlustel. KKI ei ole arvesse võtnud, et p 4 nõue antud menetluses on formaalne – väärteoasjas pole kogutud ühtki tõendit, et HK vastava tegevuse või tegevusetuse tulemusel oleks tekkinud õhusaaste või välisõhu normide ületamine. Samuti pole kogutud ühtki tõendit, mis näitaks reaalse keskkonnakahju tekkimist. Ülaltoodud põhjendustel on nii KKI kui Keskkonnaamet nõustunud, et HK on rakendanud meetmeid tolmamise minimeerimiseks (vt kirjavahetused p-des 20-22). Samamoodi on Keskkonnaamet möönnud p 4 absoluutse kohustuse ebamõistlikkust (vt 27.01.2020 vastuskiri) ja soovitanud algatada p 4 muutmise menetlus.
MS § 84 lg 1 tähenduses ja mitte varjatud jälitustegevusega nagu Kaebaja püüab väita. Vastavalt MaaPS § 127 lg-le 1 on Keskkonnainspektsioonil MaaPS § 117 märgitud väärteo menetluspädevus. Sündmuskoha vaatlus on menetlustoiming, mille eesmärgiks on koguda kriminaalasja või väärteoasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. KrMS § 84 lg 1 kohaselt toimetatakse sündmuskoha vaatlus kuriteo toimepanemise kohas või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Vaidlusalune vaatlus on teostatud Kaebajale kuuluval mäeeraldisel, sisenemata seejuures Kaebaja valduses olevale kinnisasjale. Võttes arvesse etteheidetud teo 6 sisu, see on kaevandamisloas oleva nõude rikkumine, mille raames jäeti tagamata kallurite poolt koormakatete kasutamine, oli võimalik antud sündmuskohta vaadelda ilma valdusesse sisenemata. Vaatlust teostati väärteo toimepanemise kohas. Vaatlusprotokoll sisaldab kõiki KrMS §-s 87 nimetatud andmeid ja vastab seega nõuetele. Vaatluse läbiviimisel on järgitud KrMS §-st 64 tulenevaid tõendite kogumise üldnõudeid. Vaatluse näol ei ole olnud tegemist varjatud paikkonna jälgimisega, vaid on vaadeldud konkreetse väärteoga seotud teo toimepanemise kohta. Järelikult on tegemist lubatava ja asjakohase tõendiga. Seoses Kaebaja väitega, et vaatlusprotokoll on puudustega, sest Kaebajal ega tema esindajal ei võimaldatud osaleda vaatluse juures, rõhutab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku vaatluse juures viibimine ei ole kohustuslik, kuivõrd Kaebaja ei ole sellele menetlustoimingule allutatud. Ka Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-32-15 punktis 12 leidnud: „KrMS § 83 lg 3 näeb ette, et kahtlustatav ja süüdistatav kutsutakse vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse.
Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks. 4.10.2019 sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt ei sisenetud vaatluse teostamiseks Kaebaja valdusesse ja korrakaitseseadust ei kohaldata süüteomenetluse läbiviimisel. Seega viited KorSist tulenevale valduse läbivaatamisele ja sealt tulenevale valdaja õigusele osaleda vaatluse juures ei ole asjakohased. Keskkonnainspektsioon ei ole tuvastanud tolmava veose olemasolu, seega kaevandamisloa nõue nr 4 (edaspidi Nõue nr 4) ei kohaldu ja väärteoprotokollis esitatud etteheide ei ole põhjendatud. Kaebaja on andnud Nõudele nr 4 väära tõlgenduse. Nõudes nr 4 on toodud: „Vältimaks kalluritel transporditatav materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta.“ Vastupidiselt Kaebaja seisukohale ei ole Nõue nr 4 kohaldumine seotud eeldusega, et veos tolmab. Vaadates nõude sõnastust nähtub, et nõudes on toodud välja nõude sätestamise eesmärk ning konkreetne kohustus, mis täidaks selle eesmärgi. Eesmärgiks on transporditava materjali tolmamise vältimine ning kohustuseks on kallurikastid tuleb katta. Nõue ei sisalda eeltingimusi, mille esinemisel tuleb nimetatud kohustus täita. Seega kuivõrd nõue ei sisalda eeltingimusi kehtib kohustus kallurikastid katta igal ajal mäeeraldisel veost transportides. Samasugust tõlgendust toetab ka Keskkonnaamet oma 24.01.2020 vastuses KKI päringule, kus selgitab: „Nimetatud kõrvaltingimust saab üheselt tõlgendada nii, et igal mäeeraldisel liikuval ja materjale (lõhatud materjal, killustik jne) vedaval sõidukil peab igal ajal olema koorem kaetud.“ Samas kirjas toob Keskkonnaamet välja ka põhjenduse, mis eesmärgil on antud kõrvaltingimus kehtestatud. Selle nõude eesmärgiks on minimeerida transportimisel tahkete osakeste lendumist ning sellest tekkida võiva häiringu vältimist keskkonnale ja inimeste tervisele. Selline eesmärk ühtib ka MaaPS § 56 lg 1 p-ist 9 tuleneva kõrvaltingimuste kehtestamise alustega. Väärteoprotokollist ei ole mõistetav, millest sai järeldada juhatuse liikme otsese tahtluse. Väärteootsuses on korrektselt avatud subjektiivne koosseis otsese tahtluse vormis. Antud järeldus, juhatuse liikme R Te ja läbi tema Kaebaja, tahtluse vormi osas tugineb väärteomenetluses kogutud tõenditele ja R Te enda ütlustele. Nimelt nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et isik oli teadlik Nõudest nr 4, kuid otsustas teadlikult tõlgendada seda kitsendavalt. Asjaolu, et juhatuse korraldusel on paigaldatud karjääri infosildid, ei muuda tema tahtluse vormi. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebaja juhatuse liige oli teadlik Nõudest nr 4, kuivõrd tema korraldusel teostati infosiltide panek ja veokijuhtide informeerimine. Need meetmed aga ei taganud nõude nr 4 täitmise, mistõttu pidi 7 ta möönma, et need ei ole piisavad Nõude nr 4 täidetuks lugemiseks. Seega pidi ta möönma, et ta ei ole rakendanud kõikvõimalikke meetmeid ja on rikkunud seeläbi kaevandamisloas olevat nõuet. Veose katmiskohustus ei saa olla suurem liiklusseaduses sätestatust. Kaebaja väide ja viited liiklusseadusele ning liiklusseaduse alusel vastuvõetud määrusele on asjakohatud ning ei ole antud väärteoasjas kohaldatavad. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et Kaebajale on esitatud etteheide kaevandamisloas oleva nõude rikkumise pärast. Väärteo eseme koosseisuliseks teoks on mäeeraldisel veose transportimisel koormakatete kasutamise mitte tagamine, millega on rikutud kaevandamisloas kehtestatud nõuet. Liiklusseaduse § 1 kohaselt sätestab antud seadus liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu tasumise tingimused ja määrad, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. Sama seaduse § 2 punktis 81 on toodud välja tee definitsioon. Mäeeraldisel liiklemine antud definitsiooni alla ei lange. Seega liiklusseaduses ja selle alusel vastuvõetud veoseid käsitlevad sätted antud kohas liiklemisel ei kohaldu. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et vaidlusalune nõue kaevandamisloas on kehtestatud keskkonnahäiringu ja inimese tervist ohustavate lenduvate osakeste minimeerimise eesmärgil ning mitte lähtudes liiklusseaduses toodud liiklusohutuse eesmärkidest. Seega antud nõude kehtestamise eesmärgist lähtudes ning võttes arvesse asjaolu, et etteheidetav tegu pandi toime mäeeraldisel ning mitte teel liiklusseaduse tähenduses, tuleb lähtuda kaevandamisloas märgitud nõuetest. Kuivõrd kaevandamisluba ja selles sätestatud tingimused on välja antud õiguspäraselt ning kaevandamisluba ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud, oli vaja paigaldada vedude teostamisel mäeeraldise piires koormakate. MaaPS § 117 lg 2 kohaldamine koostoimes KMIN- 038 p 4 nõudega oleks vastuolus PS § 23 lg 1, KarS § 2 lg 1 määratletuspõhimõttega. Kohtuväline menetleja leiab, et MaaPS §117 lg 2 kohaldamine ei ole toimunud vastuolus määratletuspõhimõttega. Nii loa väljastanud Keskkonnaameti selgitus, kui ka nõude enese tõlgendamine võimaldab jõuda järeldusele nõude kohustuslikkuses igal ajal kõigi mäeeraldisel liikuvatele veokitele. See tähendab nõue on konkreetne ja üheselt mõistetav. Kaebaja on kontekstiväliselt püüdnud näidata, et Nõue nr 4 ei ole arusaadav, sest nii Keskkonnaamet kui kohtuväline menetleja läbi päringu tegemise ei ole olnud kindel Nõude nr 4 sisustamises. Kaebaja on püüdnud näidata, et Keskkonnaamet on esitanud kahesuguseid seisukohti, ühelt poolt leidnud, et Nõuet nr 4 tuleb ja saab sisustada üheselt selliselt, et see kehtib igal ajal kõigi mäeeraldisel liikuvate veokite suhtes ja teiselt poolt leidnud, et selle rakendamine ei ole alati mõistlik. Kaebaja on püüdnud eksitavalt pöörata Keskkonnaameti 27.01.2020 kirja (vt tl 54) Kaebajale kasulikus suunas, väites, et Keskkonnaamet on leidnud, et see nõue ei ole mõistlik. Tegelikult on Keskkonnaamet 27.01.2020 kirjas toonud välja täpselt sama seisukoha nagu 24.01.2020 kirjas (vt tl 31). Nimelt on Keskkonnaamet selgitanud 27.01.2020 kirjas: „Samas kui üheselt lahti mõtestada hetkel kehtiva kaevandamisloa nr KMIN-038 kõrvaltingimus nr 4 – vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta, siis sellises sõnastuses kõrvaltingimuse kohaselt, peab igal mäeeraldisel liikuval ja materjali (sh killustiku) vedaval sõidukil, igal ajal, olema koorem kaetud. Kaevandamisloa nr KMIN-038 kõrvaltingimus ei arvesta erisust kalluritel, mis liiguvad mäeeraldise siseselt lõhatud materjali tekkekohast purustussõlme ja samal 8 mäeeraldisel asuva purustussõlme ning toodanguloa vahet, kus ei ole praktikast lähtuvalt mõistlik kasutada koormakatteid.“ Seega nähtub, et Keskkonnaamet ei ole esitanud oma hinnangut loas oleva nõude mõistlikkusele väärteoasja esemeks olnud veose transportimisel, see tähendab paekivitoodangu transportimisele väljaspool purustussõlme ja toodangulao vahelist trajektoori. Kohtuväline menetleja rõhutab, et nõue on selge ka selles osas, kellele see kehtib ja kes peab selle nõude täitmise tagama. Kaebaja on loaomanik, kes on kohustatud täitma ja tagama, et kõik loas olevad tingimused ja nõuded oleksid nende nõuete eelduste esinemise korral täidetud. Kui toimub Kaebaja kui loaomaniku loaga kaetud mäeeraldisel veose transportimine, peavad sõidukid kasutama koormakatteid. Antud nõude kehtivus ja selle täitmise kohustuslikkus ei sõltu, vaadates nii nõude sõnastust, kaevandamisloa omaniku kohustusi kui ka Keskkonnaameti kui loa väljaandaja arvamust, sellest, kes konkreetselt mäeeraldisel veost veab. Nõue kehtib ja see on täitmiseks kohustuslik iga kord, kui keegi Kaebaja kui loaomaniku loaga kaetud mäeeraldisel veost transpordib. Keskkonnainspektsioon ei nõustu Kaebajaga, et antud nõue ei näe ette kaebajale kohustust tagada selle täitmine ka olukordades, mil Kaebaja ise veost ei transpordi. Kaebajal kui loaomanikul on kohustus täita ja tagada kõigi kaevandamisloas olevate nõuete täitmine nende tekke eelduste esinemisel, sest kaevandamisluba annab nii õigused kui kohustused vaid loaomanikule ja mitte kellelegi teisele. Kui Kaebaja on oma äritegevuse selliselt rajanud, et ühte loas märgitud tegevust, mille kohta on nõue välja antud, s.o kaevandatud materjali transportiga, tegeleb keegi kolmas isik, on Kaebaja ise võtnud teadliku riski ja kohustuse leida võimalused, kuidas tagada, et kõiki kaevandamisloas toodud nõudeid järgitakse. Alternatiivselt on täidetud
Nõue nr 4 on formaalne ka kuivõrd ei ole tuvastatud reaalset keskkonnakahju tekkimist, mistõttu on Kaebaja süü väike ja puudub avalik menetlushuvi. Kohtuvälise menetleja arvates ei esine aluseid väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamiseks. Kaebajale heidetakse ette kaevandamisloas kehtestatud tingimuse rikkumist, mis on kehtestatud keskkonna ja inimese tervise häiringu miniseerimise ja tõkestamise eesmärgil. Jättes selle nõude täitmata on Kaebaja viinud ohtu nimetatud eesmärkide täitmise, mistõttu on avalik huvi menetlemiseks olemas. Samuti ei ole Kaebaja süü väike, kuivõrd Kaebaja on tegutsenud otsese tahtluse vormis teadlikult. Asjaolu, et Kaebaja oli teole eelnevalt teinud samme nõude nr 4 täitmise tagamiseks ei vähenda süü suurust, kuivõrd need meetmed olid ilmselgelt ebapiisavad. Asjaolu, et on algatatud kaevandamisloa vastava nõude osas muutmise menetlus ei tee rikkumist olematuks, sest isegi kui muudetakse kaevandamisloa vastavat nõuet ei tähenda, et see kohaldub tagantjärgi. Kohtuväline menetleja kordab, et etteheidetav tegu pandi toime olemasoleva kaevandamisloa kehtivuse ajal, rikutud nõue on üheselt selge ja kategooriline. Nõude kehtestamise eesmärgid ja põhjendused on üheselt mõistetavad. Kohtuväline menetleja rõhutab, et MaaPS § 117 lg 2 koosseisuliseks elemendiks ei ole keskkonnakahju tekkimine ega selle riski, mille ärahoidmiseks kaevandamisloas olev nõue kehtestati realiseerumine. Seega keskkonnakahju puudumine ei mõjuta süü suurust ega välista avaliku menetlushuvi olemasolu. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et karistuse suurusel on arvestatud nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid ning järgitud karistuse määramisel kehtestatud korda. Keskkonnainspektsioon leiab, et määratud karistus vastab teo suurusele, arvestades isiku tahtluse vormi ja varasema karistuse puudumist. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et vastavalt MaaPS § 117 lg-l 2 on maksimaalseks karistusmääraks kaevandamisloa nõuete rikkumise eest 9 400 000 eurot. Kaebajale määratud 10 000 eurot jääb oluliselt alla 1/3 maksimaalsest võimalikkust karistusest, mis kinnitab karistuse proportsionaalsust ja vastavust rikutud nõude sisule. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsus on õiguspärane ning järeldus Kaebaja poolt väärteotoime panemise osas on tõenditega kinnitust leidnud. Väärteomenetluse raames ei ole tehtud olulisi menetlusvigu, mis oleksid kaasa toonud ebaõige otsuse. Kohtuistung Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja kui kaebaja esindaja kaebuse juurde. Kaebaja esindaja viitab seoses juriidilise isiku vastutuse küsimuses paarile RK lahendile, seoses sellega kas juhatuse liikmel on antud juhul garandi kohustus tagada seda kohustust, mis tegelikkuses on seadusega pandud äriühingule, kes on ühtlasi kaevandusloa omaja. RK lahend 4-19-4632 Pagarini OÜ-ga seoses, mis on sarnane antud juhtumile, siis sellest tulenevalt maapõueseadus näeb ette kohutuse täita kaevandamisluba ettevõttele ja väärteoprotokollis ei ole selgitatud, et millest tulenevalt on selle konkreetse tegevusetuse (koormate mitte katmises) omistatav juhatuse liikmele kui füüsilisele isikule ja millist kohutust tema seejuures rikub, seega väärteomenetlus kuulub lõpetamisele kuna ei ole tuvastatav konkreetse füüsilise isiku etteheidetav tegu ja seetõttu ei saa ka juriidilise isiku väärtegu konstrueerida. Väärteoprotokollis ei ole lahti kirjutatud, kuidas see kohustus tekib. Teiseks ei ole aru saada millest lähtuvalt leiti, et füüsiline isik kelle kaudu, see tegevus konstrueerida on juhatuse liige, kuivõrd seadusliku esindaja ütluste kohaselt vastutav töötaja oli tegevdirektor, keda ei ole isegi üle kuulatud. Juhatus oli selles ettevõttes korraldanud selliselt, et nende küsimuste eest vastutab tegevdirektor mitte juhatuse liige. Sisuliselt taandub ka antud küsimus sellele kuidas tõlgendada maavarakaevandamise loa punkti 4, mille rikkumist ette heidetakse. Kas katta kõik koormad, mis liiguvad karjääris või ainult need koormad, mis mingil viisil tolmavad. Puuduvad tõendid, et need konkreetsed veokid, mis sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeriti ja pildistati, et need oleksid olnud nö tolmavad, et oleks olnud näha, et tekib tolmu selle sõitmise käigus sealt koormast, selliseid tõendeid asjas ei ole. Arvestades ka samasugust regulatsiooni mis on Liiklusseaduses (LS) ja LS alamaktides, on kaebuse esitaja seisukohal, et punkti 4 sealt kaevandamisloast tuleb tõlgendada samamoodi nagu on ettenähtud liiklusseaduses ehk siis ikkagi katta ei tule absoluutselt kõiki koormaid vaid ainult neid millest tolmu ka tegelikult reaalselt tekib. Ka kaevandamisloa andmisel ei olnud mõte selles, et sisuliselt kehtestada mõtetut ebaratsionaalset tingimust. Väärteo protokollis ei ole viidatud konkreetsele maapõueseaduse sättele, mida on rikutud ja samuti ei ole väärteoprotokollis viidatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221, mida kohtuväline menetleja praegu kohtuistungil viitas ja mida väidetavalt siis juhatuse liige on rikkunud. Väärteo asja menetletakse väärteoprotokollis toodud piires, ja seetõttu ei ole võimalik uute seaduste sätetega hakata sisustama väärteoprotokollis toodud etteheidet. Aga lisaks sellele nagu see kohtuväline menetleja ei puudutanud seda, et tegelikult lisaks juhatuse liikmele oli antud juhul siis vastutavaks isikuks tegevdirektor kelle tegevust siis ei ole keskkonnainspektsioon hinnanud ega ei ole isegi isikut üle kuulatud. Seetõttu ei ole see viide juhatuse liikme kohustusele ka seetõttu asjakohane. Kokkuvõttes kaitsja palub väärteomenetlus lõpetada ja mõista välja kaitsjaga seotud kulud. Kohtuväline menetleja jäi esitatud seisukoha juurde ja leidis, et 21.02.2020.a. koostas inspektsioon väärteoprotokolli, milles heideti Harku Karjäär AS-ile ette, et R T Harku Karjäär 10 AS juhatuse liikmena korraldas 04.oktoobril 2019.a. Harku Karjääri mäeeraldusel tegevuse selliselt, et kaevist vedavatel kalluritel oli kallurikastid katmata. Sellise teoga rikkus Harku Karjäär AS R Te kaudu ettevõttele väljastatud kaevandamiseluba täiendavad tingimused punktis nr 4. Kohtuväline menetleja leiab, et kirjeldatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist ka kohtumenetluse käigus. Harku Karjäär AS esitatud etteheite tõendamiseks oli vaja tuvastada, milline on see tingimuse nr 4 sisu ja kas Harku Karjäär AS rikkus nimetatud tingimust. Kohtulikul uurimisel ka avaldatud kaevandamisloaga on tõendatud, et loas on täiendatav tingimus punktis nr 4, mille kohaselt siis vältimaks kallurit transportimisel materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. Keskkonnaameti, kui loa muutja ja väljaandja vastuskiri tõendab, et kaevandusloa väljaandja tõlgendab loas olevat tingimust nr 4 selliselt, et nõue laieneb kõikidele Harku Karjääri liikuvatele materjalile vedavatele sõidukitele ning seda saab üheselt tõlgendada nii, et igal mäeeraldisel liikuval ja materjale vedaval sõidukil peab olema igal ajahetkel koorem kaetud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 4 oktoober 2019.a. on tõendatud, et selle Harku Karjääri mäeeraldisel liikusid vähemalt 7 kallurit ja neil oli koorem peal ja koormakate oli katmata. Seega, neid kogutud tõendeid kogumis hinnates saab teha kahtlustatud järelduse, et Harku Karjäär AS on rikkunud st tingimusi selles loas ja pannud toime etteheidetava väärteo. Menetlusaluse isiku juhatuse liikmel oli olemas Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 tulenevalt tegutsemis kohustus. Nimelt antud säte kehtestab konkreetse juriidilise isiku juhatuse liikmele kohustuse korraldada kõikide esindava maapõueseadusest tulenevalt kohustuste kohane täitmine. Kaevandamisluba antakse välja maapõueseaduse alusel, mistõttu laieneb ka loas olevate tingimuste kohase täitmise kohustus ka menetlusaluse isiku juhatuse liikmele. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo lühikirjelduse eesmärgiks on välja tuua kõik faktilised asjaolud, millele tuginedes saab väita, et väärteo koosseis on täidetud. Antud juhul on selles kirjelduses toodud välja kõik asjaolud, mille alusel on võimalik kohaldada § 221 ja heita siis menetlusalusele isikule ette tegevusetuse vormis teo toimepanemist. Vaadates tingimuse sõnastust nähtub, et selles on välja toodud nõude sätestamise eesmärk ning konkreetne kohustus, milleks on siis, et tuleb katta kallurikastid. Mistõttu kehtib see kohustus igal ajal mäeeraldisel veoste transportimisel. Seda seisukohta toetab nii loa väljaandja Keskkonnaamet, kui ka samuti selle maapõueseaduse § 56 lg 1 p 9 tulenev tingimuste kehtestamise alus. Liiklusseadus ei kohaldu mäeeraldisel liikuvatele sõidukitele, kuivõrd mäeeraldisel liikumine ei lange liiklusseaduses toodud tee definitsiooni alla. Teiseks on vaidlusalune nõue kehtestatud kaevandamisloas. Keskkonnahäiringu inimese tervist ohustatavate lenduvate osakeste minimeerimise eesmärgil ja mitte liiklusohutus eesmärgist lähtudes. Menetlusalusel isikul, kui loa omanikul on kohustus täita ja tagada kõiki loas olevaid nõudeid, sest kaevandamisluba annab õigused ja kohustused vaid loa omanikule ja mitte kellelegi teisele. Seega leiab, kohtuväline menetleja, et nõude kehtivus ja selle täitmise kohustuslikus ei sõltu sellest kes konkreetselt mäeeraldisel veost veab. Kui menetlusalune on oma äritegevuse selliselt rajanud, et ühte loas märgitud tegevust materjali transporti mäeeraldisel viib läbi keegi kolmas isik, on menetlusalune ise võtnud teadliku riski ja kohustuse leida võimalused kuidas tagada, et neid nõudeid järgitakse. Puutuvalt otstarbekuse väidetesse, leiab kohtuväline menetleja, et puuduvad alused selle otstarbekusega lõpetamiseks, kuivõrd on olemas avalik menetlus huvi ja menetlusaluse süü ei ole väike. Nimelt isikule heidetakse ette tingimuse rikkumist, mille kehtestamise eesmärgiks on keskkonnainimese tervisehäiringu minimaliseerimine. Jättes selle nõude täitmata on menetlusalune isik aga antud eesmärki täitmise seadnud ohtu. Asjaolud, et on algatatud tingimuse muutmine ei tee rikkumist olematuks, kuivõrd see nõue kehtis ja kehtib ka täna. Lisaks rõhutan, et keskkonnakahju 11 tekkimine või selle riski, mille ärahoidmiseks nõue kehtestati realiseerumine, ei ole maapõueseaduse § 117 lg 2 koosseisuliseks elemendiks. Mistõttu nende puudumine ei vähenda süüd, ega too kaasa menetlus huvi puudumist. Harku Karjäär AS-i karistati rahatrahviga 10 000 eurot, maapõueseaduse § 117 lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette rahatrahvi kuni 400 000 eurot. Leian, et määratud karistus, mis on 1/40 ndik maksimaalsest on proportsionaalne toime pandud teo raskusega ja seega palume jätta selle kaebuse rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020.a. otsuse muutmata. Menetluskulud jätta Harku Karjäär AS kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ja tühistada Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020.a. otsus väärteoasjas nr 940019001258 ning lõpetada väärteomenetlus Harku Karjäär AS suhtes
Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: sündmuskoha vaatlusprotokolli 4 oktoobrist 2019.a koos fototabelitega, maavara kaevandamise loa; Keskkonnaameti päringu ja vastuse sellele; sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, Karistusregistri väljavõte; Äriregistri väljavõte; üldmenetluse otsuse.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama
Antud asjas on tuvastatud, et AS Harku Karjäär juhatuse liige R T ei taganud, et Harku karjääri mäeeraldisel liikuvatel veokitel oleks kallurikastid kaetud, vältimaks kalluritel transporditava materjalide tolmamist. Sellest tulenevalt süüdistatakse Harku Karjäär AS maapõueseaduse § 117 lg 2 järgi, mis näeb ette kaevandamisloa nõuete rikkumise juriidilise isiku poolt. Seega on tegemist olukorraga, kus juriidilisele isikule heidetakse ette teatud kohustuste täitmata jätmist, s.o. tegevusetust. Seega peab hindama juriidilise isiku tegevusetusedelikti järgi vastutusele võtmise eeldusi ja vaatama kas antud eeldused on täidetud. KarS § 13 lg 1 vastutab isik tegevusetuse korra, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Kuna tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14 lg 12 s 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega juriidilise isiku poolt avalik – õigusliku tegutsemiskohutuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult. / Riigikohtu lahend 1-16-5811/. Juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist nähtuma füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. / Riigikohtu lahend / 4-19-2526/. Harku Karjääri süüdistatakse MaaPS § 117 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Tegemist on blanketse väärteo koosseisuga, mis tuleb sisustada konkreetsete õigusnormidega, see tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema näidatud need seadusest tulenevad kohustused, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Antud juhul ei sisalda väärteoprotokoll andmeid selle kohta, kust tuleneb R Tele õiguslik kohustus teatud viisil tegutseda. Seega ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Kuna
järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada. Seega tuleb Harku Karjäär AS suhtes väärteomenetlus
Menetluskulud
kohaselt hüvitatakse
lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.
lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
alusel peab kohus taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle, mõistes vastava summa Eesti Vabariigilt välja Harku Karjäär AS kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.